Raamatupidamine 3

1. Raamatupidamine 3 Kristi Suppi 2013

2. Müügiarve • Valmistatud toodete või osutatud teenuste müümisel esitatakse ostjale müügiarve, mis sisaldab omahinda, millele arvestatakse juurde käibemaks (20%). • Ettevõte saab müügitulu, käibemaks aga arvestatakse passivas olevale käibemaksu kontole (tuleta meelde, kumb pool passivas suureneb!), see on kohustus Maksuametile tasumiseks. • Seni kui ostja ei ole arvet tasunud, tehakse kanne kontole „Ostjate tasumata summad“.

3. Ülesanne: Ostetud õmblusmasinaga tegi õmbleja valmis tooted, mis nüüd ostjale müüakse. Ettevõte väljastab ostjale müügiarve summas 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Tee kanded. • Kanne 8 – 21. november

4. Tasumised ja laekumised • Esitatud arvete maksetähtajad on käes ja nüüd tuleb kanda arvete eest seni võlgu oldud summad kreeditoridele. • Kreeditoriks nimetatakse isikut (tarnijat), kellele meie võlgu oleme, deebitor (ostja)on isik, kes meile võlgu. • Arvete eest tasudes väheneb raha arvelduskontolt ja samas likvideeritakse võlg “Võlad tarnijatele” (kreeditoride) kontolt. • Kui ostjalt laekub talle esitatud arve summa, siis suureneb raha meie arvelduskontol ja väheneb konto „Ostjate tasumata summad“.

5. Ülesanne: • Ettevõte tasub ära põhivara arve (1500 eurot), materjalide arve (360 eurot). • Lisaks tuleb teha kanne pangakulude kohta – kahe arve tasumise ülekande teenustasu on kokku 32 eurosenti. • Meile on laekunud ostjale esitatud arve summas 600 eurot.

7. Ettevõtte kulud • Püsikulu ei sõltu toodetud toodete või osutatud teenuste hulgast • Muutuvkulu sõltub toodangu või teenuse osutamise hulgast / kogusest. • Osa elektriarvest on kindlasti muutuvkulu, sest õmblusmasinale kuluvat elektrienergiat ei oleks nii palju kulunud, kui poleks toodetud, siis oleks makstud vaid üldvalgustuse ja muule sellisele kuluvat elektrit. Rendiarve on püsikulu – seda tuleb tasuda olenemata rendipinnal toodetud toodete arvust.

9. Töötasu arvestus ja maksud • Töötasu on ettevõtte kulu ja selle suurus sõltub töö- või muu lepinguga kokkulepitust. Lepingutes lepitakse kokku brutopalga suuruses, mis omakorda sõltub töötegija poolt pakutava tööoskuse nõudlusest (tööandjate poolt), tööajast, töö keerukusest, töötaja kvalifikatsioonist jne. • Töötasu võib olla määratud aja- või tükipalgana, lisatasud võidakse arvestada läbimüügilt või mõelda välja veel teisi tasustamisvõimalusi. • Brutopalk on töötasu, millest ei ole veel maha arvatud töötasu saajale kohustuslikud maksud ja maksed. Ettevõttekulusse lisanduvad brutopalgale veel sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.

11. Vabariigi Valitsus kehtestab töötasu alammäära, mis 2013. aastal on 1,90 eurot tunnis ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot kuus. • Sotsiaalmaksu arvestamisel on töötasu alammäär endiselt 290 eurot kuus, sotsiaalmaks 95,70 eurot .

12. Sotsiaalmaks • Sotsiaalmakson pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele Sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras. • Teistest riiklikest maksudest (nt tulumaksust) erineb sotsiaalmaks selle poolest, et ta on sihtotstarbeline maks. Sotsiaalmaksust rahastatakse solidaarsuspõhimõttele (huvide ühtsuse põhimõttele) tuginevat sundkindlustust ehk riikliku pensionikindlustust (I sammast) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas).

13. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. • Selleks, et saada sotsiaalkindlustushüvesid, peaks iga töövõimelise isiku eest olema panustatud ehk makstud sotsiaalmaksu. Arvestatud (töötaja) või makstud (füüsilisest isikust ettevõtja - FIE) sotsiaalmaksust sõltub inimeste pensionide suurus. Samuti sätestatakse sotsiaalmaksu kuumääraga väikseim baassumma, millelt sotsiaalmaksu tasumine on üheks ravikindlustuskaitse tekkimise aluseks. (http://www.eesti.ee/est/raha_ja_omand/maksud_2/maksususteem/)

14. Sotsiaalmaks on isikustatud maks. Alates 1999. aastast peetakse sotsiaalmaksu osas personaalset arvestust iga kindlustatava kohta ning tulevikus välja makstava pensioni kindlustusosaku suurus sõltub isiku eest arvestatud või tasutud sotsiaalmaksu summast. • Kindlustatule nõutava minimaalse taseme saavutamiseks on erinevatele sotsiaalmaksu maksjatele (tööandja, FIE, riik või kohalik omavalitsus) kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammäär.

15. Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivselt tegevuselt (töötamisest, teenuse osutamisest, ettevõtlusest) saadud tulud. Passiivse iseloomuga tulu, mida ei maksta seoses töösuhetega või ettevõtlusega (nt pensionid, stipendiumid, toetused, intressid, dividendid) sotsiaalmaksuga ei maksustata. • Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja / teenistuja (riigiasutuses töötav ametnik) puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2013. aastal on 290 eurot. • Pane tähele, et kui töötaja töötab vaid ühes asutuses, osalise koormusega ja tema töötasu on alla seaduslikku miinimumi, siis sotsiaalmaks tema töötasult peab olema arvestatud ikkagi miinimumpalga järgi ehk 95,70 eurot, muidu ei ole töötaja sotsiaalselt kindlustatud (ravikindlustus jne). Kui inimene töötab mitmes asutuses väikeste koormustega ja kokku tasutakse tema eest minimaalne sotsiaalmaksu summa, siis probleemi ei teki. • Sotsiaalmaksuks kogutav 33% jaguneb omakorda: 20% sotsiaaltoetusteks (vanadus- ja invaliidsuspensionid, sünni- ja lastetoetused, emapalk jne). ja 13% riiklikuks ravikindlustuseks.

16. Töötuskindlustusmakse • Sotsiaalmaks ja tulumaks on maksud, mis lähevad riigieelarve tuludesse ümberjagamiseks. Töötuskindlustus- ja kogumispension on maksed, sest neil on kindel siht ja otstarve, neid ei jagata ümber riigieelarve kaudu. Nad „käituvad“ kui maksud (kogub Maksuamet, arvutab, peab kinni ja maksab ära tööandja). • Töötuskindlustusmakset arvestatakse nii töötaja töötasust (maksemäär 2,8% brutopalgast) kui maksab tööandja (töötasuks arvestatud summadelt 1,4%) ja see läheb ettevõtte kulusse (protsendid on muutuvad). • Töötukassasse kogutav töötuskindlustusmakse aitab tööandja süül töötuks jäänud inimestel suurendada turvatunnet, tagades sissetuleku kuni uue töö leidmiseni.

17. Kogumispension Pension koosneb kolmest sambast: I sammas ehk riiklik (laekuvast sotsiaalmaksust makstav) II sammas ehk kogumispension III sammas ehk vabatahtlik kindlustus

18. Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest, mida pensionär ise mõjutada ei saa. Seega võib eelnev tunduda „liiga roosiline“. Olgu pensioni suurusega kuidas on, aga kolmest sambast sõltub ta ikkagi – vähemale lootes võib pilt olla väga drastiline (rabav).

19. Esimene sammas ehk riiklik vanaduspension määratakse 63 aastaseks saanud isikule, kellel on pensionistaaži Eestis vähemalt 15 aastat. Riikliku pensionikindlustuse seadus määrab ära täpselt pensioni liigid, kes on kindlustatu, kuidas arvutatakse ja makstakse. Pensioni see sammas sõltub sotsiaalmaksu laekumistest, kui sotsiaalmaksu laekumine kasvab, kasvavad ka pensionid.

20. Teine sammas ehk kohustuslik kogumispension. Seda pensioniosa makstakse välja samuti kui esimest, elu lõpuni, aga suurus sõltub sellest kui palju on isiku pensionikontole raha kogunenud. Palgast arvestatakse maha kogumispensionit 2% ja igal inimesel on õigus valida, millisesse pensionifondi tema rahad laekuvad. • Vahepealsed majanduse languseaastad tekitasid muudatusi, aga alates 2012. aastast jätkub süsteem, mille puhul igale kindlustatule (kohustuslik on see sammas kõigile, kes on sündinud peale 1983. aastat, vanematele isikutele oli liitumine vabatahtlik) lisab riik 4%. See raha kantakse isiku töötasult makstud sotsiaalmaksust otse tema isiklikule pensionikontole.

21. Vahepealne seaduse muudatus peatas maksed, aga makseid jätkanud isikutel on praeguste plaanide kohaselt aastail 2014–2017 riigipoolse makse suurus kuus protsenti, teistel sõltub riigipoolse suurema makse võimalus majanduskasvust. Kui aastail 2012–2015 on mõnel aastal majanduskasv suurem kui viis protsenti, avaneb neil võimalus esitada avaldus suuremate sissemaksete tegemiseks. Sellise avalduse esitaja makse on nelja aasta jooksul kolm protsenti ja riigipoolne makse kuus protsenti. (http://www.rmp.ee/toooigus/kogumispension/11172)

22. Kolmas sammas on vabatahtlik. Täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik tema poolt valitud vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tema poolt valitud kindlustusandjaga. • Inimesel, kellel on kõik kolm sammast, on lootus saada pensionile siirdudes suuremat pensioni kui see on käesoleval ajal, aga kindlasti ei ületa tulevikus saadav pension 80 protsenti enne pensionile jäämist saadud töötasust. • Nii töötuskindlustusmakse kui kogumispension arvestatakse palgast maha ennetulumaksu arvutamist, kuna nendelt maksetelt riik tulumaksu ei arvesta.

23. Tulumaks • Tulumaks on tulusid maksustav, Eestis 1994. aastast kehtivalt proportsionaalne (võrdne % kõikidelt tuludelt)maks, mis laekub kohalikele omavalitsustele ja riigieelarvesse vastavalt valitsuse poolt etteantud protsendile. Kohalikele omavalitsustele laekuva osa suurust on seadusega kordi muudetud, kõikudes 11,4 ja 11,9% vahel. • Enne tulumaksu arvutamist võib palgast arvestuslikult maha arvata tulumaksuvaba miinimumi – summa millelt riik ei arvesta tulumaksu. 2011. aastast on töötasu maksmise puhul maksuvaba tulu 144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas. Tulumaksu määr on 21%. • Kui töötaja töötab mitmes ettevõttes, siis tal on õigus otsustada, millises ettevõttes arvestatakse tema palga arvestamisel tulumaksuvaba miinimumiga ja ta teeb selleks avalduse. Teises töökohas läheb tulumaks maha igalt teenitud eurolt 21%.

24. Tulumaksu arvestuse näide: • Töölepinguga on kokkulepitud töötasu 500 eurot; • Arvestame töötuskindlustusmakse – 2% - 10 eurot; • Arvestame kohustusliku kogumispensioni makse – 2% - 10 eurot; • Kui see on ettevõte, kus avalduse põhjal arvestatakse selle töötaja maksuvaba tuluga, siis on see 144 eurot (see on summa, mida lubatakse teenida ilma, et sellelt makse maha arvatakse); • Nüüd lahutame 500 – 10 – 10 – 144 = 336 eurot; • 336 eurot on see summa, millest arvestatakse tulumaks 21% - 70,56 eurot. • Seega põhikohaga töötaja töötasult 500 eurot peab tööandja kinni tulumaksu 70,56 eurot ja kannab selle Maksuametile.

25. Väljamakstava töötasu arvutamine: • Töötasust 500 eurot lahutatakse 10 eurot töötuskindlustust, 10 eurot kogumispensioni ja 70,56 eurot tulumaksu; • Kättesaadav ehk netopalk (maksud mahaarvatud), on seega 500 – 10 – 10 – 70,56 = 409,44 eurot.

26. Ülesanne: Proovi nüüd töötasu arvestus kirja panna ka raamatupidamisdokumentidesse. Esmalt on 500 eurot töötasu ettevõtte kulu (otsi palgakulukonto), teiselt poolt kanna see summa passiva kontole – Võlad töövõtjatele.

30. Näidis on 2012. aasta protsentidega

31. Maksude tasumine • Tavaliselt algab ettevõtte majandusaasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Majandusaasta aruanne tuleb Äriregistrile esitada järgneva aasta 30. juuniks. • Teeme nüüd mõned näidiskanded ka detsembri kuupäevadega, siis saame võtta „aasta“ kokku ja teha aruanded. Tegelikult lubab seadus, et alustaval ettevõttel võib esimene majandusaasta olla pikem kui 12 kuud, aga mitte rohkem kui 18 kuud. Seega, meie alles alustanud ettevõte ei peaks veel aastaaruannet esitama – teeme seda lihtsuse mõttes, et ülesanne väga pikaks ei kujuneks ja samas on selle kolme kuu jooksul võimalik läbida kõige elementaarsemad toimingud / kanded, et saada ettekujutust raamatupidamisest.

32. Novembris arvutasime töötasu ja maksime samal kuul välja. Maksud ja maksed tuleb tasuda töötasu väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks. • Ülesanne: Tee maksude tasumise kanded pangast ja debiteeri kohustuste kontod. Pane tähele, et nüüd võid vea teha, kui vaatad ainult Päevaraamatut! Kui oled teinud kõik kanded oma Pearaamatusse, siis sealselt kontolt selgub, et töötuskindlustusmakset arvutati kahel korral (töötaja töötasust ja ettevõtte kulu). Tasumisel Maksuametile need summad liidetakse – lähevad nad ju samaks otstarbeks.

34. Bilansi arvutamine • Oletame, et meie ettevõttel detsembris rohkem tegevusi ei olnud. Muidugi oleksime pidanud tasuma veel kommunaalkulusid jne, aga põhimõtteliselt on need kanded sama loogika järgi. Me oleme ühe väikeettevõtte põhilised toimingud / kanded pea-aegu kõik läbi „mänginud“: alustanud omakapitali kogumisega, „liigutanud“ raha panga ja kassa vahel, ostnud põhivara (aktivate omavahelised liikumised), võtnud laenu, ostnud materjale ja maksnud renti (kulu näited), müünud toodangut (tulu näide), arvutanud käibemaksu, arvestanud töötasu ja tasunud maksud-maksed. Kõik ülejäänud, ettevõtte jaoks vajalikud kanded, toimivad raamatupidamislikult samadel põhimõtetel – on vaja lihtsalt leida õiged kontod ja teha kanded vastaval kontol õigele kontopoolele. Nüüd jääb teha veel aasta lõpetamine.

35. Puhkusetasust - töötajal tekib õigus puhkusele kui ta on töötanud tööandja juures 6 kuud. Meie näites tekib töötajal õigus puhkusele järgmisel aastal. Aastas on üldjuhul ettenähtud 28 kalendripäeva puhkust, see teeb 2,33 päeva kalendrikuu eest ja puhkusetasu arvutatakse keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi, keskmise arvutamise aluseks võetakse viimase kuue kuu töötasu. Kui nüüd järgmisel aastal kasutab töötaja vaid osaliselt puhkust või kui ta kasutab terve puhkuse, aga varem kui see ei ole veel tema poolt „välja teenitud“, st ta saab selle avansina (ettemaksuna), tuleb teha aasta lõpul tasaarvestused. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on vajalik välja selgitada, hinnata ja kajastada aruandes ka neid kohustusi, mida ei ole veel arvestatud raamatupidamiskontodel, kuid on tekkinud juba aruandeperioodil.

36. Just seepärast tulebki teha puhkusetasude inventuur ja see kajastada aruandluses puhkusetasu reservina (tagavara). Siis tulevad kasutusele kulu- ja puhkusetasureservi konto passivas. • Puhkusi on väga palju erinevaid: põhipuhkus, rasedus-, ema- ja isapuhkus, õppepuhkus jne. Neid kõiki reguleerib töölepinguseadus ning sealt saab vajadusel abi otsida. • Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal on tasuta kasutamiseks kõigile, kes end seal kasutajaks registreerivad (http://www.rmp.ee/ ), ja annab väga häid ülevaateid seadustest ning muudatustest. Üks uuemaid muudatusi on seegi, et põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvestades kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Seega tuleb ise oma puhkust kasutada ja võimaldada töötajatel puhata!

37. Aastalõpukannete hulka kuulub ka varade kulumi arvestus. Põhivarasid käsitleva osa juures oli sellest pikemalt juttu. Ostsime näidisfirmale põhivara, mille eest tasusime novembri lõpus. Teeme siis sellele põhivarale kulumi kande detsembri kuu kulusse. • Ülesanne: Oletame, et meie ettevõte arvestab aastas 20% kulumit, siis teeb see 5% kvartalis, 1,66% kuus. Tee kulumikanne.

41. Nüüd jääb teha aasta viimane kanne: summeeri koondkonto deebet- ja kreeditveerg. Nad ei võrdu, sest tulud ja kulud on erinevad. Kummale poole on vaja lisada mingi summa, et veerud võrduksid? See ongi aasta lõpetamise „võti“! Kui pead lisama mingi summa deebetisse, siis peaksid tegema kande: • Deebet 9999 (juurdeliidetav summa) – Kreedit 2960 /Aruandeaasta kasum/ (summa) • Sellise kande tulemus näitab, et ettevõte on kasumis. Aruandeaasta kasum (passivas kreedit suureneb) näitab, et omakapital on suurenenud kasumi võrra ja kasum omakorda on, samuti kui osakapital, võlg omanikele. Kas see ka dividendidena välja võetakse või investeeritakse ettevõtte varade suurendamisse, sõltub omanike üldkoosoleku otsusest. • Kui peaksid lisama mingi summa kreeditisse, siis teed kande: • Deebet 2960 /Aruande aasta kahjum/ (summa) - Kreedit 9999 (juurdeliidetav summa) • Kuldne reegel ehk lausendi-loogika töötab! Väheste kannete hulga juures on selgelt näha kas ettevõte on kasumis või kahjumis. Tegelikkuses on ettevõtetel tulusid-kulusid märksa rohkem ja vahel peab „hinge kinni hoidma“, kummale poole tuleb mingi summa lisada ehk - kas ettevõte tuli aasta lõpuks tasuvuspunkti (kulud võrduvad tuludega), sai kasumit või jäi kahjumisse!

43. Meie näidisettevõte jäi kahjumisse, mis on alustava ettevõtte puhul pigem normaalsem, kui et kohe hakatakse kasumit tootma… No see peab küll väga unikaalne idee olema ning pealegi ei tohi see idee nõuda erilisi investeeringuid mille tagasiteenimine võtab aega. „Puhta õhu müük“ restoranides on juba leiutatud – istud ja hingad torust tulevat ökoloogiliselt puhast õhku! No restoran ise ja torud vajavad muidugi investeeringuid. Iseasi kas see „puhas õhk“ tuuakse ikka kanistriga vihmametsadest, õhupuhastajad on aga jälle investeering ja mitte väike! Ülekantud tähenduses „õhumüüjaid“ aga leidub ka.