Rahandusministeerium Sulev Liivik

1. Rahandusministeeriumi roll KOV-ide finantstegevuse monitoorimisel ja aruandluse baasil tehtavad analüüsid Rahandusministeerium Sulev Liivik

2. KOV-ide finantstegevuse monitoorimine Rahandusministeeriumi eesmärgid: • KOV-ide finantsinfo avalikustamine, tagamaks otsustuste suurem läbipaistvus; • Seaduses ette nähtud finantstegevuse piirangutest kinnipidamine, et ennetada võimalikke finantsraskusi; • Aruannete õigeaegne esitamine, et tagada õigeaegselt ja tõrgeteta riigi majandusaasta aruande koostamine; • Korrektselt vormistatud finantsaruanded ja kvaliteetne finantsinfo; • Vahendite kasutamisel seadustes kehtestatud põhimõtetest kinni- pidamine; • Finantsjuhtimise keskkonna arendamine ja kaasajastamine.

3. KOV-ide finantstegevuse monitoorimine Rahandusministeeriumi õigusaktidest tulenevad võimalused: • Kui KOV ületab võlakoormuse piirmäära võib Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul vähendada KOV-i tasandusfondi eraldist; • Kui KOV-il on riigi ees täitmata rahalisi kohustusi, võib Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul jätta selle summa ulatuses tasandusfondi väljamaksed tegemata; • Kui KOV ei ole tähtaegselt majandusaasta aruannet kinnitanud, võib Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul peatada tasandusfondist väljamaksete tegemise kuni aruande esitamiseni; • Aruannetes eksitava info ilmnemisel saab Rahandusministeerium teha asjaomasele KOV-ile ettepaneku vigade kõrvaldamiseks; • Rahandusministeerium saab seaduse rikkumise kahtluse korral teha õiguskantslerile või maavanemale ettepaneku järelevalve algatamiseks.

4. KOV-ide finantstegevuse monitoorimine Uued põhimõtted KOV finantsjuhtimise seaduses: • Nii Rahandusministeerium kui ka KOV jälgivad finantsdistsipliini meetmete rakendamist; • Kui KOV ületab eelarve puudujäägi või netovõlakoormuse piirmäära rakendub raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetlus; • Kui KOV ei suuda finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse lõppemisel kinni pidada eelarve puudujäägi või netovõlakoormuse piirmäärast rakendub raske finantsolukorra menetlus; • Raske finantsolukorra menetluses teostab vastav komisjon KOV-i finantstegevuse üle järelvalvet; • Raske finantsolukorra menetluse rikkumise korral võib rikkumist põhjustanud isikutele trahvi määrata; • KOFS-is ette nähtud eelarve ja aruande dokumentide avalikustamise, finantsvarade paigutamise ja kohustuste võtmise tingimuste ning raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse rikkumisel võib Rahandusministeeriumi tasandusfondi ja tulumaksu ülekanded peatada.

5. KOV-ide finantstegevuse monitoorimine Uued põhimõtted KOV finantsjuhtimise seaduses: • Aruandluse põhimõtete korrastamine ja vastavusse viimine raamatupidamise seaduse põhimõtetega; • Kehtestatakse nõuded tegevusaruande sisule; • Uued tähtajad (31. mai) majandusaasta aruande kinnitamisele volikogus; • Eelarve täitmise kuuaruande põhjal tuleb eelarve ja eelarvestrateegia aruanne; • Põhimõtted KOV-idelt aruandluses kajastamata finantsinformatsiooni küsimiseks.

6. KOV-ide finantstegevuse monitoorimine Rahandusministeeriumi poolt avaldatavad ülevaated: • KOV-ide eelarvete tulude, kulude, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse analüüs-ülevaade; • KOV-ide palgakulude (koolide õpetajad, lasteasutuste õpetajad) analüüs- ülevaade; • Erinevate tegevusvaldkondade analüüs-ülevaated; • KOV-ide finantsnäitajad lisaks võlakoormusele ja eelarve puudujäägile; • Riigi majandusaasta aruande KOV finantstegevuse osa.

7. KOV-ide finantstegevuse monitoorimine Võimalikud arengud KOV-ide kontrollikeskkonnas: • Maavanema järelevalverolli ümberhindamine ja konkretiseerimine; • KOV-ide sisekontrollisüsteemide arendamine ning siseauditi kohustuse võimalik kehtestamine ja revisjonikomisjoni tugevdamine; • Uue audiitortegevuse seaduse kaudu standardite kehtestamisega välisauditi kvaliteedi suurendamine; • Rikkumistest järelvalveorganite informeerimise süsteemi väljaarendamine; • Finantsinfo igakülgne avalikustamine.