120 likes | 414 Views
Eesti teedeehitusturu lähiminevik, hetkeseis ja tulevik ettevõtja pilgu läbi. ehk Teedeehituse võimalikkusest Eesti Vabariigis Teehoiu finantseerimisalane konverents “Eesti teedega Euroopasse?” 22.02.2011
E N D
Eesti teedeehitusturu lähiminevik, hetkeseis ja tulevik ettevõtja pilgu läbi ehk Teedeehituse võimalikkusest Eesti Vabariigis Teehoiu finantseerimisalane konverents “Eesti teedega Euroopasse?” 22.02.2011 Ettekanne põhineb avalikel andmetel, koondstatistikal ja ettekande koostaja (Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti AS / Eesti Asfaldiliit) subjektiivsetel hinnangutel
Ajakirjanike tavaküsimused aastatel 2009 ja 2010 Kas Eesti teedeehitajad on uueks tõusuks valmis? Kas Eesti teedeehitajatel jätkub ressursse, et kõiki neid miljardeid ära kasutada, mis riik teedeehituseks eraldab? Kas on oodata, et infrastruktuuriehitus tõmbab uuele kasvule kogu ehitussektori ja selle järel ka Eesti majanduse?
Asfaltbetooni tootmine Eestis aastatel 2000-2010 (tuh. tonni)
Tee-ehitusturg aastatel 2008-2010 Majanduslangus aastatel 2008 ja 2009 Majandusseisak aastal 2010 Tee-ehitusmahtude vähenemine ca 30% Riiklike tellimuste osakaal turumahust üle 90% Pakkumised valdavalt alla omahinna ca 20% Asfaldi ja killustiku tootmise vähenemine 30% Bituumeni hinna kallinemine kuni 80% Kütusehinna kõikumine kuni 40%
Teehoiuks kavandatud riiklikud vahendid ja nende kasutamine aastatel 2008-2010 2008 algne eelarve 3,821 2008 uus eelarve 3,554 jäi kasutamata 142 miljonit krooni 2009 algne eelarve 3,247 2009 uus eelarve 3,135 jäi kasutamata 351 miljonit krooni 2010 eelarve 4,293 jäi kasutamata ca 1 miljard krooni
Arengud teedeehituses Üldehitusfirmad tulnud tee-ehitusturule Uued välisfirmad tulnud tee-ehitusturule Teerullide asemel kasutatakse advokaate Paekillustiku asemel kasutatakse graniitkillustikku Probleemid arvete tasumisel Kannatanud on tööde kvaliteet Segadused juhendite ja normdokumentidega Toimuvad tegevuste lõpetamised, koondamised, ülevõtmised, saneerimised ja pankrotid Tee-ehitusfirmad hangivad turva-, lennundus- jmt. litsentse Objektidel toimub konkurendijärelvalve Probleemid tööde valmimisega Puudub tahe uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks Suhtlus tellijaga on muutunud keeruliseks ja aeganõudvaks
Tee-ehitusettevõtted aastatel 2008-2010 On koondanud keskmiselt 30% töötajatest (töötuks on jäänud hinnanguliselt ca 1000 inimest) On vähendanud allesjäänud töötajate palka keskmiselt 20% võrra On teinud valdavalt pakkumisi ca 20% alla omahinna On finantseerinud teedeehitust omavahenditest: 2008: 100 miljonit krooni 2009: 200 miljonit krooni 2010: 300 miljonit krooni 2011: ??? . Ei ole suutnud investeerida teetööde tehnikasse
Tee-ettevõtja riskid • Bituumeni hinna kallinemine: praktikas kuni 80% • Kütuse hinna kallinemine: praktikas kuni 40% • Ebasoodsad ilmastikuolud (s.h. “Monika”) • Mitmeti tõlgendatavad hankedokumendid • Tellija formaalsed vastused HD selgitamisel • Vead etteantud tehnilises projektis • Tellija otsustuste viibimine • Tellija koostöövalmiduse puudumine • Mootorikütuste aktsiisi tõus • Muutused normdokumentides • Inseneri/järelvalve otsuste sõltuvus tellijast • Adekvaatse info puudumine • Käibevahendite otsasaamine ja pankrot
Tellija riskid Projektid ei jõua vaidluste tõttu hankelepinguni Töö on ebakvaliteetne Töö ei valmi tähtaegselt (kui üldse valmib) Objekti ehitus jätkub kohtus Kusagil struktuurides on kallutatud jõud
Milline on Eesti tee-ehitusturu tulevik? Ehitusturg liigub samas suunas riigi majandusega, ajaliselt nihkes 0,5…1 aasta võrra Tee-ehitusturg liigub samas suunas ehitusturuga, ajaliselt nihkes 0,5…1 aasta võrra Maanteeameti 2011.aasta eelarve on samas suurusjärgus 2010.aastaga Tallinna linna eelarve on märkimisväärselt väiksem võrreldes 2010.aastaga Hinnatase tõuseb, kuid mitte kiiresti Teedefirmadel napib käibevahendeid Jätkuvad probleemid tööde valmimisega, arvete tasumisega, tööde kvaliteediga Advokaatidel on jätkuvalt tööd ja leiba Riik püüab probleemidest ja vastutusest distantseeruda Viimaste aastate kogemused ei anna põhjust optimismiks. Tarvis on muutusi, sest teedeehitus praegusel kujul ei ole jätkusuutlik
Mida ootab tee-ettevõtja? Järgmiste europrojektide kiiret käivitumist Euroopa abi käsitlemist väljaspool riigieelarve vahendeid Teede ehitamist reguleerivat terviklikku norm- ja juhenddokumentide kogumit Kohalike materjalide (paekillustik) paremat ärakasutamist Teedeehituse turu korrastumist Stabiilsust Riigi kui tellija valmisolekut dialoogiks Teedeehituse kui riigi majandusele vajaliku tegevusala väärtustamist
Tänan tähelepanu eest!Sven PertensLemminkäinen EestiASEesti Asfaldiliit