Peipsimaa tõmbekeskuseks turismiarengukavas 2014-2020

1. Peipsimaa tõmbekeskuseksturismiarengukavas 2014-2020 Kaja Allilender Liis Pärtelpoeg

2. Väärtused & tugevused Loodus • Peipsi järv, Euroopas suuruselt 4., suurim piiriveekogu kogu Euroopas • Eesti pikimad liivarannad – üle 30 km Peipsi põhjarannikul (Kauksi-Smolnita-Alajõe) • Eesti suurim deltasoostik – Emajõe Suursoo • Järvselja metsakvartal – Eesti suurimad puud • Alutaguse põlismetsad sh karuvaatlused • RMK puhkealad (Peipsi põhjarannik ja Tartu-Jõgeva puhkeala Jõgeva osaala), külastus- ja teabekeskused (Kauksi, Emajõe Suursoo keskus, Mäe) ja matkaradade, puhkekohtade ja vaatlustornide (Peramaa, Lüübnitsa, Räpina, Lahepera, Tärivere – Iisaku) võrgustik

3. Kultuuripärand • multikultuursus: vanausulised, eesti ja vene rannakülad, balti mõisakultuur, vadjalaste pärand, kagus Setomaa • Sibulatee võrgustik • Lossid ja pargid: Alatskivi, Mäetaguse, Sillapää • Aedade ja parkide linn Räpina, sh 19.saj paberivabrik • Mustvee 5 kirikut (1500 elanikku) • 4 vanausuliste muuseumi, Räpina muuseum, Iisaku muuseum; erinevaid konfessioone esindavad kirikud, omapärane ateljee Ambulartoorium, Jaago käsitöötalu • Kuremäe nunnaklooster ja tema erakla Vasknarvas • Eestis ainulaadsed tänavkülad: Raja-Tiheda-Kükita-Kasepää 7 km ja Varnja-Vana-Kasepää-Kolkja 5 km • Säilinud traditsioonilised tegevused: köögiviljakasvatus • Avinurme puidutöö (15 puidutööettevõtet!) sh Puiduait ja Elulaadikeskus

4. Peipsimaa kitsaskohad • Ebaühtlane objektide viidastus • Ebaühtlane teede olukord • Puudus majutus- ja söögikohtadest, sh hooajalistest (eriti põhjarannik) • Puuduvad külalissadamad (olemas vaid Räpinas!) • Vähe supluskohti või neis puudub vastavalt nõudlusele vajalik turismiinfrastruktuur • Vähene koostöö, vähe Peipsimaa giide (võõrkeelseid) • Ühisturundus nõrk