170 likes | 1.2k Views
HÜDROSFÄÄR. REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009. VEERINGE. VEERINGE. MILLISED SFÄÄRID OSALEVAD SUURES VEERINGES? TOO NÄITEID, KUIDAS SÕLTUB VEE OLEKUST JA PAIKNEMISEST RINGLEMISE KIIRUS. VEE JAOTUMINE. MAAILMAMERI. SISEVEED. JÕED. VAIKNE OOKEAN ATLANDI OOKEAN INDIA OOKEAN
E N D
HÜDROSFÄÄR REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009
VEERINGE MILLISED SFÄÄRID OSALEVAD SUURES VEERINGES? TOO NÄITEID, KUIDAS SÕLTUB VEE OLEKUST JA PAIKNEMISEST RINGLEMISE KIIRUS.
VEE JAOTUMINE MAAILMAMERI SISEVEED JÕED • VAIKNE OOKEAN • ATLANDI OOKEAN • INDIA OOKEAN • ARKTIKA OOKEAN • e. PÕHJA-JÄÄMERI • LÕUNA-JÄÄMERI JÄRVED PÕHJAVESI SOOD-RABAD • MERED • LAHED • VÄINAD LIUSTIKUD TEHIS- VEEKOGUD
MAAKERA VEEBILANSS 4 3 7 P + Q = E 6 2 P = E + Q 1 5 MIS MOODUSTAVAD VEEBILANSI TULUPOOLE, MIS KULUPOOLE? KOOSTA MAAILMAMERE JA MAISMAA VEEBILANSS.
SADEMETERIKKAD PIIRKONNAD • ÜLE 3000 MM/AASTAS: 1) EKVAATORI ÜMBRUSES, SEST … 2) BENGALI LAHE PÕHJA- JA IDARANNIK, SEST … • ÜLE 2000 MM/AASTAS: 1) PÕHJA-AMEERIKA LOODERANNIK, SEST … 2) LÕUNA-AMEERIKA EDELARANNIK, SEST … 3) AMAZONASE MADALIK, SEST … 4) UUS-MEREMAA LÕUNASAAR, SEST …
SADEMETEVAESED PIIRKONNAD • ALLA100MM/AASTAS: 1) PÖÖRIJOONTE PIIRKOND, SEST … 2) MANDRITE SISEALAD, SEST … 3) POLAARALAD, SEST …
AURUMINE SELGITA JA TOO NÄITEID, KUIDAS MÕJUTAB AURUMIST: 1) TEMPERATUUR: 2) ÕHUNIISKUS: 3) TUULE KIIRUS: 4) ALUSPINNA NIISKUSESISALDUS: 5) PINNASE KIVIMILINE KOOSTIS:
ÄRAVOOLUALAD SISE-ÄRAVOOLUALAD PERIFEERSED ÄRAVOOLUALAD LÕUNA-AMEERIKA AMAZONASE JÕGIKOND SISE-AASIA KASPIA-ARAALI VESIKOND KAGU-AASIA GANGESE, MEKONGI JÕGIKOND AAFRIKA SAHARA, KALAHARI PÕHJA-AMEERIKA MISSISSIPI JÕGIKOND SISE-AUSTRAALIA KESK-AAFRIKA LÄÄNE OSA KONGO, NIGERI JÕGIKOND PÕHJA-AMEERIKA SUUR NÕGU
SISEÄRAVOOLUALAD • MILLISEDSUUREMADEURAASIA JÕED ON SUURE VEERINGEGA ÜHENDUSES VAID ATMOSFÄÄRI KAUDU? • KUS JA MIKS PUUDUVAD JÕGEDEL KINDLAD SUUDMED? NIMETA JÕGESID. • MIS ON PÕHJUSTEKS, ET JÕED SUUBUVAD ENNE SUUREMA VEEKOGUNI JÕUDMIST LIIVA? • NIMETA JA SELGITA ARAALI MERE KOKKU-KUIVAMISEGA KAASNEVAID LOODUSLIKKE, SOTSIAALSEID JA MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI.
PÕHJAVESI 4 5 1 2 1 3 2 3 MILLISEID PÕHJAVEEGA SEOTUD MÕISTEID NUMBRID TÄHISTAVAD? SELGITA MÕISTE SISU. SELGITA, KUIDAS INFILTRATSIOONI SOODUSTAVAD VÕI TAKISTAVAD 1) RELJEEF 2) SAJU KESTUS 3) TAIMKATE 4) SAJU TUGEVUS 5) PINNASE VEESISALDUS
1) JÄRJESTA KOHAD VEE IMBUMISE KIIRUSE JÄRGI, ALUSTADES KÕIGE KIIREMAST. SELGITA TEGUREID. 2) KUS ON KÕIGE KAREDAM VESI? MIKS? 3) KUS ON RAUASISALDUS SUUREM? MIKS? 4) KUS JA MIKS ON PÕHJAVEE REOSTUMISOHT SUURIM?
1) MILLISED ON MUUTUSED, KUI PUURKAEVUS SUURENEB VEE TARBIMINE 2) TOO NÄITEID, KUIDAS INIMTEGEVUS VEEL MÕJUTAB PÕHJAVEETASET JA SELLE KUJUNEMIST.