Reovee puhastamine hajaasustusalal

1. Reovee puhastamine hajaasustusalal Galina Danilišina Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Galina.Danilisina@envir.ee 2013

2. Millest olenevad tingimused reovee puhastamise kohta? • Reoveekogumisala olemasolust ja selle suurusest (Veeseaduse § 241): • Üle 2000 ieRKA – saab reovett juhtida ühiskanalisatsiooni või kasutada lekkekindlat kogumismahutit. • Omapuhasti rajamine keelatud!!! • ERANDID: lubatud • Tööstusreoveepuhastid; • Eelpuhastid; • puhastid millega teenindatakse vähemalt 50 inimest.

3. Millest olenevad tingimused reovee puhastamise kohta? KASULIK TEADA! • Enne 12.01.2009 rajatud üle 2000 ieRKA-le omapuhastid, mis ei kuulu erandite hulka, ei saa nõuda likvideerimist VeeS § 241 lg 9 ja 10 alusel. • Kuid kui omapuhasti on ohtlikinimeseterviselevõikeskkonnale, siis: • Tohib nõuda rakendada ohutõrje meetmeid. • Keskkonna reostuse üle teostab Keskkonnainspektsioon ja ehitusliku seisundi üle KOV!!!

4. Millest olenevad tingimused reovee puhastamise kohta? • Alla 2000 ie ja väljaspoolt RKA - saab: • juhtida reovett ühiskanalisatsiooni; • Kasutada lekkekindlat kogumismahutit: • rajada omapuhasti!!! • Eritingimused immutamisele!!! • Alla 2000 ie RKA peab reovesi olema vähemalt bioloogiliselt puhastatud • Väljaspool RKA reovesi peab olema vähemalt mehaaniliselt puhastatud.

5. Millest olenevad tingimused reovee puhastamise kohta? • Põhjavee kaitstusest: Põhjaveekaitstuseallmõeldaksemaapinnaltesimesealuspõhjaliseveekihikaetustvettpidavatevõinõrgaltvettläbilaskvatesetetega, mistakistavadreostusainetesattumistmaapinnaltpõhjavette.

6. Millest olenevad tingimused reovee puhastamise kohta? • Põhjavee kaitstusest:

7. Millest olenevad tingimused reovee puhastamise kohta? • Põhjavee kaitstusest: Kust vaadata kindla koha põhjavee kaitstust? • Veeseaduse § 2613 • Kaitsmata põhjaveega ala – karstialad ja alvarid ning ala, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 m paksune moreenikiht või kuni 20 m paksune liiva- või kruusakiht; • Nõrgalt kaitstud põhjaveega ala – ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10 m paksune moreenikiht või kuni 2 m paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht; • Keskmiselt kaitstud põhjaveega ala – ala, kus põhjaveekihil lasub 10–20 m paksune moreenikiht või 2–5 m paksune savi- või liivsavikiht; • Suhteliselt kaitstud põhjaveega ala – ala, kus põhjaveekihil lasub üle 20 m paksune moreenikiht või üle 5 m paksune savi- või liivsavikiht; • Kaitstud põhjaveega ala – ala, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega.

8. Millest olenevad tingimused reovee puhastamise kohta? • Põhjavee kaitstusest: Kust vaadata kindla koha põhjavee kaitstust? • Põhjavee kaitstuse kaart Keskkonnaministeeriumi kodulehel: http://www.envir.ee/pohjavesi • Kindla puurkevu/augu läbilõige alusel: VEKA EELIS andmebaas: http://loodus.keskkonnainfo.ee

9. Millest olenevad tingimused reovee puhastamise kohta? • Põhjavee kaitstusest: Kust vaadata kindla koha põhjavee kaitstust?

10. Millest olenevad tingimused reovee puhastamise kohta? • Põhjavee kaitstusest Olenevad nõuded heitvee immutamise kohta pinnasesse (Vabariigi Valitsuse määrus nr 99: Reoveepuhastamiseningheit- ja sademeveesuublassejuhtimise) • suhteliseltkaitstud ja keskmiseltkaitstudpõhjaveegaalad: • Kuni 5 m3– vähemalt mehaaniline puhastus; • 5-50 m3 – vähemalt bioloogiline puhastus. • Nõrgalt kaitstud põhjaveega alad: • Kuni 5 m3– vähemalt mehaaniline puhastus, kui puhastatakse ainult olmevereovett (v.a WC); • 5-10 m3 – vähemalt bioloogiline puhastus; • 10-50 m3 – vähemalt süvapuhastus + nitritid, nitraadid ja coli. • Kaitsmata põhjaveega alad: • Kuni 10 m3 – vähemalt bioloogiline puhastus; • 10-50 m3 – vähemalt süvapuhastus + nitritid, nitraadid ja coli. • Heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

11. Millest olenevad tingimused reovee puhastamise kohta? • Põhjavee kaitstusest Olenevad nõuded heitvee immutamise kohta pinnasesse (Vabariigi Valitsuse määrus nr 99: Reoveepuhastamiseningheit- ja sademeveesuublassejuhtimise) • Mida loetakse mehaaniliseks, bioloogiliseks ja süvapuhastamiseks: • Mehaaniline reovee puhastamine, kui BHT vähendatakse vähemalt 20%, Heljumit vähendatakse vähemalt 50%; • Bioloogiline reovee puhastamine, kui BHT, KHT ja Heljum vastavad määruse lisas 1 toodud nõuetele; • Süvapuhastamine, kui BHT, KHT, Heljum, P , N ja muud näitajad vastavad lisas 1 toodud nõuetele. Erand pinnasesse immutamise korral-peab vastama 100 000 ie RKA kohta kehtestatud nõuetele

12. Millest olenevad tingimused reovee puhastamise kohta? 01.01.2019 (Vabariigi Valitsuse määrus nr 99: Reoveepuhastamiseningheit- ja sademeveesuublassejuhtimise) LISA 1

13. Näited: • Näide 1: Varbola RKA 159 ie. Nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Mis tingimustel saab rajada üksikmajapidamise reoveepuhasti? • Kui olemas eesvool (jõgi, kraav), siis saab pärast üksikmajapidamise reovee puhastamist heitvett juhtida sinna ja heitvesi peab vastama: BHT=40 mg/l, KHT=150 mg/l ja HA=35 mg/l. • Kui soovitakse immutada, siis tuleb arvestada põhjavee tasemega (1,2 m reegel) ja et tohib immutada pinnasesse kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett ja 10-50 m3 süvapuhastatud reovett (100 000 ie tingimused).

14. Näited: • Näide 2: Väljaspool RKA. Nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Mis tingimustel saab rajada üksikmajapidamise reoveepuhasti? • Kui olemas eesvool (jõgi, kraav), siis saab pärast üksikmajapidamise reovee puhastamist heitvett juhtida sinna ja heitvesi peab vastama: BHT=40 mg/l, KHT=150 mg/l ja HA=35 mg/l. • Kui soovitakse immutada, siis tuleb arvestada põhjavee tasemega (1,2 m reegel) ja et tohib immutada pinnasesse kuni 5 m3 vähemalt mehaaniline puhastus, kui puhastatakse ainult olmevereovett (v.a WC); 5-10 m3 – vähemalt bioloogiline puhastus; 10-50 m3 vähemalt süvapuhastus (100 000 ie nõuded).

15. Näited: • Näide 3: Kelle reovett puhastatakse???? RKA RVP reovesi RKA RVP Reovesi Elanikud

16. Kogumine kogumismahutisse Kergesti rajatav Lokaalses mõttes keskkonnasäästlik Tuleb tihti tühjendada! PEAB OLEMA VEETIHE!!! Tühjendada tohib ainult vastava loa omav ettevõte! NB! Teatud piirkondades ainuke lubatud või ka ainuvõimalik reoveekäitlusviis!

17. Septik Septik Omapuhasti lahutamatu osa; Peab olema veetihe ja ventileeritav Kinnine mahuti, mille põhja sadestub reovees sisalduv heljum ning millesse kogunevas settes sisalduv orgaaniline aine laguneb hapnikuvabas keskkonnas bakterite toimel. Tühjendada tohib ainult vastava loa omav ettevõte!

18. Septik Septik Kasutatakse reovee eelpuhastamiseks; Maht oleneb reovee hulgast; Tavaliselt kahe-või kolmekambriline (suvilas võib olla ka ühekambriline)

19. Septik Hooldus Õigeaegselt tühjendada; Tühjendada mitte vähem kui kord aastas, isegi siis kui ta ei ole täis; Septiku tühjendamisel jätta väike kogus (10-20%) setet septiku põhja; Kanalisatsiooni ei tohi visata riidetükke, naiste hügieenitarbeid, paberrätikuid, toidujäänuseid ja muud prügi. Ei tohi kanalisatsiooni lasta õlisid, väetiseid, värve, lahusteid ja muid aineid!

20. Septik+imbväljak/imbkraav Septik+ Imbväljak/imbkraav Vajalik vähemalt mehaaniline eelpuhastus (võre + septik või vaid septik); Lihtsasti rajatav

21. Septik+imbväljak/imbkraav Septik+ Imbväljak/imbkraav Sobib hajaasustusega piirkondadesse

22. Septik+imbväljak/imbkraav Septik+ Imbväljak/imbkraav süsteem ei sobi seal, kus põhjaveetase on aasta ringi kõrge ning immutuskihi ja kõrgeima põhjavee taseme kõrguste vahe ei ole aasta ringi vähemalt 1,2 meetrit; Imbväljak ei sobi kaitsmata põhjaveega aladele ning tiheasustusaladele.

23. Septik+pinnasfilter Septik+ Pinnasfilter Laialt kasutusel; Vajalik vähemalt mehaaniline eelpuhastus (võre + septik või vaid septik); Pinnasfilter rajatakse kui hüdrogeoloogilistel või muudel põhjustel ei saa kasutada imbväljakut. Ummistumise oht; Vajab regulaarset koormamist.

24. Septik+pinnasfilter Septik+ Pinnasfilter Ühepereelamu jaoks on sobiv pinnasfiltri pindala 20–30 m2 . Pinnasfiltri tööeaks loetakse 10–20 aastat. NB! PEAB OLEMA VOODERDATUD GEOMEMBRAANIGA VÕI VETTPIDAVA MATERJALIGA!!!! Filterkiht killustikust jah/või kergkruusast!

25. Septik+pinnasfilter või septik+imbväljak Hooldus Imbväljak ja pinnasfilter Kord aastas kontrolli jaotuskaevus vee jaotumist imbtorudesse; Kui jaotuskaevu on kogunenud sete, tuleb ta puhastada; Kui pinnasfiltri kontrollkaevus vee nivoo on kõrge, tuleb kontrollida kas äravoolutoru pole ummistunud; Pinnasfiltri täitematerjali tuleb vahetada vastavalt kasutatava täitematerjali tootja juhistele. Läbi pesta tuleb vähemalt kord aastas; Imbväljaku ja pinnasfiltri peale ei tohi istutada suurejuurelisi taimi; Talvel tuleb jälgida, et õhutustorud ei mattuks lume alla. Imbväljaku ja pinnasfiltri pealt lume koristamine pole soovitatav.; Pinnasevesi ei tohi koguneda imbväljaku ja pinnasfiltri kohale.

26. Valmispuhasti Biokilepuhasti Aktiivmudapuhasti

27. Valmispuhasti Biokilepuhasti Nõrgbiofilter Sukelbiofilter

28. Valmispuhasti Biokilepuhasti

29. Valmispuhasti Biokilepuhasti Eeldab septiku kasutamist Levinud lahendus Ei toimu lämmastikuärastust Tundlik temperatuuri kõikumisele Paigaldamine ja hooldus raskendatud

30. Valmispuhasti Aktiivmudapuhasti Paindlik puhastustehnoloogia; Kulub palju elektrienergiat; Võimalik lämmastiku ärastus; Biogeeniärastus. Annuspuhasti (SBR) süsteem Automatiseeritud Lihtne kasutada EI OLE OTSTARBEKAS AINULT HALLI VEE PUHASTAMISEKS

31. Valmispuhasti Valmispuhasti(aktiivmudapuhasti, biokilepuhasti) Hooldus Jälgida kompaktse reoveepuhasti tootja hooldusjuhendit. Aeroobses puhastis tuleb tagada, et aeratsiooniseadmed töötaksid tõrgeteta. Soovitatav on paigaldada hoiatusseade (alarm), mis annab märku aeratsiooniseadme töö häiretest. Järelsetiti pinda tuleb kontrollida ja väljavooluava puhastada. Vähemalt kord aastas tuleb süsteem läbi pesta (torud, siibrid jne). Nõrg- ja sukelbiofiltrite puhul on soovitatav kord aastas pesta läbi ka täitematerjal. Täitematerjali vahetamise sagedus oleneb tootja soovitustest. Tootjapoolne koolitus!

32. Omapuhasti asukoht Vabariigi Valituse määrus 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ Omapuhasti, kogumismahuti või kuivkäimla asukoha valikul tuleb arvestada: et see paikneks kohas, kus avarii korral reovesi ja kuivkäimla sisu ei ohusta põhjavett; et omapuhasti jääks asulast valdavate tuulte suhtes allatuult, välja arvatud kinniste süsteemide korral; Et omapuhasti, kogumismahuti ja kuivkäimla paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused; olemasolevat kanalisatsiooni ja selle seisundit; maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.

33. Keskkond ja ehitised Vabariigi Valituse määrus 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ Omapuhasti, kogumismahuti või kuivkäimla korral tuleb arvestada, et Omapuhasti kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise omapuhasti korral; Kui läheduses on salvkaev, siis omapuhasti kuja võib ulatuda kuni 50 m olenevalt pinnasest ja selle omadustest. Septiku või muu pealt kinnise omapuhasti kuja on vähemalt 5 m; Omapuhasti, kogumismahuti ja kuivkäimla peavad paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.

34. Proovide võtmine ja vee-erikasutusluba • Proovide võtmine: • Alla 5 m3 heitvee ööpäevas pinnasesse juhtimisel peab olema võimalik võtta esinduslikke proove üksnes RVP sissevoolust; • 5 m3 ja rohkem – peab olema võimalik võtta proove nii RVP sissevoolust, kui ka väljavoolust. • Vee erikasutusloa kohustus juhul, kui • juhitakse rohkem, kui 5 m3 heitvett pinnasesse või • toimub heitvee juhtimine veekogusse.

35. Tänan!