Sooline võrdõiguslikkus ja demokraatia

1. Sooline võrdõiguslikkus ja demokraatia Tõnis Saarts Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut

2. Millest juttu? • Miks võrdõiguslikkus on oluline, ehk demokraatlikust kodakondsusest • Väärtused ja poliitiline kultuur • Eesti väärtuspilt • Naised ja poliitika • Milles probleem? • Millised on lahendused?

3. Demokraatlik kodakondsus • Küsimus võrdõiguslikkuse ja demokraatia seostes - küsimus kodakondsusest • Kodakondsus: • Mitte vaid pass taskus, vaid võimalus täiemõõduliselt poliitikas/ühisk. osaleda • Kõik grupid pole võrdsed – teatud gruppidele tarvis erikohtlemist • Feministlik perspektiiv: • Naised surutud privaatsfääri, kus nende panus pole väärtustatud. Pole võrdsused võimalusi meestega olla tippotsustajate seas. • Naised, kui sotsiaalselt deriveeritud – vaesus, kohtlemine tööturul, jne.

4. Poliitiline kultuur • Väärtused, hoiakud ja uskumused, mis raamivad poliitikat • Poliitiline kultuur ei saa olla kõrge ega madal, küsimus on avaldusvormides • Üks poliitilise kultuuri komponente suhtumine soorollidesse: • Eesti Maailma Väärtusuuringute alusel Euroopas vähim soolist võrdõiguslikkust väärtustav ük. (poliitika, perekond, tööturu võimalused, jne.) • Eesti võrreldav Venemaa, Vietnami, Montenegro, Jaapani, Albaaniaga… • Eesotsas Põhjamaad ja Saksamaa

5. Eesti väärtuspilt I • Poliitilisi kultuuri väärtusalus võib olla feminiinne või maskuliinne • Feminiinne (Põhjala) – poliitikas pehmemad, sallivamad, kompromissialtimad väärtused. • Maskuliinne (Eesti) – saavutuslikkus, edukulus, “võitja võtab kõik” mentaliteet. • Poliitikute poolt signaliseeritud sõnumid: • Naise kohus isamaa ees on laste sünnitamine • Naine poliitikas pole tõsiseltvõetav • Euroopa suurimad palgaerinevused pole probleem, kuna naised pingutavadki vähem

6. Eesti väärtuspilt II • Põhjalikumad viimased analüüsid (Sotsiaalministeerium, RASI 2005) näitavad partiarhaalset ühiskonnapilti: • Palgavahed õigustatud, kuna mehed töötavadki vastutusrikkamatel ametikohtadel • Naiste ja meeste tööd erinevalt väärtustatud • Mees leivatooja ja naine sõltuv ja perekeskne • Naisi ei taheta eriti näha juhtivatel kohtadel • Poliitika pole naiste ala (ligi pooled meestest sellest seisukohal) • EIA 2009 – nooremas põlvkonnas taas-toodetakse neid väärtusi (Läänes vastupidi)

7. Naised poliitikas Allikas: Sotsiaalministeerium & TLÜ RASI 2006

8. Naised poliitikas Allikas: Sotsiaalministeerium & TLÜ RASI 2006

9. Naised poliitikas ja kodanikeühiskonnas • Naised tippotsustajate tasandil poliitikas (parlament+valitsus) • Eesti siin Euroopa keskmine • Siiski ei tasu arvata, et naised esindavad poliitikas naisi • Naiste aktiivsus kodanikeühiskonnas (Eestis –4%, Euroopa –4% naiste kahjuks) • Naised – rohkem hariduse, religiooni, sotsiaalhoolekande ühendused • Mehed - spordi ja poliitikaühendused

10. Naised parlamentides Allikas: Inter-Parliamentary Union 2010

11. Naised ja poliitiline osalus • Naised protestimas (Eestis mõnevõrra rohkem mehed, samuti Euroopas). Noorem põlvkond aktiivsem protestimisel • Naised valijatena – valimisaktiivsus: • Eestis 2003 (ligi 10% naiste kasuks) • Euroopa keskmine on –6% naiste kahjuks • Naiste kuulumine parteidesse • Eestis pole uuritud • Arenenud riigid u. –3% naiste kahjuks • Naised huvitumas poliitikast: • Eesti 2004 a. uuring – soolist erinevust ei ole • Arenenud riigid u. –3% naiste kahjuks

12. Millisel määral Te üldse tunnete huvi poliitika vastu? Allikas: EMOR 2004

13. Naised ja valimiskäitumine • Valimiskäitumise teooriad: • Naised konservatiivsemad kui mehed (religioossus ja alalhoidlikkus – vanem põlvkond) • Naised vasakpoolsemad kui mehed (heaoluriik, sotsiaalne turvalisus – noorem põlvkond) • Eesti hääletuskäitumine - naised pigem vasakpoolsemad: • Toetus SDE-le kõrgem naiste hulgas • Paremerakondade (IRL ja RE) toetuses suuri soolisi erinevusi pole • Üldisest Eestis olulisim: vanus ja rahvus

14. Kus on probleemid? • Ei saa öelda, et Eestis oleksid naised täiesti teisejärgulised kodanikud • Probleem pole niivõrd tugevalt poliitilise aktiivsuse tasandil, vaid väärtustes: • Naine võrdne kohtlemine tööturul • Traditsioonilistest “Pätsu aja” väärtuste propageerimisest loobumine poliitikas ja ühiskonnas • Naise väärtustamine isiksusena, mitte “sünnitusmasinana” isamaa heaks • Naise väärtustamine avalikus sfääris ja poliitikas

15. Kas on lahendused? • Küsimus võrdsest demokraatlikust kodakondsusest eri tasanditel: (1) poliitika, (2) erasfäär, (3) tööturg. • Institutsioonid (kvoodid, õigusvahemehed, valimisseadused, jne.) ei aita kui: • Ühiskond ei taju probleemi • Väärtused ei tule järele (Prantsusmaa) • Väärtusmuutused siiski väga aeglased • Vaja on teatud kriitiline mass eestkõnelejaid, kes kõigepealt üldse teadvustaksid probleemi!

16. Tänan tähelepanu eest!