Demokraatia

1. Demokraatia Ülesannete kogu 9. klassile

2. Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? • Dēmos (kr)erahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus • Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). • Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. • Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus . Ülesannete kogu 9. klassile

3. Demokraatia tugisambad 2.1. Mis on demokraatia? • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas • Rahva suveräänsus • Valitsemine valitsetavate nõusolekul • Enamuse võim • Vähemuste õigused • Põhiliste inimõiguste tagamine • Vabad ja ausad valimised • Korrakohane õigusemõistmine • Põhiseadusega piiratud riigivõim • Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Ülesannete kogu 9. klassile

4. Mittedemokraatlik režiim Diktaatorid 2.1. Mis on demokraatia? Caesar Mussolini Stalin Napoleon • Diktatuuri kujunemine: • Üleminekul vabariigilt monarhiale • Revolutsiooni järelnähtusena • Vajadus “kõva käe” järele Ülesannete kogu 9. klassile

5. DIKTATUURIREŽIIM 2.1. Mis on demokraatia? • Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus võimu teostamisel puuduvad seaduslikud piirangud. • Konstitutsiooniline diktatuur tähendab seadusandliku võimu ja õigusorganite loobumist oma tavapärasest tegevusest. Kogu võimutäius koondub diktaatori kätte, kes on saanud volitused parlamendilt. • Tänapäeva diktatuuri kaheks põhivormiks on autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Ülesannete kogu 9. klassile

6. Autoritaarne ja totalitaarne riik 2.1. Mis on demokraatia? • Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus. • Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: • totalitaarne ideoloogia, • üksainus massipartei, • terroristlik salapolitsei, • kommunikatsioonivahendite monopol, • relvamonopol, • käsumajandus. Ülesannete kogu 9. klassile

7. Demokraatia toimimine 2.1. Mis on demokraatia? Ülesannete kogu 9. klassile

8. Võimude lahusus ja tasakaalustatus 2.2. Eesti kui parla-mentaarne demokraatia Võtab vastu seadusi Rakendab seadusi Valvavad, et seaduste andmine ja rakendamine toimuksid õigesti Ülesannete kogu 9. klassile

9. EESTI VABARIIK: parlamentaarnekorraldus 2.2. Eesti kui parla-mentaarne demokraatia RIIGIKOGU (101 liiget 4 aastaks) Valitsus Peaminister Riigikohus President (5 aastaks) valib Maakonna- valitsus valib Kohalik omavalitsus RAHVAS Ülesannete kogu 9. klassile

10. Presidentaalne korraldus (USA näitel) PRESIDENT Riigipea Valitsusjuht Ülemjuhataja 2.2. Eesti kui parla-mentaarne demokraatia ÜLEMKOHUS Osariigi kuberner valib valib valib Osariigi parlament Valitsus RAHVAS Ülesannete kogu 9. klassile

11. Põhiseadus ehk konstitutsioon 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid • Sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid • Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused • Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda Ülesannete kogu 9. klassile

12. Eesti põhiseadused 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid • Eesti Vabariigi põhiseadused • 1920: parlamendikeskne, valitsusjuhiks riigivanem • 1933 (jõustus 1934): laiendati riigivanema võimupiire • 1937 (jõustus 1938): presidentaalne vabariik, riigipeaks president, 2-kojaline parlament • 1992: parlamentaarne vabariik, riigipeaks president Ülesannete kogu 9. klassile

13. Õigusakti vastuvõtmine 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Rahvusvahelised organisatsioonid võtavad vastu Rahvusvahelised õigusaktid, Riigikogu ratifitseerib kooskõla Eesti Vabariigi kodanikud võtavad vastu Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti Vabariigi Riigikogu võtab vastu Eesti Vabariigi seadused Eesti Vabariigi president, valitsus,volikogu, linna/ valla valitsus Seadlused, määrused, korraldused, otsused, Käskkirjad, juhendid, eeskirjad võtavad vastu Ülesannete kogu 9. klassile

14. Eesti õigusaktide hierarhia 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Ülesannete kogu 9. klassile

15. OSALUSDEMOKRAATIA VÕIMALUSED 2.4. Kuidas rahvas osaleb valitsemises Riigikogu valimised Kohaliku omavalitsuse valimised Poliitilisedaktsioonid (valimiskampaania, meeleavaldus, kirjutised) Erakonnastumine Millest sõltub osalusdemokraatia edu? Ülesannete kogu 9. klassile

16. Parlament - rahva esinduskogu • parler (pr) - kõnelema 2.5. Riigikogu - kõrgeim seadusandlik võim Ülesannete kogu 9. klassile

17. Parlamendi funktsioonid 2.5. Riigikogu - kõrgeim seadusandlik võim • Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid • Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid • Võtta vastu seadused • Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust Ülesannete kogu 9. klassile

18. Riigikogu struktuur 2.5. Riigikogu - kõrgeim seadusandlik võim Ülesannete kogu 9. klassile

19. Eesti presidendi ülesanded 2.6. Vabariigi President - Eesti riigipea • Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises • Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused • Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed • Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president • Olla riigikaitse kõrgeim juht Ülesannete kogu 9. klassile

20. President tugevdab võimuharude tasakaalu 2.6. Vabariigi President - Eesti riigipea Selgita, kuidas tugevdab president seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu tasakaalu ning vastastikust kontrolli! Kadrioru loss Toompea loss Riigikohtu hoone Stenbocki maja Ülesannete kogu 9. klassile

21. Presidendi valimine Eestis 2.6. Vabariigi President - Eesti riigipea Selgita, kuidas toimub Eestis presidendi valimine. Rahvas Riigikogu Valimiskogu 2/3 koosseisu poolthääled Osalejate häälteenamus ? Ülesannete kogu 9. klassile

22. Valitsuse moodustamine Eestis 2.7. Vabariigi Valitsus - kõrgeim täidesaatev võim President nimetab peaministri kandidaadi Riigikogu valimiste tulemused või umbusaldus peaministrile Peaministri kandidatuuri hääletus Riigikogus Riigikogu annab volitused valitsuse moodustamiseks Peaministrikandi-daat esitab valitsuse koosseisu presidendile President nimetab valitsuse ametisse Ülesannete kogu 9. klassile

23. Minister kui elukutse:ministrite taust ( näited Euroopast 1945-1981) 2.7. Vabariigi valitsus - kõrgeim täidesaatev võim Ülesannete kogu 9. klassile

24. Minister kui elukutse:ministrite ametisoleku aeg (Näited Euroopast 1945-1981) 2.7. Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim Ülesannete kogu 9. klassile

25. Maakond on riikliku halduse üksus. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab peaminister, konsulteerides omavalitsuse esindajatega. Vald ja linn on iseseisvad kohaliku omavalitsuse üksused. Vallal ja linnal on oma esinduskogu –volikogu - ja oma eelarve. Valla/linna volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Maakond ja kohalik omavalitsus Eestis 2.8. Maakonnad ja omavalitsused Ülesannete kogu 9. klassile

26. Kohaliku omavalitsuse süsteem Eestis 2.8. Maakonnad ja omavalitsused Vallavanem/ linnapea Valla/linna valitsus valib Volikogu esimees kinnitab Valla/linna volikogu valivad Valla/linna elanike registrisse kantud valimisõiguslikud kodanikud Ülesannete kogu 9. klassile

27. Kohtuvõim: 3-astmeline kohtusüsteem 2.9. Eesti kohtusüsteem III Kassatsioonid II Ringkonnakohtud Tallinn Tartu Jõhvi Apellatsioonid I Linna- ja maakohtud Halduskohtud Tsiviilhagid Kriminaalasjad Haldusasjad Ülesannete kogu 9. klassile

28. Õigust mõistab ainult kohus 2.9. Eesti kohtusüsteem • Õiguskantsler • Ombudsman • Kohtunik • Kaasistuja • Advokaat • Prokurör Ülesannete kogu 9. klassile

29. Eesti Kaitsejõudude struktuur 2.10. Riigikaitse ja riiklik julgeolek Ülesannete kogu 9. klassile

30. Sisejulgeoleku eesmärgiks on tagada inimeste igapäevane julgeolek ja seaduslike õiguste austamine. Sisejulgeolek (õigus- ja korrakaitse) kuulub sise- ja justiitsministeeriumi valitsusalasse. Välisjulgeoleku eesmärk on tagada riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Riigikaitse eesmärk on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Riigikaitset korraldab kaitseministeerium. Eesti riigikaitse on ülesehitatud reservarmee põhimõttel. Eesti riigikaitse teostamisel rakendatakse tsiviilkontrolli. Korra- ja riigikaitse Eestis 2.10. Riigikaitse ja riiklik julgeolek Ülesannete kogu 9. klassile

31. Riigikaitse valdkonnad Eestis 2.10. Riigikaitse ja riiklik julgeolek Ülesannete kogu 9. klassile