60 likes | 327 Views
Lähme kooli! (küsisõnad, sõnavara). Töö autor: Marina Veniaminova. Töö pealkiri : Lähme kooli !. Koht k oolielu struktuuris : Eesti keel võõrkeelena> keeleõpetus> sõnavara. Õppeaine: Eesti keel. Klass : 4.klass. Kooliaste : 1. kooliaste. Koolitaja: Igor Jallai.
E N D
Lähme kooli!(küsisõnad, sõnavara) Töö autor: Marina Veniaminova Töö pealkiri:Lähme kooli! Koht koolielu struktuuris:Eesti keel võõrkeelena> keeleõpetus> sõnavara. Õppeaine:Eesti keel Klass:4.klass Kooliaste:1. kooliaste Koolitaja:Igor Jallai. Töö lühititvustus: antud töö tutvustab küsisõnade kasutamist teema “Lähme kooli” näitel.
Lähme kooli! • Peeter: Tere, Tiit! Lähme homme koos kooli. • Tiit: Lähme jah, oota mind homme pool kaheksa meie maja ees. • Viire: Tere! Kuhu sa kiirustad? • Maimu: Trenni. Mul on väga kiire. Head aega. D I A L O O G I D
Kellega koos sa kooli lähed? Ma lähen kooli õega. Kellega sa kooli lähed? Ma lähen kooli vennaga. Kuidas sa kooli lähed? Ma lähen kooli jalgsi. Kuidas sa trenni lähed? Ma lähen trenni venna autoga. Küsisõnad: keelega? kuidas? SÕNAVARA Jalgratas — jalgrattaga Tramm — trammiga Rong — rongiga Buss — bussiga Troll — trolliga Jalgsi Kellega?Sõnavara
KELLEGA? Kellega sa täna kooli lähed? Ma lähen kooli emaga , isaga, õega, vennaga, Tiinaga, sinuga KUIDAS? MILLEGA? Kuidas (millega) sa lähed (sõidad) kooli? Ma sõidan (lähen) kooli autoga, bussiga, trolliga, laevaga, jalgrattaga. Jäta meelde! R E E G L I D
VASTA KÜSIMUSTELE: Kuidas sa lähed kooli? …………………………………………………. Kellega sa lähed kooli? …………………………………………………. Millega sa lähed vanaema juurde? …………………………………………………. Kellega koos sa lähed trenni? …………………………………………………. Kuidas sa lähed sõbra juurde? …………………………………………………. PANE LÜNKA SOBIV SÕNA: Riita: Kuidas me täna kooli läheme? Kas……………? Ülo: Jah, sõidame ………………. Vaata,………. juba tuleb. Jookseme kiiresti üle tanava. Riita: Oota, valgusfooris on ……….. tuli! Kohe tuleb ……………, siis lähme ………………... tänava. Ülo: Sa oled väga ettevaatlik! Hea küll! Harjutused
Hindamine. • Hindamine. • Suulised vastused: • „5“- eneseväljendus suhteliselt vaba, sõnavara mitmekesine, on olemas juhuslikud keelevead, mis ei takista arusaamist, kõnetempo on piisavalt kiire ja ladus. • „4“- eneseväljendus ei ole vaba, on olemas mõningad raskused, keele kasutus on piiratud tuttavate teemadega, esinevad keelevead, osaliselt valdab kõneetiketti. • „3“- kõne piiratud õpitud teemadega, esitab üksikuid mõtteid, sõnavara väike, esineb aktsent, sageli esineb keelevigu, suhtlemis oskus piiratud. • „2“- ei oska kasutada keelt, ei oska väljendada oma mõtteid, tunneb üksikuid sõnu ja lauseid, ei sa aru vestluspartneri paljudest repliikidest. • „1“- ei mõista keelt, ei suuda ennast väljendada, keele teadmised on äärmiselt piiratud. Teab piiratud arvu sõnu ja lauseid. • Kirjalikud tööd: • 100-90% - „5“. • 89-70% - „4“. • 69-49% - „3“. • 48-20% - „2“. • 19-...% - „1“.