1 / 35

Mida pidada silmas kaitsmisettekande koostamisel ja esitamisel

Mida pidada silmas kaitsmisettekande koostamisel ja esitamisel. Ivo Leito Ivo.leito@ut.ee. Kaitsmisettekande eesmärk. Mõttekas on Eksponeerida enda tugevaid külgi Mitte väga eksponeerida enda nõrku külgi. Kaitsmisettekande eesmärk on veenda kuulajaid enda kompetentsuses ja küpsuses.

chaim
Download Presentation

Mida pidada silmas kaitsmisettekande koostamisel ja esitamisel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Mida pidada silmas kaitsmisettekande koostamisel ja esitamisel Ivo Leito Ivo.leito@ut.ee

  2. Kaitsmisettekande eesmärk • Mõttekas on • Eksponeerida enda tugevaid külgi • Mitte väga eksponeerida enda nõrku külgi Kaitsmisettekande eesmärk on veenda kuulajaid enda kompetentsuses ja küpsuses

  3. Kaitsmisettekande struktuur Struktuur • Võimalik (mitte ainuvõimalik) struktuur: • Sissejuhatus • Tausta avamine • Probleemipüstitus • Töö eesmärk • Metodoloogia • Tulemused • Nende tähtsus, seosed varemtehtuga • Töö edasiarendamise võimalused • Kokkuvõte

  4. Sissejuhatus Struktuur • Defineerib põhimõisted • Avab teema tausta • Miks on see teema oluline, et selle peale üldse lõputööd teha? • Püstitab probleemi • Mis on see, mis valdkonnas on halvasti, st, mida Teie oma töös tahate parandada? • Püstitab konkreetse(d) töö eesmärgi(d)

  5. Metodoloogia Struktuur • Seletab põhijoontes, kuidas eksperimendid, arvutused, andmetöötlus kavandati ja läbi viidi • Kavandamine (miks just nii tehti) võib vahel olenevalt teemast olla väga oluline • Ja on sageli meelisteema küsijatele • Liigseid detaile ei maksa seletada • Detaile võib olla slaididel rohkem kirjas, kui Te räägite • Kuidas otsustada, mis on oluline? • Abimees No 1: juhendaja

  6. Metodoloogia Struktuur • Head fotod ja skeemid, nagu näiteks see, on väga abiks: Siin ja edaspidi on kõik näidis-skeemid, -graafikud ja -tabelid pärit reaalsetest esitatud ettekannetest

  7. Metodoloogia Struktuur • Mõned detailsemad slaidid potentsiaalsele tõsisemale huvilisele võib panna ettekande lõppu, nn lisaslaidideks • Neid ei näidata ettekande ajal, aga saab kasutada, kui tuleb tehnilisi küsimusi • Need aitavad sujuvamalt tehnilistele küsimustele vastata ja nende olemasolu tugevdab muljet, et tudeng valdab teemat ja on oma ettekande hoolega läbi mõelnud • Neid ei maksa teha “suunatult” retsensendi küsimustele • Võib jääda “lavastuse” mulje

  8. Tulemused Struktuur • See osa esitab olulisemad tulemused • Sageli on mõttekas esitada tulemusi valikuliselt, kaasates vaid olulisimad • Ülejäänutest võib teha lisaslaide • Tulemuste osa maht võiks olla ca 40-50% ettekandest • Kui tulemused on artikli(te)na avaldatud või avaldamiseks esitatud, siis tasub seda märkida

  9. Kokkuvõte Struktuur • See osa võtab, eelistatult ühe slaidi ulatuses, kokku olulisimad tulemused • Ei too sisse uut infot • See slaid võiks jääda ekraanile peale ettekande lõppu • Sööbib sageli komisjonile hästi mällu • On mõtet hoolega mõelda selle üle, kuidas seda vormistada

  10. Slaidid: kujunduspõhimõtted • Üldist • Slaididele numbrid • Eelistatult tume tekst heledal taustal • Võiks olla mingi tagasihoidlik kujundus, mitte lihtsalt must valgel • Võimalusel “üks slaid - üks mõte” • Tekst • Pigem vähem kui rohkem • käesolevas ettekandes on teksti pigem liiga palju, aga see pole ka kaitsmisettekanne • Pigem rohkem skeeme/graafikuid ja vähem teksti • Hästi loetav • Animatsioon? • Mõistlikult kasutades annab palju juurde

  11. Arvandmete esitamine Arvandmed • Arvandmed peavad olema esitatud nii, et on selge, mida mõõdeti ja mille kohta andmed käivad • Kõik arvandmed esitada ühikutega! • (va ühikuta suurused) • Ühik ei pea olema iga arvu taga, võib olla nt tabeli päises, aga peab olema üheselt selge, mis see ühik on

  12. Arvandmete esitamine Arvandmed • Mõistlik hulk tüvenumbreid • Hea, kui on tulemused võimalik anda määramatuse hinnangutega • Määramatusel 1-2 tüvenumbrit • Tulemusel ja tema määramatusel sama arv komakohti • Määramatused võivad olla ka eraldi üldistatult esitatud • Ka siis, kui ei tehtud süvitsi määramatuse arvutusi, peab Teil olema mingigi ettekujutus, millise usaldusväärsusega Teie tulemused on

  13. Ebamõistlikult esitatud arvandmed Arvandmed • Pole päris selge, mida mõõdeti • Ühikud on puudu • Ülemäära palju tüvenumbreid

  14. Tabelid Arvandmed • Mitte liiga palju lahtreid • Mitte liiga keerukas struktuur • Mitte liiga väike tähesuurus • Veerud ja read defineeritud • Kui on arvandmeid, siis ühikud • Eelistatult veergude päistes, mitte lahtrites • Lahtrite väljaeraldamine, nooltega selgitamine jne on kasuks

  15. Üsna mõistlik tabel Arvandmed

  16. Ebamõistlik tabel Arvandmed

  17. Eelmise slaidi tabeli puudused Arvandmed • Veerud enamikus sisuliselt tähistamata • Ühikud puudu • Liiga väikesed numbrid • Liiga palju andmeid • Liiga palju tüvenumbreid

  18. Skeemid ja graafikud Skeemid ja Graafikud • Ülevaatlik ja hästi haaratav viis tulemuste esitamiseks • Korrektne vormistus on oluline • Telgede tähistused, ühikud • Kui graafikul pole pealkirja, peab jutust või slaidi pealkirjast selguma graafiku sisu • Võimalusel võiksid graafikutel olla “error bar”-id • Nooltega selgitused, kastidega välja eraldamine jne on kasuks

  19. Skeemid ja graafikud tuleb ise teha! Skeemid ja Graafikud • Mingil juhul ei maksa kaitsmis-ettekandes kasutada internetist saadud või raamatutest skaneeritud skeeme või graafikuid!

  20. Üsna mõistlik graafik Graafikud

  21. Mitte parim graafik Graafikud

  22. Eelmise slaidi graafik Graafikud • Puudused: • Y teljel pole korrektne mõõtesuurus: • Jagada saab suurusi, mitte elemente! • Ei saa olla Co/Ti, peab olema kas nende elementide sisalduste, signaalide vms suuruste jagatis • Katsepunktid liiga väikesed • Võimalusel võiksid olla graafikutel “error bar”-id • Voorused: • X telg tähistatud • Joon pandud läbi punktide vastavalt mudelile, mitte punkte ühendades

  23. Peaaegu kohustuslikud graafikud Graafikud • Kui töös tegeletakse LC analüüsiga, spektrite interpreteerimisega vms, siis näidiskromatogramm(id) või spekter(rid) on peaaegu kohustuslikud • Kasutatav instrumendi tarkvara võib seada mõned piirangud vormistusele

  24. Kromatogramm Graafikud

  25. Eelmise slaidi kromatogramm Graafikud • Hästi: • Piisava intensiivsusega ja tähesuurusega • Sageli on tarkvara piirangute tõttu tähed väga väikesed ja halvasti loetavad • Olulised piigid on tähistatud • Halvasti • X telg tähistamata ja Y telg peaaegu ka • Tähistused saab PPT-s tekstikastidega juurde panna, pole vaja, et tarkvara seda teeks, kui see raske on

  26. Sisulised aspektid Te peate olema võimeline selgitama iga aspekti, iga terminit ja iga väljendit oma töös! • Peate oskama iga oma aine struktuuri joonistada • Peate oskama iga võrrandi sisu selgitada • Slaididel võib olla asju, mis pole kõige olulisemad ja mida Te oma jutus ei räägi • Aga see fakt, et nad slaididel on võib ära hoida tülikaid küsimusi: keegi ei saa arvata, et Te neid asju ei tea või ei pea oluliseks

  27. Enne ettekandmist Ettekandmine • Mida rohkem silmi Teie ettekannet näevad, seda parem • Mida rohkem kordi Te seda kellelegi (või ka “seinale”) ette kannate, seda parem • Kaitsmisettekanne on lühike ja on hea, kui on üsna täpselt selge, millise slaidi juures millised laused öelda • Mingil juhul ei tasu ettekannet paberilt maha lugeda!

  28. Enne ettekandmist Ettekandmine • Minge kaitsmisruumi võimalusel hommikul enne kaitsmist ja • Laadige ettekanne arvutisse • Eelistatult kasutage ruumi statsionaarset arvutit • Jooksutage ettekanne läbi, et veenduda, et kõik töötab • Tutvuge slaidikerijaga ja laseriga, et teaksite, kuidas neid kasutada • Abimees No 1: juhendaja

  29. Ettekandmine: ajastus Ettekandmine • Ettekandmisega üle lubatud aja minek on väga ebasoovitav • Kaitsmisettekande pikkus on enamasti maksimaalselt 15 min • Kaitsmise ajal räägib inimene peaaegu alati kauem kui harjutamisel • Soovitav on rihtida harjutamise ajal ettekande pikkus 10 min kanti

  30. Esimesed sõnad Ettekandmine • Austatud kaitsmiskomisjoni esimees ja liikmed, lugupeetud retsensent, head kuulajad,minu töö teemaks oli… • Mitte: • No tere siis ka minu poolt! • Ennast tutvustada pole vaja, sestseda teeb koosoleku juhataja

  31. The first words Ettekandmine • Honored chairman, members of the defence committee and opponent, dear listeners,the topic of my thesis was… • Not: • Hello! • You do not need to introduce yourself as this will be done by the chairman

  32. Viimased sõnad • See on minu poolt kõik, tänan tähelepanu eest!

  33. Last words • This is all from me, thank you for your kind attention!

  34. Küsimustele vastamine Ettekandmine • Ettekannet esitama minnes võtke töö kaasa (ükskõik, mis kujul), sest tööd on hea vastamisel kasutada • Väga hea vastus on “See on seletatud minu töös leheküljel 27”, millele järgneb lühike selgitus • Eriti hea, kui nii saab vastata retsensendile, sest see vihjab delikaatsel moel komisjonile, et retsensent pole piisava hoolsusega tööd lugenud • Vastus “Juhendaja ütles” ei kõlba • Kõige parem, kui saate vastates juhendaja üldse mängust välja jätta

  35. Mõned kasulikud nõksud Powerpoint’i kohta • Ettekande startimine esitlusrežiimis:klahv F5 • Mingile konkreetsele slaidile minek esitlusrežiimis: trükkige klaviatuuril slaidi number ja vajutage <ENTER>

More Related