Rahandusministeerium

1. RIIGI TEGEVUSE STRATEEGILINE PLANEERIMINE Karin Närep Halduspoliitika osakonna nõunik Rahandusministeerium Tallinn 27. aprill 2005 Rahandusministeerium

2. Ettekande teemad: Peamised tunnused, mis iseloomustavad Eesti lähenemist strateegilisele planeerimisele Strateegilise planeerimise süsteemi kujunemine Eestis ja viimase viie aasta muudatused

3. Põhiküsimus Kas me teeme õigeid Kas me teeme asju asju? õieti? Strateegiline planeerimine Operatiivne planeerimine (MIDA?) (KUIDAS?) “Inimesed ja nende juhid töötavad nii kõvasti selle kallal, et olla kindel, et asju tehakse õieti, et neil on vaevalt aega mõelda selle üle, kas nad teevad õigeid asju.” Stephen R. Covey

4. Mis on avalikus sektoris planeerimise kasu? Lühiajaline kasustrateegiadokumentidest, mis näitavad • valitsuse prioriteete (konkreetsetes) valdkondades • väljundeid ja teenuseid, mida osutama hakatakse • kulusid Keskpikk kasu • planeerimine parandab eelarve ja otsustusprotsessi (kvaliteeti, selgust, stabiilsust, analüütilisust) • tänu plaanidele saab tehtut hinnata, võrrelda, suhestada • plaanid on tegutsemisjuhiseks juhtimise efektiivsemaks muutmisel nii ministeeriumides kui teistes riigiasutustes Pikaajaline kasu • strateegilised plaanid võimaldavad paremat keskendumist tulemuste saavutamisele (tulemusjuhtimisele)

5. Milleks seada eesmärke avalikus sektoris? • selge seisukohavõtt sellest, mida valitsus üritab saavutada • selge suund tegevustele • avaliku sektori parem aruandlus Teadmine, et teeme ÕIGEID asju, mitte valesid asju õieti. • Strateegiline planeerimine võimaldab analüüsida tegevuste põhjusi ja tagajärgi.

6. Miks avalikus sektoris on keeruline planeerida? • erinevad sihtgrupid, kliente on keeruline määratleda • keerukusest ja kõikehõlmavusest tulenevalt eesmärkide ebaselgus • lühi- ja pikaajaliste plaanide võimalik vastuolulisus • huvigruppide mõju otsustamisprotsessis • meedia mõju • valitsuste vaheldumine (poliitikute-ametnike dilemma) • tegevuste tulemuslikkuse hindamise keerukus

7. Riigi tasandil on vaja Igasugune süsteem vajab toimimiseks kindlaid raampõhimõtteid • seostada poliitikad, planeerimine ja eelarvestamine • äratada strateegiad ellu planeerimise ja aruandluse seostamisega • kehtestada nõuded arengukavadele, need liigitada ning seostada eelarvestamise, konkreetsete tegevuskavade ja aruandlusega

8. Arenguetapid strateegilises planeerimises Kuni 2002.a muutusteni riigieelarve seaduses – üksikud tulemusjuhtimise ja strateegilise planeerimise elemendid on rakendatud, keskvalitsuse tasandil puudub kohustus koostada strateegilisi plaane Alates 2002.a. – õigusliku aluse loomine strateegilisele planeerimisele (arengukavade hierarhia, riigieelarvestrateegia, tegevuskavad)

9. Strateegiliste arengukavade positsioon RIIGIEELARVE SEADUS Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti lähtealused on eelarvestrateegia,strateegilised arengukavad, ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste puhul tegevuskavad ning investeeringute kavad. Strateegiline arengukava on arenguvisioone, eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi ning hinnangulisi ressursse kajastav dokument. Strateegiliste arengukavade liigid, nende koostamise, täiendamise, elluviimise ja selle hindamise ning aruandluse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

10. Senine kogemus arengukavade koostamisel ja rakendamisel • Riigikontrolli andmetel on seisuga 16.11.2004 kehtivaid erinimelisi strateegilisi dokumente: rohkem kui 100 Ministeeriumide veebilehtedel 78 kehtivat strateegiat, kuid kõiki strateegiaid ei avalikustata püsivalt. Strateegilised dokumendid on kinnitatud erinevate institutsioonide poolt. • 23.04.2004 kehtetuks tunnistatud: rahandusministri määrus 29.01.1998 nr 7 “Riigieelarvest finantseeritavate riiklike programmide koostamise korra kinnitamine”. • “2005 – 2008 riigi eelarvestrateegia” lähtealused esitasid ministeeriumid sh Riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid vastavalt strateegilise planeerimise põhimõtetele

11. Seniste rakenduste peamised vead • Strateegilise arengukava koostamine kui dokumendi koostamise, mitte strateegilise mõtlemise ja kavandamise harjutus • Tegevuskeskkonna hindamise, eesmärgipüstituse ja organisatsiooni suutlikkuse hindamise ebakõlad • Oodatavate tulemuste ja eesmärkide sõnastamisel ei mõelda piisavalt mõõtmisega seotud küsimustele • Protsessidel/tulemustel puudub omanik/vastutaja • Kulude arvestamine ei tugine süstematiseeritud informatsioonile ja on metoodiliselt nõrk • Vähene kaasatus ja pühendumus

12. Tänane lahendus: • Vabariigi Valitsuse määrus: “Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” eelnõu Muutused protsessides: • makrotasandil: • iga-aastases riigieelarve koostamise protsessis Asutuste strateegilistele arengukavadele toetuva riigi eelarvestrateegia väljatöötamine ja heakskiitmine • iga-aastases aruandlusprotsessis Tegevusinformatsiooni osakaalu suurendamine aruannetes mikrotasandil: - vajadus luua strateegilise planeerimise süsteem ja vastav praktika riigiasutustes

13. Strateegiliste arengukavade liigid • Strateegilised arengukavad on tegevusvaldkonna- ja organisatsioonipõhised arengukavad. • Tegevusvaldkonna arengukavad kajastavad eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ühes või mitmes sotsiaalmajanduslikus sektoris või alamsektoris, mida viib ellu üks või mitu ministeeriumi koostöös. • Organisatsioonipõhised arengukavad on: 1. ministeeriumi valitsemisala arengukavad; 2. ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste arengukavad.

14. Strateegilise planeerimise raamistik - seosed

15. Valikud • Millisel määral reguleerida tegevusvaldkonna arengukavasid? • Kas tuleks määratleda riiklikult tähtsad strateegiadokumendid? • Kas eesmärgipüstituse puhul peaks taotlema mõjukesksust või väljundikesksust? • Kas ministeeriumide valitsemisala asutustele kohustus koostada arengukavad?

16. Seega… Strateegilise planeerimise süsteem • toetab valitsuse eesmärkide realiseerimist • toetab distsiplineeritud otsustamist • tagab parema etteennustatavuse • aitab kaasa efektiivsemale majandamisele • on Eestis eelarvestamisega seotud Strateegiline planeerimine Eestis saab olema organisatsioonikeskne. See tähendab, et peamine rõhuasetus on ministeeriumi valitsemisalale strateegiliste eesmärkide püstitamisel, meetmete kirjeldamisel ja seostamisel rahaliste ressurssidega. Strateegiline planeerimine ei ole imerohi, … pigem aitab saada ühtsema pildi sellest, mida ja kuidas teha tuleks. Eestis on tehtud teatud edusamme selles osas, … aga veelgi rohkem on teha jäänud.

17. Lõpetuseks Kuigi keskkond ei vali ega maksa makse, on just see meie võimaluste ja heaolu allikas, mitte inimene. Inimene saab seda ainult hoida või reostada. Lester Brown

18. Tänan!