EL ühise põllumajanduspoliitika tulevik

1. EL ühise põllumajanduspoliitika tulevik Toomas Kevvai

2. Tänane seis • “ametlik seisukoht” ÜPP tuleviku – 2013+ osas EL tasandil puudub • EL põllumajandusministrid on arutanud ÜPP tulevikku kaks korda • Annecys toimunud põllumajandusministrite mitteametliku kohtumise raames • Põllumajandus ja kalandusnõukogu istungil, kus ettepanek jõuda nõukogu järeldusteni kukkus konsensuse mittesaavutamise tõttu läbi

3. Tänane seis • EL lepingud käsitlevad senini ÜPP-d ühispoliitikana, sätestades printsiipidena ÜPP osas • Ühine eelarve • Ühisturg • Ühenduse (põllumajandustoodangu) eelistus

4. ÜPP eesmärgid • Tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel • Selle kaudu kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel • Stabiliseerida turud ja tagada mõistlikud tarbijahinnad • Keskkond, ohutus ja loomade heaolu • Bioloogiline mitmekesisus, väärtuslikud maastikud, poollooduslikud kooslused

5. Tänane seis • Õigusruum • 1782/2003 “ulatub” tulevikku • 1698/2005 kehtestab sisuliselt reeglid EAFRD rakendamiseks 2007-2013

6. Tänane seis • EL eelarveraamistik on kinnitatud aastani 2013 • Eelarveläbirääkimised 2014-2020 on algamas

7. Eeelarvemuudatused • EL kulutused on oluliselt muutunud ajas

8. Mõned “välisvaated”

9. Eelarve reformimine. Euroopa Muutmine • Avaliku konsultatsiooni tulemused • Dr Dalia Grybauskaite • Finantsprogrammeerimise ja eelarve volinik • Konverents “Eelarve reformimine. Euroopa Muutmine” Brüssel, 12 November 2008 ettekandest

10. EL kulutuste uus suund /1 • Konkurentsivõime, teadus ja innovatsioon • Keskkond ja kliimamuutused • Energiapoliitika

11. EL kulutuste uus suund /1 • Ühtekuuluvus – toetus olemas, muudatused vajalikud = • Põllumajandus – üks kuumemaid teemasid • Põllumajanduskulutused vajavad reformi • Jätkata ÜPP-ga kohandades seda uute eesmärkidega • Vähem ÜPP-le: järk-järguline otsemaksete kaotamine • Tugevdada II sammast, kaasfinantseerimine I sambale • Viia maaeluareng ühtekuuluvuspoliitika osaks

12. Euroopa põllumajandus ja ÜPP : Tervisekontrollist jätkusuutlikule, avalikule teenusele suunatud põllumajanduspoliitikani Louis P. Mahé & Jean Ch. Bureau Agrocampus/ENSAR & AgroParitech

13. ÜPP reformide subjektiivne tüpoloogia 1993-2008 (1/3) • Ainult marginaalsed ja lisanduvad muudatused on sisse viidud ja sellisena, et need: • Ei kahjustaks peamiste toetussaajate (kasusaajate) huve • Ei muudaks toetuste jaotust kasusaajate vahel • Korrigeeriksid peamisi ohte kolmandate osapoolte (muu maailma konkurentide) suhtes • “Riietaksid ümber” turumoonutused ja kõige nähtavamad raiskavad kulutused

14. ÜPP reformide subjektiivne tüpoloogia 1993-2008 (2/3) • Siiski ei ole elementaarsed avalikud huvid, nagu keskkonnakvaliteet ja maaeluareng adresseeritud efektiivselt: peamiselt kosmeetilised meetmed ning retoorika • ÜPP ajalugu on kogu EL ulatuses loonud põllumajandusringkondades arusaamise “õigusest toetusele” väga vastumeelselt ühiskonna ootusi arvestades

15. ÜPP reformide subjektiivne tüpoloogia 1993-2008 (2/3) • Peamine “süüdlane” selles on ministrite nõukogu ning riikideülesed (põllumajandus) liikumised, mitte Euroopa Komisjon

16. Tervisekontroll

17. Tervisekontroll • ÜPP tervisekontroll, tunnistas ühelt poolt 2003 ÜPP suhteliselt “terveks”. • Oleneb muidugi vaatepunktist • Eesti vaatepunktist oleks ÜPP vajandus olulisemat kohendust

18. ÜPP tervisekontroll • Kui arvestada järeleandmisi, mida tehti üksikutele riikidele “häälte saamiseks” ning tervisekontrolli suhteliselt väheambitsioonikat lõpp-paketti võib eeldada, et olulise reformi “läbi surumine” põllumajandusministrite nõukogus saab olema äärmiselt raske

19. Kus oleme

20. Seega kus oleme? • Ühelt poolt põllumajandussektor, kelle esindajad näevad juba tervisekontrolli otsustes tihti “liigset radikaalsust” • Teisalt ühenduse rahandusministrid, kellel valmisolek pigem ÜPP eelarveosa vähendamiseks EL eelarvest • Kolmandalt laiem avalikkus, kelle vaatenurka ÜPP finantseerimisele lähiaastatel võivad mõjutada nii energiahindade tõus, tööpuuduse kasv kui maailmamajanduse (finants)probleemid

21. ÜPP I ja II sammas • Kitsamalt põllumajanduse aramusliidrid jagunevad • ÜPP I samba toetajad • ÜPP II samba toetajad • Lisaks küsimus ÜPP rahastamisest – kas liikmesriikide kaasrahastamise nõude tõstmine – kaasrahastamine ka I sambale

22. Põllumajandussektori esindajad ja ÜPP tulevik • Mulje kujundamine põllumajandusest • Tuleb leida “koalitsioonipartnereid” • Keskkonnaorganisatsioonid • Muud maapiirkondade ettevõtjad • Mittetulundusühingud • Maaelusõbrad • Ei tohiks tekkida poliitiliste jõudude osas maaelu ja põllumajanduspoliitika monopoliseerimist

23. Põllumajandussektori esindajad ja ÜPP tulevik • Oma visioon põllumajanduse ja laiemalt maaelu tulevikust • Mitte keskenduda toetustele vaid väärtustele

24. Eesti seisukohad ÜPP tuleviku osas

25. Eesti seisukohad ÜPP tuleviku osas • ÜPP peab jääma ühispoliitikaks, seda nii meetmete kui finantseerimise osas • Tänaseks on ÜPP läbinud mitmeid uuendusi, kuid oleme veendunud, et olemaks valmis tulevikuväljakutsetele vastamiseks vajab ÜPP veel olulisi uuendusi.

26. Eesti seisukohad ÜPP tuleviku osas • Kõige olulisemat muudatust vajab kehtiv otsetoetuste süsteem, ja seda kahes aspektis • Otsemaksed peavad saama uue sisu, kuna tegemist ei ole enam toetushindade languse kompenseerimisega • Otsemaksete määrad on vaja vaadata üle lähtuvalt nende uuest sisust

27. Eesti seisukohad ÜPP tuleviku osas • Ühe võimalusena pakuksime nn kihilist otsemaksete süsteemi. • Üleeauroopaline võrdne makse heas põllumajandus ja keskkondlikus korras olevale maale, kui korras hoitud põllumajandusbaastootmisvahendille ning traditsioonilise maastiku osale, samuti kompenseerimaks “maailmaturust kõrgemaid standardeid” • Täiendav makse vähemsoodsatele piirkondadele olenevalt “vähemsoodsuse määrast” • Täiendav makse NATURA 2000 ala põllumajandusmaale ning HNV aladele proportsioonis kitsenustest tulenevast saamatajäänud tulust/lisakulust.

28. Eesti seisukohad ÜPP tuleviku osas • Põllumajandussaaduste maailmaturu ekstreemsete kõikumiste negatiivsete mõjude tasandamiseks on vajalik luua kõiki põllumajandussaadusi kattev ühtne sekkumissüsteem

29. Eesti seisukohad ÜPP tuleviku osas • Senisest enam on vaja põllumajanduspoliitika meetmeid siduda teadus-arendustegevuse ning innovatsiooniga • Parendada on vaja põllumajandusettevõtluse sidusust hariduse ning baas- ja rakendusteadustega

30. Eesti seisukohad ÜPP tuleviku osas • Senisest enam tuleb siduda toidu tootmise ning keskkonnapoliitika eesmärgid ja meetmed • Senisest veel enam on vaja tõhustada meetmeid mis on suuunatud struktuursele arengule ning keskkonnahoiule

31. Eesti seisukohad ÜPP tuleviku osas • Vaja on lisaks ÜPP raames teostatava maaeluarengu poliitikale, teiste maapiirkondi mõjutavate poliitikate suuremat tähelepanu kohalike arenguvõimaluste arendamisele, seda nii EL, kui riiklikul tasandil

32. Eesti seisukohad ÜPP tuleviku osas • Oleme seisukohal, et praegune maaeluarengu poliitika ÜPP II samba raames vajab küll teatavaid parendusi, kuid on oma eesmärkide ning kolmeteljelise lähenemise osas küllaltki vastuvõetav ka järgmiseks eelarveperioodiks

33. Eesti seisukohad ÜPP tuleviku osas • LEADER lähenemine ning maaeluvõrgustike arendamine on kindlasti väärt jätkamist ka järgmisel eelarveperioodil ning olenevalt selle perioodi edulusest võiks ilmselt analüüsida nende lähenemiste mõjuulatuse suurendamist

34. Mida soovitada • Koostööd, koostööd, koostööd • Avatust • Positiivsust • Mõtteselgust, mõttejulgust • Põllumajandusettevõtlus pole puue vaid vabatahtlik valik

35. Tänan tähelepanu eest