130 likes | 400 Views
Töölõppimine ja elukestev õppimine. Krista Loogma TLÜ, haridusuuringute keskus Ettekanne EHF eelfoorumil “Kas inimesed tahavad õppida?”, 15. augustil Kärdlas. Miks on t öö l õ ppimine oluline teema?.
E N D
Töölõppimine ja elukestev õppimine Krista Loogma TLÜ, haridusuuringute keskus Ettekanne EHF eelfoorumil“Kas inimesed tahavad õppida?”, 15. augustil Kärdlas
Miks on töölõppimine oluline teema? • töölõppimise osakaal elukestvas õppes on väga oluline ja kasvav, elukestev õpe tähendabki suures osas töölõppimist • töölõppimise paremal mõistmisel on oluline tagasimõju haridussüsteemile ja selle mõtestamisele – kuidas vajalikke pädevusi haridussüteemis arendada? • töökogemuse kui õppimise kontseptualiseerimine, eelneva töökogemuse ülekande võimalused ja piirangud • seos innovatsioonidega Samas : • töölõppimise sisu (ei teoreetilises ega rakenduslikus aspektis) pole meil piisavalt avatud, mistõttu ka vastav arendustöö ei toetu enamasti tugevale alusele; • teoreetilise pealiskaudsuse probleem – “tühi”termin • õiguspärastamatus – ei (osata) hinnata ja arvestada
Töölõppimine pole uus nähtus • keskaegased gildid, tsunftid ning hierarhiline meistri-selli-õpipoisi süsteem .............. • Postindistriaalne tootmine ja inimressursside arendamise vajadus ettevõtetes & • Naturalistlik pööre õppimise uurimisel 70datel - küsimus sellest, kuidas õppimine aitab kaasa praktika arengule
Struktuursed aspektid, mis mõjutavad töötajate õppimist • Transformatiivsed protsessid (teadmistemajandus, innovatsioonid, paindlikkuse vajadus jt) • töömuutuste kiirus - üha enam tööks vajalikke oskusi omandatakse mitte koolis, vaid tööl • vähe “teadmistepõhiseid” ettevõtteid, kus toimub oluline arendus- ja innovaatiline tegevus ja “lukustumine” madala lisaväärtusega ja allhanke tootmisele
Tooloppimise teoreetilised allikad • kognitiivne psuhholoogia • kultuurilis-ajaloooline arengupsuhholoogia (Võgotski jpt edasiarendajad)ja sotsiokultuuriline lähenemine, mis arvestab oluliselt õppimise sotsiaalkultuurilist ja ajaloolist konteksti, keskkonna ja õppija vastasmoju • konstruktivistlikud lähenemised, sh sotsiaalkonstruktivistlikud
SOTSIOKULTUURILINE PRAKTIKA „pärand“ indiviidi jaoks teatud ajalooliselt väljakujunenud tegevusalal ehk sotsiokultuurilises praktikas (n teatud kutsealal) SITUATIIVNE PRAKTIKA sotsiokultuurilise praktika spetsiifiliselt kujunenud viis tegevussüsteemis (n organisatsioon) KOGNITIIVNE ARENG Pidev, igapäevane õppimine (mikrogenees) TEADMISTE ELULOOLINE ARENG (ONTOGENEES) teadmiste areng eluloolises / plaanis Sotsiokultuuriline arengu mudel (Valsiner, Billett jt)
Seega: • töölõppimine on kumulatiivne ja kontekstist sõltuv fenomen, st tööalaste teadmiste areng toimub läbi vahetu / situatiivse kogemuse, kuid on samas mõjutatud varasemast kogemusest ja teadmisest • õppimise struktuur ja praktika/ keskkonna struktuur, milles õppimine ja kohanemine toimub, on vastastikku seotud (õppimine ja teadmised võivad olla erinevates kontekstides põhimotteliselt erinevalt struktureeritud) • keskkonna ja õppija vastasmoju
Nii pädevuste arengu kui ka innovatsioonide aspektist on olulised kaks arengumehhanismi (Valsiner, Engeström jt): • Teadmiste ja õppimise ülekanne (transfer) - kuidas õppimine ja teadmised, mis on omandatud ühes kontekstis või probleemide lahendamisel, on ülekantavad teistesse keskkondadesse, teist laadi, tihti täiesti uute ja unikaalsete probleemide lahendamiseks. Ülekande võimalused, mehhanismid, tulemused • Koosareng/kooskujunemine- koos teadmistega areneb ka praktika. Teadmise konstrueerimise ja praktika areng on vastasmõjulised protsessid, mille puhul teadmise objekt ja subjekt (õppija) mõlemad arenevad ja muutuvadõppimise kaigus koos. N individuaalne õppimine aitab organisatsioonidel kohaneda
Töölõppimise iseloomulikke jooni • Töölõppimine on situatiivne st sõltub konkreetse töökoha keskkonnast (organisatsiooni eesmärgid, tegevused, kultuur, juhendamine jm.). N on suur vahe, kas tegemist on pigem rutiinse voi teadmusloomega seotud tegevusega, suure või väikese organisatsiooniga jm. • VO: autentse kogemuse väärtus, kuid samas informaalne, ei paku süsteemset teadmist, viib fragmentaarsete, väga spetsiifiliste ja situatiivsete õpiväljunditeni • Kätkeb erinevaid ja tihti vastuolulisi huvisid (n. oganisatsiooni vs töötajate/õppijate arengueesmärgid vs avalik/riigi huvi selles protsessis • Tugevalt seotud tööidentiteediga
Kokkuvõtteks… … näitavad töölõppimise uuringud töölõppimise teooria ja praktika olulise arendamise vajalikkust seoses kasvava elukestva õppimise ja innovatsioonide vajadusega. Töölõppimine on kontekstisidus ja sõltub seega konkreetsete töö hetkenõudmistest, mis on vastuolus innovatsioonivõimekuse jaoks olulise proaktiivsusega. ..... kui suur osa tööks vajalikke oskusi omandatakse mitte koolis, vaid tööl – siis kuidas muutub formaalhariduse ja koolituse tähendus?