1 / 33

Allikad

Põllumajanduse mõju veekogude seisundile Eestis ja teistes Läänemere äärsetes riikides Arvo Iital Tallinna Tehnikaülikool Keskkonnatehnika instituut. Allikad. Iital et al., 2014. Nitrogen content and trends in agricultural catchments in Estonia . Agriculture , Ecosystems & Environment .

amir-hart
Download Presentation

Allikad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Põllumajanduse mõju veekogude seisundile Eestis ja teistes Läänemere äärsetes riikidesArvo IitalTallinna TehnikaülikoolKeskkonnatehnika instituut

  2. Allikad Iital et al., 2014. Nitrogen content and trends in agricultural catchments in Estonia. Agriculture, Ecosystems & Environment. Pengerud et al. Temporal trends in phosphorus concentrations and losses from agricultural catchments in the Nordic and Baltic countries. ActaAgriculturaeScandinavica, Section B - Plant Soil Science. In Press. Stålnacke et al., 2014. Temporal trends in nitrogen concentrations and losses from agricultural catchments in the Nordic and Baltic countries. Agriculture, Ecosystems & Environment. Iital et al., 2010.RecenttrendsinnutrientconcentrationsinEstonianriversas a responsetolarge-scalechangesinland-useintensity and life-styles.Journal of EnvironmentalMonitoring.

  3. Mõju vee kvaliteedile avaldub: Suurenenud toitainete (eelkõige N ja P) koormusena Muude ainete (taimekaitsevahendid, ravimite jäägid, kasvuhormoon jm) koormusena Vee viibeaja lühenemise ja vähesema isepuhastuspotentsiaali kaudu (kuivendussüsteemide tihedus, korrashoid)

  4. Põllumajandusmaastike koormusallikad Inimtekkeline Looduslik Inimtekkelised: Punkallikad (modelleerimiselvõimaliklähendadapunktileanalüüsihõlbustamiseks) Hajuallikad Hajuallikad: Põllumaa Hajaasustus Õhukoormus Reostus on inimtekkeline, täiendavkoormuskeskkonnale

  5. Lämmastiku ja fosfori päritolu (EEA, 2005)

  6. Toitainete koormus Läänemerele. Mis nende “pirukate” sisu on? HELCOM koormuste vähendamise kava baas-aastatega (1997-2003) võrreldes: Lämmastiku koormus: < 27000 t – 1800 tonni (~7%) Fosfori koormus 965 t –320 tonni (~33%)

  7. Läänemere toitainete koormus Punktallikad – mõõdetav Hajukoormus– hinnanguline (seire andmed põllu ja valgla tasandil, suur ruumiline ja ajaline varieeruvus, mudelid). Looduskoormus – hinnanguline, tuginedes suhteliselt vähestele seireandmetele Antropogeenne hajukoormus: ca 45% kogu jõgedega Läänemerre tulevast N ja P koormusest (HELCOM, 2011). Suurem osa N (70-90%) ja P (60-80%) hajukoormusest põllumajandusest

  8. Siseveekogudele tuleva N (ülemine)ja P (alumine) hajukoormuse jagunemine Eestis 86% N inimkoormusest PM hajukoormus 63% P inimkoormusest PM hajukoormus

  9. Kui palju me tegelikult teame? Kas eri riikide andmed võrreldavad? N ja P loodusmaastike ühikkoormus ja kontsentratsioonid Läänemere riikides (Andmed: HELCOM PLC-5). • Looduslik eripära? • Loodusmaastike defineerimise erinevus? • Seire (mudelite) tulemuste usaldusväärsus?

  10. Isepuhastus jõesüsteemides, % Läänemere koormusest (Andmed: HELCOM, PLC-5)

  11. Lämmastiku sisaldus põllumajandusvalgla jõgedes seireperioodil

  12. N kontsentratsioonide jagunemine – looduslikud jõed 0.9 kvantiil isegi >3 mgN/l, mediaanväärtus > 2 mgN/l Seni looduskoormust arvutatud eeldusel et keskmine kontsentratsioon 1,1 mgN/l

  13. Pudisoo jõe äravool ja lämmastiku sisaldus. Kliimamuutuse mõju?

  14. N ja P sisaldus ja koormus Eestis - suundumused Eesti 53 lävendit(Iital et al. 2010). Sisaldaskapõllumajanduslikkevalglaid) 18 langevat N sisaldusesuundumust 13 langevat P sisaldusesuundumust 7 kasvavat P sisaldusesuundumust 8põllumajandusvalglatEestis (Iital et al., 2014). Sisaldabhilisemaidaastaid. 2 tõusvat NO3-N ja üks TN kontsentratsiooni trend 2 tõusvat N ärakandetrendi (Räpu, Jänijõgi) 3 põllumajandusvalglatEestis (Pengerud et al., ilmumas) P trendiei ole

  15. Äravooluga korrigeeritud N ärakanne põllumajanduslikes valglates

  16. Nitraatlämmastiku sisaldus – Põltsamaa- Rutikvere

  17. Haritava maa pindala ja üldlämmastiku kontsentratsioon (seireperioodi 0.9 kvantiil, 9 valglat) ca 51% kontsentratsioonide erinevusest kirjeldatav haritava maa osakaaluga

  18. Seireperioodi aasta keskmine N ärakanne põllumajandusmaalt ja äravool Räpu, Rägina ja Jänijõe valglas 51% ärakandest kirjeldatav äravooluga

  19. Pikaajaline keskmine lämmastiku sisaldus põllumajanduslikes valglates (Eestist vaid 3 valglat)

  20. Pikaajaline keskmine lämmastiku ärakanne põllumajanduslikes valglates põllumaa ha kohta

  21. Fosfori ärakanne põllumajanduslikes valglates Läänemere regioonis (Pengerud, et al., ilmumas)

  22. P kontsentratsioonide jagunemine – looduslikud jõed 0.9 kvantiil valdavalt <0.1 mg/l

  23. Fosfori (34 valglat, Pengerud, et al., ilmumas) ja lämmastiku (35 valglat, Stålnacke, et al., 2014) ärakanne ja äravool Läänemere valglas • 79% TP ärakandevarieeruvusest on seletatavmuutustegaäravoolus. • Ainult 18% TP ärakandevarieeruvusestseletataväravoolumuutustega, kuieemaldadaNorrasuureäravoolumooduligavalglad. Seegamuudpõhjused. • Ca 54% TN ärakandestseletatavmuutustegaäravoolus.

  24. 35 Läänemere valglat (Stalnacke et al, 2014) 10 langevat N kontsentratsioonidesuundumust (põllumajandusmaalt) 9 langevat N ärakandetrendi 2 tõusvatsuundumust (Läti, Eesti)

  25. Põllumajandusmaa, väetisekasutus ja loomühikud Läänemere riikides 2008 (Eurostat, 2011).

  26. Lämmastikväetise kasutus Läänemere riikides 1989-2010 (Andersen et al., 2014) Konvergents: tasemed ühtlustuvad

  27. Aasta lämmastikväetise kogused ja saagiga eemaladatav lämmastik Läänemere 27 valglas (Bechmann et al., 2014)

  28. Taani näide (Wiberg-Larsen et al., 2013). Punktallikate koormus moodustas 80% kogu Läänemere P koormusest 1990. a. Punktkoormus vähenenud ca 85% Hajukoormuses erilist vähenemist pole olnud. Ka N hajukoormuse suhteline osakaal suureneb, kuna punktkoormus vähenenud rohkem kui hajukoormus. 75% 1990. aastal 90% 2012. aastal

  29. N ja P hajukoormuse kontroll • Koormuse vähendamiseks vaja teada, kust see pärineb. • Hajukoormuse määratlemine keeruline. • Seetõttu ka meetmete rakendamine komplitseeritud: • Seadlusandlikud (sh majandushoovad) • organisatoorsed/vabatahtlikud • agro-tehnilised • Meetmed erinevad sõltuvalt eesmärgist

  30. Nitraatlämmastiku ja fosfori kumulatiivne ärakanne Räpu valgla dreenide kaudu 2007. aastal (Põllumajandusuuringute keskus) Kolme kuu (märts november ja detsember) ärakanne dreenide kaudu: 93% nitraatlämmastikust ja 97% fosforist Kontsentratsioonid: > 240 mg/l

  31. Üldlämmastiku ärakanne Räpu-Arkma seirejaama lävendis kuude lõikes 2007. aastal. • Meetmed? • Kadudevähendamiseksvajalikudlühikeseperioodikestel • Veekvaliteeditagamiseks – teistlaadimeetmed.

  32. Muutusedäravoolus. Talviseäravoolusuurenemine. Kuidaskohaneda? • Looduslikesüsteemidetoetamine • Hajukoormusekontrolliks • Dreenisüsteemidetihedus • Kuivendussüsteemihooldamine • Äravoolukontroll (SCIEN), märgalad, settebasseinidjm

  33. Tänan! arvo.iital@ttu.ee

More Related