100 likes | 517 Views
MEELEELUNDID. SILM. Valgustundlik meeleelund Silma moodustab kerajas silmamuna läbimõõduga umbes 2,5 cm Silmamuna paikneb luuliste seintega silmakoopas Silmamunal on kolm kesta: 1) Kõvakest ehk skleera – kõva ja libe, moodustab nn silmavalge 2) Soonkest – varustab silma verega
E N D
SILM • Valgustundlik meeleelund • Silma moodustab kerajas silmamuna läbimõõduga umbes 2,5 cm • Silmamuna paikneb luuliste seintega silmakoopas • Silmamunal on kolm kesta: 1) Kõvakest ehk skleera – kõva ja libe, moodustab nn silmavalge 2) Soonkest – varustab silma verega 3) Võrkkest ehk reetina – sisaldab valgustundlikke rakke
NÄGEMINE • Valguse tajumine • Nägemisprotsessis fokuseerib silm objektist lähtuvalt valguskiired võrkkestale, kus tekib kujutis • Kujutis langeb nägemisrakkudele ehk fotoretseptoritele, mis saadavad impulsid peaajju
KÕRV • Helisid tajuv meeleelund • Kõrval on kolm osa: 1) väliskõrv – kõrva välimine osa, koondab helilaineid ja suunab neid kolju sisemusse. Koosneb kõrvalestast ja kuulmekäigust 2) keskkõrv – õhuga täidetud õõs koljus, kus paiknevad kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed kannavad võnked trummikilelt üle sisekõrva 3) sisekõrv – meelerakke sisaldavate kambrite süsteem
KÕRV • Trummikile – helilainete mõjul võnkuv kile. Asub kuulmekäigu ja keskkõrva vahel. Kõrva suunduvad helilained panevad trummikile võnkuma • Kuulmetõri – keskkõrva neeluga ühendav torujas elund. Võimaldab õhu pääsu keskkõrva, nii et rõhk mõlemal pool trummikilet püsib võrdsena
KOMPIMINE JA TASAKAAL • Kompimine – võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, temperatuuri jne • Mehhanoretseptorid – osalevad kompimisel, kehaasendi tunnetamisel, tasakaalu säilitamisel ja kuulmisel • Meisneri kehakeste abil tajume, missugune kehaosa midagi puudutab • Pacini kehakesed reageerivad tugevamale survele • Propriotseotsioonsensorid lihastes ja kõõlustes aitavad kindlaks määrata keha asendit
KOMPIMINE JA TASAKAAL • Tasakaal – võime keha püsti hoida ja liikuda • Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas • Ümarkotike – elund mille abil tajutakse raskusjõudu • Poolringkanal – elund, mille abil tajutakse keha liikumist ja asendi muutusi
MAITSMINE JA HAISTMINE • Maitsmine – lahustunud ainete keemiliste omaduste tajumine • Keel – elund, mis liigutab toitu ning osaleb maitsmisel ja kõnelemisel • Maitsmispung – väike lahustunud keemiliste ainete suhtes tundlik moodustis • Haistmine – õhus olevate keemiliste ainete tajumine