Õppimine ülikoolis ja õppimine tööl

1. Õppimine ülikoolis ja õppimine tööl Aune ValkTartu Ülikool avatud ülikooli keskus

2. Küsimused teemal ja teemast • Kuidas õpetatakse ja õpitakse ülikoolis? • Milliseid õppimisoskusi ja –hoiakuid annab kaasa üldhariduskool? • Kuidas õpib koolijuht tööl ja kas ülikool arvestab seda? • Mida on sellest ettekandest õppida?

3. Õpetamise probleem “Puuduvad kaasaegsed õpetamise meetodid, ... kasutatakse vähe aktiivseid õpetamisvorme.” (Kokkuvõte Eesti ülikoolide õppekavade akrediteerimisraportitest. Bauman jt 2003: 9-11)

4. Õppimise probleem “Eksam oli tegelikult lihtne, aga mõtlema pidi.” (eksami positiivselt sooritanud TÜ I kursuse majandustudeng alusaine eksamist, kus üle 50% läbi kukkus)

5. Uuringud • ETF grant 2004-2005 nr 5838 “Kuidas toetada sügavat õppimist ülikoolis?” Kursuse eel toimunud küsitluses 877 TÜ üliõpilast 39 kursuselt + järelküsitluses 293 tudengit samadelt kursustelt, 159 vastasid mõlemile küsitlusele. • ESF projekt LÜKKA (“Kõrgkoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse kvaliteedi arenduse”) raames läbi viidud õppejõudude uuring 2005-2006: 337 õppejõudu 6 ülikoolist

6. Arusaam õppimisest PINNAPEALNE • teadmiste kvantitatiivne juurdekasv, informatsiooni omamine • meeldejätmine – info hoidmine juhuks, kui seda peaks vaja minema, et siis reprodutseerida • oskuste ja meetodite valdamine, mida saab vajadusel kasutada • tähenduse andmine, õpitava osade seostamine omavahel ja reaalse maailmaga • reaalsuse tõlgendamine ja mõistmine mitmel erineval moel SÜGAV

7. Arusaam õpetamisest PINNAPEALNE Õpetaja teeb kogu töö ja võtab endale ka kogu vastutuse:valib õppematerjalid, esitab need otse õppijatele, teeb teste, hindab. Õpetaja vastutab õppimise õhkkonna eest, teeb erinevad õppematerjalid kättesaadavaks, toetab õppijaid. Õppija vastutab ise –valib eesmärgid, materjali, õpistrateegia, vastutab õpitulemuste eest. SÜGAV

8. Meetod (1) Eesti versioon R-SPQ-2Fskaalast(Revised Study Process Questionnaire – 2 factors) • Sügav õppimine (α=.78), 20 väidet nt: • Püüan õpitut reaalselt kasutada • Vaatan üle kogu lisamaterjali, mida kursusel soovitatakse. • Õpin, kuna tahan maailmast aru saada. • Pinnapealne õppimine (α=.75), 20 väidet nt: • Milleks üritada aru saada, kui piisab meeldejätmisest. • Hea oleks, kui eksamiküsimused oleks varakult teada.

9. Meetod (2) • Õpetamisstrateegiate Skaalaon originaalskaala (20 väidet), mis mõõdab, kas kasutatakse 5 õpetamisstrateegiat ja kuivõrd need toetavad vastaja õppimiseesmärkide saavutamist. 1. tudengite küsimustele vastamine (α=.87) (Üliõpilastel oli loengus võimalik esitada õppejõule teemakohaseid küsimusi);

10. Meetod (2a) 2. tudengite aktiivse osaluse toetamine (α=.86) (nt Õppejõud korraldas arutelusid/diskussioone); 3. materjalide jagamine ja loengute illustreerimine (α=.71) (nt Lüümikud ja slaidid olid üliõpilastele kättesaadavad); 4. tagasiside andmine (α=.86) (nt Õppejõud suunas üliõpilasi abistavate küsimuste/märkustega); 5. kursuse struktureerimine (α=.73) (nt Õppejõud selgitas kursuse eesmärke)

11. Meetod (3) • Õppimistegevuste Skaala (10 väidet) on originaalskaala, milles üliõpilased hindavad, kuivõrd iga õppimistegevus aitas kaasa nende õppimiseesmärkide täitmisele. • Iseseisev töötamine(α = .60) (nt. Koostasin ise skeeme, mudeleid; Otsisin ise lisamaterjale) • Kollaboratiivne õppimine(α = .74) (nt Arutasin õpitavat kaasüliõpilastega; Suhtlesin õppejõuga veebis)

12. Õpetamisstrateegiate kasutamine (üliõpilaste hinnangud)

13. Õpetamisstrateegiad (õppejõudude endi hinnang) LÜKKA uuring

14. Tulemused • Bakalaureuseõppe üliõpilased (M= 25,0) olid pinnapealsemadõppijad kui magistrandid (M = 22,9) • Avatud ülikooli õppijad (M = 36,9) olid sügavamad õppijad kui päevased üliõpilased (M = 34,4) • Suurim erinevus oli sügavama õppimise skooris riigieelarvelistel päevases õppes õppijatel (M=34) ja isemaksvatel avatud ülikooli üliõpilastel (M=37)

15. Tulemused • Väga nõrk seos vanuse ja sügava õppimise vahel (r (788) = .13; p < .01) • Teaduskonniti on erinevus sügavas õppimises F(7, 595) = 5.34; p < .001)

16. Teaduskondade võrdlus

18. Korrelatsioonid õpetamis-strateegiate ja õppimise vahel Märkus: *p<.05, **p<.01, ***p<.001.

19. Korrelatsioonid õppimistegevuste ja sügava ja pinnapealse õppimise vahel Märkus: *p<.05, **p<.01, ***p<.001.

20. Sügava õppimise suunas muutust ennustab Lineaarses regressioonanalüüsis (10%): • ‘struktureeritud kursus’ (β = .21, p < .05), • ‘tagasiside andmine’ (β = .24, p < .05).

21. Pinnapealse õppimise suunas muutust ennustab Lineaarses regressioonanalüüsis (10%): • Kollaboratiivne õppimine (β = .31, p < .05)

22. Varasemad uuringud on näidanud, et pinnapealset õppimist pärsib: • Aine raskuse ja õpetamiskiiruse kooskõlastamine õppija varasemate teadmistega; töökoormuse hoidmine tasemel, mis lubab süveneda. • Hindamismeetodite valik vastavalt soovitud tulemusele.

23. Varasemad uuringud on näidanud, et sügavat õppimist toetab: • Materjali struktureerimine; • Teatud vabaduse lubamine õppimisel; • Motivatsiooni ja huvi hoidmine/loomine; • Õppija aktiivne kaasamine; • Kvalitatiivse tagasiside andmine; • Situatsioonide loomine, mis kummutavad vääraid arusaamu.

24. Diskussioon • Antud uurimus toetas varasemat järeldust, et hästi-struktureeritud kursus, kus tudeng teab õppimise eesmärki ja näeb õpitu seoseid aine sees ja teiste ainetega • Toetab sügavat õppimist • Ja pärsib pinnapealset õppimist

25. Diskussioon • Uuring seab kahtluse alla õppija aktiivse osaluse (diskussioonid, rühmatööd, ettekanded) toetamise kasulikkuse sügava õppimise seisukohalt • Sügavaid õppijaid toetas pigem iseseisev õppimine, kusjuures kollaboratiivne õppimine toetas pinnapealset õppimist

26. Diskussioon Uuring näitas ka, et teatud õpetamistegevustega (kursuse struktureerimine ja tagasiside andmine) konkreetsel kursusel on võimalik toetada sügavat õppimist.

27. Kokkuvõte • Kursuse struktureerimine (eesmärgid, seosed, tähtsamad aspektid) on väga oluline ja seda kasutatakse palju. • Iseseisev õppimine ja tagasiside sellele on väga oluline. Tagasisidet kasutatakse vähe. • Aktiivsete õppemeetodite ja kollaboratiivse õppimise mõju on küsitav ja neid ka kasutatakse vähe.

28. Küsimus tulevikuks • Kas aktiivsete meetodite mõju puudumine/vastandlik mõju võrreldes varasemate/mujal tehtud uuringutega viitab õppimis- ja õpetamiskultuuri erinevusele või ei osata aktiivseid meetodeid hästi kasutada või ei õpeta üldhariduskool õppijaid arutama?

29. Paus 1 min Inimene õpib, kuni elab (vanasõna), sureb aga ikka lollina (Ruja täiendus)

30. Õppimine tööl • Inimesed õpivad ka väljaspool kooli: tööl, kodus, hobide kaudu • Teadmistemahuka (nt koolijuhi) töö puhul on sellist õppimist eriti palju • Mitteformaalses situatsioonis toimunud õppimise tulemus on võrreldav koolis õpituga • Sellist õppimist tuleks tunnustada

31. Kui Eestis arvestataks tööl õpitutsamal viisil ja mahus kui nt Prantsusmaal (ja Norras), siis • Eestis astuks igal aastal ülikooli ca 500-1000 ilma keskhariduseta täiskasvanut (üle 23 a); • Saaks ülikoolidiplomi varasemate õpingute ja töökogemuse alusel ca 300-500 inimest.

32. VÕTA – varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine • Eestis • ei asenda sisseastumisel vajalikku kvalifikatsiooni • saab kasutada kuni 50% õppekava täitmiseks • teatakse ja kasutatakse ja veel väga vähe

33. VÕTA Tartu Ülikoolis • 2005/2006 õppeaastal 2010 (2004/2005 – 1544) VÕTA avaldust (sh õpiränne Eestis ja välismaal), sh 46 avaldust töökogemuse arvestamiseks: • 1/3 väiksed (kuni 4AP) – otsustab õppejõud • 2/3 suured (üle 4AP) – otsustab komisjon • Enamus avaldusi rahuldati, osaliselt rahuldati 124 ja ei rahuldatud 37.

34. VÕTA Tartu Ülikoolis • Kokku ca 3,5% kõigist APdest VÕTA teel. • 1/4 avaldustest ette kokku lepitud. • Magistriõppese astumiseks lisanõuete (eeldusained) täitmiseks 176 avaldust, millest 118 said positiivse vastuse.

35. Katkestajate uuring 4 avalikus ülikoolis, 2006-2007(351 vastajat)

36. Tänan tähelepanu eest! Aune Valk aune.valk@ut.ee