Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 Eesti üliõpilaskonna küsitluse kokkuvõte

1. Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006Eesti üliõpilaskonna küsitluse kokkuvõte Maarja Lühiste Eesti Üliõpilaskondade Liit 1. Märts 2007

2. Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik uuring • 2006. aasta aprillis ja mais viis uuringukeskus Klaster EÜL tellimusel läbi Eesti üliõpilaskonna küsitluse • Partnerid: Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) poolt toetatava projekti „Ülikoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse kvaliteedi arenduse” kolm alaprojekti ning Haridus- ja Teadusministeerium • Uuringu üldkogumi moodustasid kõikide Eesti kõrgkoolide üliõpilased (va doktorandid) – kokku 2173+2359 vastanut

3. Kes omandab kõrgharidust? • Enamik noori jõuab kõrgkooli niinimetatud traditsioonilist rada pidi • Eelnevat kutseharidust omab 16% ning töökogemust 28% üliõpilastest • Kõrgkooli jõuab enam naisi kui mehi, kuid mitte kõikidel erialadel pole naised ülekaalus

4. Kes omandab kõrgharidust? • Üliõpilase vanemad on keskmisest kõrgema haridustasemega ning tööturul aktiivsemad kui nende eakaaslased

5. Mis mõjutab noorte valikuid? • Kolmandik (36%) kõikidest tudengitest vastas, et majanduslik olukord piiras nende kõrgkooli või eriala valikut – õppimiseks tuli valida koht, kus ei oleks õppemaksu • Keskmisest enam on selliseid tudengeid õppimas Maaülikoolis (45%) ning erarakenduskõrgkoolides (52%) ja kutsekoolides (50%) • Õppemaksu puudumine on olulisem neile, kes on värskelt keskhariduse omandanud ja pole end veel iseseisvalt ülal pidanud • Vanemad inimesed peavad eriala või kooli valima eelkõige elukohast tulenevalt – et püsida seal, kus on töökoht ja pere

6. Õppemaks • 55% täna õppemaksuta õppivatest tudengitest oleks teinud teise valiku, kui peaks selle eriala omandamise eest selles koolis raha maksma • Õppemaks piirab/mõjutab oluliselt osade kõrgharidust õppima suunduvate noorte inimeste valikuid • Keskmine aastas makstav õppemaks on ligi 24000 krooni õppeaastas

7. Õpingutega paralleelselt töötamine • 59% tudengitest käib kooli kõrvalt tööl, veel 19% plaanivad kohe tööturule suunduda • Tartu tudengite seas on töötavaid vähem (47%), kui Tallinna tudengite seas (67%) • Õpingute eest ise tasuvad tudengid töötavad rohkem kui riigieelarvelisel kohal õppijad (vastavalt 75% ja 50%) • 28% töötavatest üliõpilastest pole töökoht õpitava erialaga seotud

8. Üliõpilaste koormus • Tudengite koormus keskmiselt on veidi suurem (43h) kui täiskohaga töö normaeg • Veidi alla poole sellest ajast (18h) kulub tasustatud töökohale ning kokku 25h õppetööle • 38% töötavatest üliõpilastest ei ole oma tänase töökoormusega üldse rahul, hinnates selle kas halvaks või väga halvaks (15% mittetöötavaid)

9. Motivatsioon • Õpitavat eriala peab enda jaoks ebahuvitavaks vaid 3% tudengitest • Enam kui pooltel (53%) mitte-eestlastest ei ole kindlat plaani praegusel õppekaval lõpetada • Vaid 8% üliõpilastest kogus küsitlusele eelneval õppeaastal vähem kui 30 APd • Nominaalajas püsib keskmiselt ligi ¾ kõikidest tudengitest • Rakenduskõrgkoolides ja kutsekõrgkoolides püsitakse oluliselt enam nominaalajas (81-84%) kui ülikoolides (56-68%) • Töötavatest üliõpilastest 35 protsendil on nominaalaeg ületatud või plaanivad võtta lisa-aasta

10. Õpingute katkestamise plaanide põhjused

11. Õppetoetused • Eelkõige saavad õppetoetust need, kes ei ole tasulises õppes ning on täiskoormusega õppetööle pühendunud • Töötavatest tudengitest kolmandik (33%) on õppetoetust saanud • Samas ei ole tudengi õppetoetuse saamisel ja tema vanemate majanduslikul olukorral olulist seost

12. Õppelaen • Enamasti on õppelaenu võtmise põhjuseks vajadus katta õpingutega või elamisega seotud kulutusi (vastavalt 40% ja 42%) • Õppelaenu võtmine seni või plaanid tulevikus õppelaenu võtta

13. Rahalised vajadused • Summa kuus, mis võimaldaks täiskoormusega õppides toime tulla tööl käimata • Alla 5000 kroonist jääb puudu eelkõige just neil, kes on juba iseseisvasse ellu astunud – vanemad tudengid ja pereinimesed • Alla 2500 krooniga kuus on arvanud hakkama saavat enam värskelt keskhariduse omandanud ja veel alles esimesi aastaid kõrgharidust omandavad tudengid

14. Tulud ja kulud • Keskmise tudengi sissetulekutest valdava osa (u 4/5) moodustab netopalk ja/või toetus perelt või partnerilt • Keskmise tudengi kõikidest kuludest katab umbes kolmandiku pere • Kõikidest ise oma õpingute eest tasuvate tudengite kuludest moodustab õppemaks umbes viiendiku

15. Elamistingimused • Üliõpilased elavad kas vanemate/sugulaste juures (28%), isiklikul pinnal (24%), ühiselamus (24%) või üüripinnal (25%) • Üüripindasid kasutavad kõige enam Tartu Ülikooli tudengid (34%) ning keskmisest vanemad tudengid (paljud püsisuhtes, kuid mitte veel abielus) • Tudengite jaoks on elukohta valides tähtsad kõik kolm hindamiseks ette antud kriteeriumit – kulud, seisukord ja asukoht

16. Ühiselamus elavate üliõpilaste rahulolu oma elupinnaga

17. Kokkuvõtteks mõtlema panevat • Kõrgharidust omandab üsnagi homogeense sotsiaalmajandusliku taustaga grupp • Kõrgharidusõpinguid mõjutab otseselt inimese jõukus • Üle poolte mitte-eestlastest ei oma kindlat plaani lõpetada praegusel õppekaval • Kuivõrd võimalik on üleüldse omandada kvaliteetset kõrgharidust, kui majanduslikud ressursid on äärmiselt piiratud?

18. Tänan!