1 / 26

Haigused ja esmaabi (7 tundi)

Haigused ja esmaabi (7 tundi). Levinumad laste-ja noortehaigused. Nakkus-ja mittenakkushaigused. (3 tundi). 2. tund. Parasiidid. Elusorganismid, kes elavad inimese soolestikus, veres, nahas või juustes. Toituvad inimese kehavedelikest ja kudedest. Jaotatakse sise- ja välisparasiitideks.

edda
Download Presentation

Haigused ja esmaabi (7 tundi)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Haigused ja esmaabi (7 tundi) Levinumad laste-ja noortehaigused. Nakkus-ja mittenakkushaigused. (3 tundi) 2. tund

  2. Parasiidid • Elusorganismid, kes elavad inimese soolestikus, veres, nahas või juustes. • Toituvad inimese kehavedelikest ja kudedest. • Jaotatakse sise- ja välisparasiitideks. SISEPARASIIDID on paeluss, naaskelsaba ja malaariatekitaja VÄLISPARASIIDID on sügelised ja välisparasiidid

  3. Paeluss on nugisuss ja tema vältimiseks tuleb kala ja liha enne söömist kas külmutada, keeta või küpsetada. Üks suuremaid inimparasiite, kes võib kasvada kuni 20 meetri pikkuseks. Nende eluiga võib küündida kuni 25 aastani ning päevas võib see ussike muneda kuni miljon muna. Elutseb inimese seedeelundites ning toitub omastatud toitainetest.

  4. Paelussid saab toorest lihast Paelussid kasvavad mõnikord isegi üle 10 m pikkuseks. Neil on päis, keha moodustab rea segmente. Kere lõpus olevad segmendid sisaldavad mune. Päis on varustatud iminapaga.Seapaeluss ehk nookpaeluss parasiteerib inimeses, vaheperemees on siga. Veise- ehk nudipaelussi vaheperemees on veis. Inimene nakatub, süües pael-ussi tsüste ehk tange sisaldavat toorest liha. Munad satuvad koos toiduga loomade seedekulglasse. Inimese vöötlihastes valmivad nende vastsed.Nakatumine toimub kuumtöötlemata või halvasti töödeldud liha söömisel. Põhjustab inimestel seedehäireid.

  5. http://www.google.ee/imgres?q=paeluss&hl=et&client=firefox-a&hs=MPH&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1366&bih=613&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=YQRg-tHdXzCOEM:&imgrefurl=http://et.wikipedia.org/wiki/Paelussid&docid=3izgU87hAB7xgM&imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/66/Taenia_solium_scolex.JPG/200px-Taenia_solium_scolex.JPG&w=200&h=150&ei=eRN4T8PsDOLX0QWvwuiRDQ&zoom=1&iact=hc&vpx=281&vpy=423&dur=14&hovh=120&hovw=160&tx=109&ty=138&sig=112185027134742321194&page=2&tbnh=120&tbnw=160&start=21&ndsp=27&ved=1t:429,r:21,s:21http://www.google.ee/imgres?q=paeluss&hl=et&client=firefox-a&hs=MPH&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1366&bih=613&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=YQRg-tHdXzCOEM:&imgrefurl=http://et.wikipedia.org/wiki/Paelussid&docid=3izgU87hAB7xgM&imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/66/Taenia_solium_scolex.JPG/200px-Taenia_solium_scolex.JPG&w=200&h=150&ei=eRN4T8PsDOLX0QWvwuiRDQ&zoom=1&iact=hc&vpx=281&vpy=423&dur=14&hovh=120&hovw=160&tx=109&ty=138&sig=112185027134742321194&page=2&tbnh=120&tbnw=160&start=21&ndsp=27&ved=1t:429,r:21,s:21 http://www.femme.ee/img/artiklisse2/uss3.jpg

  6. Rõngasuss ehk solge: Elutsevad sooltes. Võivad põhjustada gripilaadseid sümptomeid – palavikku, maksa suurenemist, mõningatel juhtudel silmakahjustusi, muutusi valgevereliblede hulgas. Võivad kasvada kuni 30 sentimeetri pikkuseks.

  7. Solkmed ei suuda inimese organismis paljuneda. Küll võib inimese organismi sattunud solkme muna seal kooruda, vastne aga asuda rändlema http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSL9RJZeP8ZAqZjvwHs1rA0rLWaN1ZWrrHREucD1yw8Uhao6zgi5qHcn9An

  8. Solge - üks kõige sagedasemaid Üks sagedasimaid inimese seedekulgla parasiite on solge. Ta on värvilt valkjas, emaste pikkus ulatub 40 cm-ni, isased on lühemad. Munadest, mis on sattunud pinnasesse, arenevad vastsed. Inimese organismi pääsevad nad suu kaudu. Allaneelatud munad vabanevad sooles kestast, tungivad peensoole limaskesta ja sealt vereringesse. Maksa ja südame kaudu jõuavad nad kopsuvereringesse. Vastsed tungivad bronhidesse, kust nad rögaga kurku köhitakse ning nii mõnigi kord uuesti alla neelatakse. Emane solge võib muneda ööpäevas isegi kuni 20 000 muna. Need satuvad roojaga mulda, kus neist arenevad teise järgu vastsed.Kui organismis elab üks solge, ei pruugi inimene seda üldse tunda. Solkmed põhjustavad mõnikord iiveldust, valu, kõhupuhitust, harva tekitavad ägedat sapipõiepõletikku, pankreatiiti, soolemulgustust või -sulgust.Solkmed levivad saastunud kätega, nakatunud juurvilja ja aedmarjadega, mida on väetatud inimeste väljaheidetega, samuti saastunud veega. Solkme mune võivad toidule kanda ka kärbsed.

  9. Naaskelsabad levivad pesemata käte ja toidunõude kaudu. Seetõttu on oluline pesta korralikult käsi, toidunõusid ning puu- ja juurvilju. Naaskelsaba suuruseks 0,3-1,2 sentimeetrit. Toitub sooltes leiduvatest bakteritest. Võrreldes teiste parasiitidega on tegu küllaltki vähe ohtliku, ent siiski ebameeldiva ussikesega. http://www.google.ee/imgres?q=naaskelsaba&hl=et&client=firefox-a&hs=Jhc&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1366&bih=613&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=Y18Z4AmyXBcuGM:&imgrefurl=http://pilt.delfi.ee/en/album/128275/%3Fview%3Dblog%26page%3D187&docid=vqMOkGtgRS2ffM&imgurl=http://y.delfi.ee/norm/128275/8850223_SEKG9d.jpeg&w=500&h=630&ei=1Rx4T4yjFsi90QXgzMDFDQ&zoom=1&iact=rc&dur=332&sig=112185027134742321194&page=1&tbnh=132&tbnw=105&start=0&ndsp=23&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=59&ty=87

  10. Naaskelsaba ehk linaluu-uss Naaskelsaba nimetatakse ka linaluu-ussiks ehk maatussiks. Põhjustab sügelust lahkliha ja päraku piirkonnas, mistõttu inimene on sunnitud end kratsima.Naaskelsaba on 1-1,2 cm pikkune. Kui viljastatud munad satuvad suhu, siis inimene nakatub. Peensooles ilmuvad munadest vastsed. 2-6 nädala jooksul saavutavad nad suguküpsuse. Viljastatud emased migreeruvad öösel pärakut ümbritsevatele nahavoltidele ja munevad sinna.Kratsimisel jäävad munad küünte alla, kust võivad sattuda  suhu. Naaskelsabad levivad pesemata käte, laste mänguasjade, esemete ja pesuga. Võivad levida ka tolmuga, juhul kui selles leidub mune - tolm neelatakse koos süljega alla.

  11. Troopilistesse maadesse reisides peab arvestama, et sealsed hallsääsed levitavad malaariat. Malaaria on väga ohtlik nakkushaigus. Enne reisi ohutusse piirkonda tuleks arstiga nõu pidada. http://www.google.ee/imgres?q=malaaria&hl=et&client=firefox-a&hs=G7H&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1366&bih=613&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=CZFGtmgijXmrfM:&imgrefurl=http://teadus.err.ee/artikkel%3Fcat%3D1%26id%3D2146&docid=u3EN27ky257VBM&imgurl=http://teadus.err.ee/webimage8thumbshow%253Fimage_id%253D1794&w=400&h=225&ei=Gx54T83yHsjC0QWGgpWhDQ&zoom=1&iact=rc&dur=543&sig=112185027134742321194&page=1&tbnh=104&tbnw=185&start=0&ndsp=19&ved=1t:429,r:7,s:0&tx=133&ty=56

  12. Malaariast on ohustatud umbes 40% maakera elanikest. Malaariat põeb kaks või kolm miljardit inimest ja see põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal. Malaariasse sureb 3000 alla 5-aastast last päevas – see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis http://eope.ehte.ee/best//esmaabi1/mallaria_levik.jpg

  13. Sügelislestad teevad marrasnahka käike ja tekib lööve. Haigusest hoidumiseks väldi kokkupuudet haigega või tema riietega. Kui ühel pereliikmel on sügelised, on oluline ravida ka kõiki teisi. http://www.google.ee/imgres?q=s%C3%BCgelised&hl=et&client=firefox-a&hs=O1c&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1366&bih=613&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=1fJLX1GrQmGMZM:&imgrefurl=http://www.derma.ee/articles.php%3Fid%3D84&docid=Shf4oWn_RyedbM&imgurl=http://www.derma.ee/images/db/157.jpg&w=238&h=165&ei=siF4T--MKMmw0QX9n-CwDQ&zoom=1&iact=rc&dur=287&sig=112185027134742321194&page=1&tbnh=131&tbnw=175&start=0&ndsp=21&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=100&ty=97 http://www.derma.ee/images/db/155.jpg

  14. Sügelised http://www.derma.ee/images/db/154.jpg • Sügelised on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Haigus põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav. • Sügelisi tekitab väike nahalest, mis on vaevalt inimsilmale nähtav (mõnikord näha väikse valge täpina naha pinnal).Sügelised võivad nakatada lapsi, noorukeid ja vanureid, harva imikuid. Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene sellest teadlik olla.

  15. Inimese nahale sattudes 10-15 lesta paarituvad, mille järgselt isane lest sureb. Emane lest kaevab lõugade ja esijalgade abil käigu naha ülemisse kihti, kuhu ta asetab kuni 3 muna päevas 30 – 60 elupäeva jooksul. Tüüpiliselt elutseb nahas 11 täiskasvanud emaslesta nakkuse ajal. Küpsed sügelislestad arenevad vähem kui 10% munadest 10-14 päevaga. Nüüdsest on nad taas võimelised paarituma ja inimest nakatama.

  16. http://www.derma.ee/images/db/824.jpg Peatäid elavad peanahal, eriti kuklas ja kõrvade taga. Nakatutakse puutekontakti ja ühiste esemete kaudu. Sellepärast olgu kamm ja müts alati enda omad. • . Keha ja riiete puhtus aitab vältida keha- ja riidetäisid http://pathmicro.med.sc.edu/parasitology/louse-dk5.jpg

  17. http://z.about.com/d/pediatrics/1/0/w/3/lice_expl.gif http://juuksehooldus.com/wp-content/uploads/2012/01/taid-peas-2.jpg

  18. Kuidas peatäid levivad Ekslik on arvamus, et peatäid tekivad mustusest. Nakatuda võib otsesel peakontaktil või kasutades haigestunud inimese kammi, harja, mütsi või salli. Peatäisid võib saada meist igaüks, kuid sagedamini esineb neid 3-10 aastastel lastel, eriti tüdrukutel, kes laenavad üksteise kamme ja juuksekumme. Täid ei levi loomade kaudu, ei uurista nahas käike, samuti ei hüppa ega lenda. Enim ollakse täidega hädas lastekollektiivides, kus nakkus levib väga kiiresti, sest lapsed on omavahel mürades ja mängides kõige rohkem peadpidi koos.

  19. Seened on samuti elusorganismid. Inimesel avalduvad seenhaigused tavaliselt nahal, varvaste vahel, küüntel. Seenhaiguste ennetamiseks ei tohi kanda sünteetilisest materjalist liibuvaid riideid. Jalaseene nakkuse võib saada kasutatud jalatsist. Seenest võib ka kasu olla. Näiteks tehakse hallitusest, mis on samuti seen, elupäästva toimega ravimit. http://herome.cma.ee/pics/main/16p_jalaseen_113623.jpg

  20.   Alles 1929. aastal leiti esimene tõhus ravim bakterite poolt põhjustatud haiguste raviks. Selle leidis teadlane A. Fleming, kes märkas, et hallitusseente vahetus läheduses bakterid kasvada ei suutnud. Järelikult pidid hallitusseened valmistama ainet, mis takistas bakterite elutegevuse. Teadlane nimetas selle aine penitsilliiniks (hallitusseen, mis seda valmistab, kannab nime Penicillium). Hiljem avastati veel teisigi mikroorganismide poolt toodetavaid bakterite elutegevust takistavaid aineid. Need nimetati antibiootikumideks (ladina keeles tähendab anti – vastu, bios – elu)

  21. http://www.google.ee/imgres?q=hallitusseened&hl=et&client=firefox-a&hs=IMy&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1366&bih=613&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=759rrf9lFvVsoM:&imgrefurl=http://endla.joosu.ee/index.php%3Fid%3D1&docid=iVHji-ZIDzKCoM&imgurl=http://endla.joosu.ee/1_1.jpg&w=500&h=408&ei=xSt4T725EoLP0QWFmYSUDQ&zoom=1&iact=rc&dur=454&sig=112185027134742321194&page=3&tbnh=130&tbnw=159&start=48&ndsp=28&ved=1t:429,r:2,s:48&tx=49&ty=104http://www.google.ee/imgres?q=hallitusseened&hl=et&client=firefox-a&hs=IMy&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1366&bih=613&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=759rrf9lFvVsoM:&imgrefurl=http://endla.joosu.ee/index.php%3Fid%3D1&docid=iVHji-ZIDzKCoM&imgurl=http://endla.joosu.ee/1_1.jpg&w=500&h=408&ei=xSt4T725EoLP0QWFmYSUDQ&zoom=1&iact=rc&dur=454&sig=112185027134742321194&page=3&tbnh=130&tbnw=159&start=48&ndsp=28&ved=1t:429,r:2,s:48&tx=49&ty=104 Kuna antibiootikumidel ei leitud inimestele halba mõju, hakati neid kasutama bakterihaiguste ravil. Kaasajal kasutatakse rohkesti ka antibiootikume, mida on keemiliselt täiendatud, et nende toimet tõhusamaks muuta. Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Antibiootikumid on tänapäevani väga head ja peaaegu asendamatud ravimid bakterihaiguste vastu.

  22. Nakkushaiguse kulg PEITEPERIOOD Aeg, mil inimene ei pruugi ise teadagi, et on nakatunud, kuid ta levitab nakkust, nimetatakse nakkuse peiteperioodiks. EELJÄRK Haiguse eeljärgule on iseloomulikud üldised haigusnähud. Väsimus, nõrkus, söögiisu puudus.

  23. HAIGUSNÄHTUDE PERIOOD Avalduvad just sellele haigusele omased nähud. Näiteks hepatiidile iseloomulik tunnus kollakad silmamunad. PARANEMISPERIOOD On aeg, mille jooksul haigusnähud kaovad.

  24. NAKKUSHAIGUSTEST HOIDUMINE • Hoia puhtust. • Väldi gripiperioodil rahvarohkeid üritusi. • Puutudes kokku nakkushaigega, võta tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud • Tugevda organismi sportides • Tugevda organismi õigesti toitudes. • Riietu vastavalt ilmastikule.

  25. KODUS: Uuri järgnevaid haigusi, kirjelda neid. (mis põhjustab, millised on sümptomid) • Salmonelloos • Rotaviirus • Tuulerõuged • Leetrid • Sarlakid

  26. KASUTATUD KIRJANDUS • K. Lepik “Tervist, tervis” 5. klassi inimeseõpetuse õpik • K. Lepik “Tervist, tervis” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik 3. http://www.femme.ee/aktiivne/sotsiaalia/2096?P=1 4. http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/article.php?id=23969579 5. http://www.derma.ee/articles.php?id=84 6. http://www.derma.ee/articles.php?id=150 7. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-12-1.htm

More Related