250 likes | 996 Views
MEELEELUNDID. AVE TOOMING 2008. MEELEELUNDITE läbi. tajume ümbrust ning võtame vastu informatsiooni. MEELEELUNDID JAGUNEVAD:. Nägemis- Kuulmis- Tasakaalu- Maitsmis- Haistmis- Kompimiselunditeks. NÄGEMINE. Silma abil saame ligikaudu 90% meeltega vastuvõetavast informatsioonist.
E N D
MEELEELUNDID AVE TOOMING 2008
MEELEELUNDITE läbi tajume ümbrust ning võtame vastu informatsiooni.
MEELEELUNDID JAGUNEVAD: • Nägemis- • Kuulmis- • Tasakaalu- • Maitsmis- • Haistmis- • Kompimiselunditeks
NÄGEMINE • Silma abil saame ligikaudu 90% meeltega vastuvõetavast informatsioonist. • Vaatlemise teel saame hinnata eseme ruumilisust ning asukoha kaugust.
SILMA EHITUS • Sarvkest on läbipaistev ja katab ning kaitseb silmamuna. • Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli.
SILMA EHITUS • Silmaava läbinud valguskiired jõuavad silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. • Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga, moodustades klaaskeha.
SILMA EHITUS • Silmalääts moodustab pildi võrkkestale, milles on valgustundlikud rakud ning need võtavad vastu valgusärritusi. • Pupilli vastas on võrkkesta osa, mida nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem.
SILMA EHITUS • Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda.
NÄGEMISHÄIRED Sagedasemad nägemishäired on: • Lühinägevus- kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. • Kaugnägevus- lähedal asuvad esemed paistavad ähmastena.
KUULMINE • Helide tajumine • Võime eristada helilaineid • Teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis.
KUIDAS KUULED? • Helilained panevad võnkuma trummikile. • See omakorda kuulmeluukesed. • Sealt läheb võnkumine edasi kuulmeteole. • Võngete toimel tekkinud erutuse juhivad närvid peaajju.
KUIDAS KUULED? • Väga tugevad helid võivad kõrva kahjustada. • Noored inimesed on võimelised kuulma helisid, mille sagedus on 20 000 võnget sekundis. • Vanematel inimestel see tase langeb.
KUULMISHÄIRED • Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid. • Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva.
TASAKAALUELUND • On otseselt seotud kuulmiselundiga. • Tasakaaluelundiks on meie sisekõrvas paiknevad poolringkanalid.
MAITSMINE JA HAISTMINE • Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. • Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel. • Haistmisrakud asuvad peamiselt ninakoopas. • Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras.
MAITSMINE Eristatakse peamiselt 4 maitset: • keele ots tunneb paremini magusat • keele servad haput • keele tagumine osa mõru (kibedat) maitset. • soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades Maitsmismeel on väga tähtis toidu ja joogi kvaliteeti hindamiseks.
HAISTMINE • Haistmismeele abil saab hinnata ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel – ninasõõrmete ja suuõõne kaudu – seepärast segunevad maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesele on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna.
KOMPIMINE Kompimisega võime kindlaks teha esemete: • kuju • suuruse • materjali.
KOMPIMINE • Kompimis- e puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid).
KOMPIMINE Kõige rohkem on puuteretseptoreid: • sõrmeotstes • keeles • huultes
KASUTATUD KIRJANDUS • Brian J. Ford “Inimene” 1994 • Urmas Kokassaar, Mati Martin “Bioloogia põhikoolile 4” 2003 • http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/index3.html • http://www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Tunnetusprotsessid2.rtf