130 likes | 610 Views
Ainuõõssed. Piibe Bianka Sau. Ainuõõssed jagunevad neljaks. Hüdraloomad ning Meduusid. Meriroosid ning Korallid. Ainuõõssete sees on üks suur õõs ehk nende välimusest. Ainuõõssed on kotikujulised veeloomad: nende keha on ainult ühest otsast avatud-seal on suu.
E N D
Ainuõõssed PiibeBianka Sau
Ainuõõssed jagunevad neljaks. Hüdraloomad ning Meduusid Meriroosid ning Korallid
Ainuõõssete sees on üks suur õõs ehk nende välimusest. • Ainuõõssed on kotikujulised veeloomad: nende keha on ainult ühest otsast avatud-seal on suu. • Suud ümbritsevad kombitsad, millel on ainuõõssetele iseloomulikud kõrverakud. • Oma nimetuse on saanud nad selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. • Kehaõõnt ümbritsev kehasein koosneb kahest rakukihist, mille vahel on õhem või paksem sültjas mass. • Rakud moodustavad mitut liiki kudesid, kuid mitte veel organeid.
HÜDRALOOMA SISEEHITUS. .
Kus ning kuidas elab hüdra ? Toit. • Hüdra elab puhtaveelistes mageveekogudes. • Seal elab ta kinnitunult millegi külge, s.o polüübina- ta ei uju kunagi vabalt vees. • Hüdra toiduks on vees liikuvad väikesed loomad: sõudikud, vesikirbud ja teised väikesed vähikesed. • Samas võib ta jagu saada isegi väikesest kalamaimust. • Oma toitu püüab ta kombitsatega, mis ümbritsevad tema ülemises otsas olevat suuava. • Nendega suunab ta oma toidu suuava juurde.
Hüdra sigimine. • Kevadest sügiseni sigib hüdra pungudes. Hüdra keha välispinnale moodustub esialgu väike kühmuke, mis hakkab kasvama. Kui pung omandab hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. • Suguliselt sigib hüdra sügisel. Siis arenevad tema kehas sugurakud. Hüdrad on lahksugulised loomad, st emasloomad arenevad munarakud, isasloomas seemnerakud. • Seemnerakk ujub emase hüdra juurde ja viljastab munaraku, mis kattub paksu kestaga. Kui hüdra külmade saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja. Kevadel areneb vette jäänud munast uus hüdra.
Meriristi paljunemine-areng. • 1. Seemnerakk viljastab munaraku. • 2. Viljastatud munarakust areneb esmalt ujuv vastne. • 3. Vastne kinnitub merepõhjale ja muutb polüübiks • 4. Polüüp kasvab. • 5. Polüüp paljuneb sugutult: jaguned ujuvateks taldriku-kujulisteks vastseteks. • 6. Vastsetest arenevad uued meduusid.
Meriroosid • Meriroosid meenutavad lilleõisi. • Nad elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult. • Meriroosi keha on kogukas ja lihaseline ning sageli värvikirev. • Ümber suuava asuvad kümned ja mõnel liigil isegi sajad kõrverakkudega varustatud kombitsad. • Meriroosid võivad kõrvetada inimestki.