Raamatupidamine Loengukonspekt 2011

1. RaamatupidamineLoengukonspekt 2011 Arveldused Rita Sikk

2. Raha Raha hõlmab sularaha kassas, raha pangakontodel ja nõudmiseni hoiuseid. Raha ekvivalendid on lühiajalised kõrglikviidsed investeeringud, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike. Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente, s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse.

3. Kassaarveldused (1) • Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoitavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- ja sularahata arveldusteks. • Kassaarveldused e. Sularahaarveldused • Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularahatehingute tegemise õigus on materiaalselt vastutuavatel isikutel, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Kassas on materiaalselt vastutavaks isikuks kassapidaja. Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel

4. Kassaarveldused (2) Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel (kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid). Aldokumentide e kassaorderite alusel koostatakse kassaraamat ( e koondokument). Konto KASSA. Juhul kui raha saadetakse kassast panka inkassaatoriga, võib kasutusele võta konto RAHA TEEL, kus kajastatakse rahasummasid, mis on ettevõtte kassast välja antud, kuid ei ole veeol pangaarvele üle kantud.

5. KASSA INVENTEERIMINE(1) Rp seaduse järgi tuleb kassat inventeerida vähemalt üks kord aastas aastainven-tuuride tegemise ajal. Selle kui sageli kassat inventeeritakse määrab kindlaks iga ettevõte ise oma raamatupidamise siseeeskirjades. Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument (inventuurileht), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:

6. KASSA INVENTEERIMINE(2) 1. inventuuri läbiviimise kuupäev; 2. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3. sissetuleku- ja väljaminekuorderi viimane number; 4. sularaha jääk (numbrite ja sõnadega) ja erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 5. komisjoni liikmete allkirjad.

7. Sularahata arveldused(1) Sularahata arveldusi liigitatakse • makse garanteerituse järgi lihtmakseteks  ja dokumendimakseteks • makse algataja järgi tšekiarveldusteks ja žiiroarvelduseks (makse sooritatakse ostja maksekorralduse alusel)

8. Sularahata arveldused(2) • Lihtmakse põhineb usaldusel ning raha ja kaup liiguvad teineteisest sõltumatult. Võib juhtuda, et müüjal on pärast kauba üleandmist raha kättesaamisega raskusi: Lihtmaksete vormid on maksetšekk ja maksekorraldus. • Dokumendimaksete  puhul ei saa maksja enne kaupa kätte kui selle eest tasumine on kindel ja müüja ei saa raha enne kui ostjal on kaup käes.

9. Sularahata arveldused(3) Dokumendimaksete liigid: akreditiiv - ostja panga kohustus tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõestavad, et kaup on teele saadetud vastavalt lepingule inkasso - raha sissenõue, mille esitab kauba müüja kauba ostjale (sundsissenõudmine) Sularahata arvelduste tehingud kajastatakse kontode väljavõtete ja algdok. järgi rp.registr.

10. Sularahata arveldused(4) • Rahaliste vahendite hoidmiseks ja sularahata arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas, milledelt tehakse ülekandeid sularahata arvelduste vormis Välisvaluutadele avatakse eraldi pangakontod. Raamatupidamises avatakse raamatupidamis-konto iga arveldusarve ja valuuta jaoks eraldi. • Panga poolt vaadatuna tähendab D-käive väljaminekut ettevõtte kontoltja K-käive ?

11. Sularahata arveldused(5) • Ettevõtted teevad makseid ka makse- ja krediitkaartidega või võtavad vajadusel välja sularaha.Kaartide kasutamine määratakse enamasti ettevõtte juhatuse poolt. Kaartide kasutamise kohta esitatakse raamatupidamisele teostatud maksete kohta kuludokumendid. • Kaardimaksete kohta trükitakse pangast kaardi-maksete aruanne.Selle võrdlemisel konto vv-ga ilmneb vahe (~1,85%), mis pank võtab teenustasuna raha laekumisel.

12. Arvestusvaluuta (1) • Tehingute arvestusvaluuta on vääring, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle (kõiki muid vääringuid loetakse antud ettevõtte jaoks välisvaluutadeks).Arvestusvaluutaks tuleb valida ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta (vt RTJ 1)

13. Arvestusvaluuta (2) Ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta määramisel tuleb eelkõige võtta arvesse järgmisi aspekte (IAS 21.9): • Millisest valuutast sõltuvad põhiliselt ettevõtte müügihinnad ja • Millisest valuutast sõltuvad põhiliselt ettevõtte kulutused (tööjõud, materjalid jne.).

14. Esitusvaluuta Aruannete esitusvaluuta on vääring, milles ettevõte koostab ja esitab oma aruandeid. (IAS 21.8). Raamatupidamise aastaaruanne esitatakse Eestis ametlikult kehtivas vääringus; seega rp seaduse kohaselt koostatud aruande esitusvaluutaks on Eestis ametlikult kehtiv vääring. Üldjuhul toimub ka Eesti ettevõtete majandustehingute jooksev arvestus Eestis ametlikult kehtivas vääringus (arvestusvaluuta)

15. Välisvaluutatehingud (1) Välisvaluutatehing on tehing, mis on fikseeritud või mille arveldamine toimub välisvaluutas. Välisvaluutatehingute esmasel kajastamisel võetakse nad arvele Eestis ametlikult kehtivas vääringus tehingupäeval kehtiva valuutakursi alusel. (IAS 21.21).Igal bilansipäeval hinnatakse vastavalt kehtivale valuutakursile ümber: • Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused; ning • Välisvaluutas fikseeritud mitte-monetaarsed varad ja –kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. (IAS 21.23).

16. Välisvaluutatehingud (2) Monetaarsed varad ja –kohustused on raha ning sellised varad ja –kohustused, mida arveldatakse varem kindlaksmääratud summas rahas. Näideteks monetaarsetest varadest ja kohustustest on: • Raha; • Nõuded (sh. nõuded ostjatele, antud laenud, viitlaekumised), mille eest tasutakse rahas; • Võlakohustused (võlad tarnijatele, laenukohustused, võlakirjad, viitvõlad)...

17. Välisvaluutaarveldused 2012 (1) • Arveldused läbi välisvaluutakonto Laekumised ja maksed kajastatakse arvestatuna EUR-sse, tehingupäeval kehtiva EKP valuutakursiga. Valuutakursi muutused kantakse kasumiaruandesse muude ärikuludena või –tuludena (vt euroveeb) Bilansi koostamisel hinnatakse välisvaluutakonto bilansipäeval kehtiva EKP valuutakursi alusel ja sellest kursivahest tekkivad muutused näidatakse kasumiaruandes kas muu ärituluna või –kuluna.

18. Välisvaluutaarveldused 2012 (2) • Välisvaluutaarveldused läbi EUR arvelduskonto Laekumised ja maksed konverteeritakse vastava kommerts-panga valuutakursi alusel EUR-sse ja kursivahest tekkinud muutused näidatakse muude ärtuludena või -kuludena kasumiaruandes. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga valuutakursiga. Bilanspäeva ümberhindamine toimub bilansipäeva EKP kursi alusel, kursimuutus näidatakse...............

19. Arveldused aruandvate isikutega; lähetused • Aruandvad iskud on ettevõttega töösuhtes • Arvelduste kord (avansside maksmine, aruande esitamine, tasaarveldused) on fikseeritud raamatupidamise siseeeskirjades • Avansse antakse majanduskuludeks, lähetusteks jm.. • Lähetuskulude hüvitamise kord on kirjas valitsuse määruses (vt määrus, iseseisev töö) • Maksuvabad määrad järgmistele kuludele: sõidukulud ja muud kulud, viisavormistamise kindlustuskulud, päevarahad. Vt konspekt: lähetuskulude hüvitamine.

20. Lähetuskulude hüvitaminewww.riigiteataja.ee/akt/13351709 • Välislähetuse päevaraha määr on 22,37-32 eurot • Maksuvaba piirmäära ületav osa, maksustatakse tulumaksu ja sotsiaalmaksuga • Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.

21. Ostjate tasumata summad • Tihti toimub ostjatele müük arvega e krediitmüük • Müügimoment, tekkepõhiselt tekib müügitulu (kasumi-aruandes) ja ostjate debitoorne võlg (bilansis) • Arve rekvisiidid on fikseeritud käibemaksuseaduses • Ostjate debitoorse võla üle peetakse analüütilist arvestust • Ostjatele anatakse hinnaalandust - kohene hinnaalandus - hinnaalandus ..X.. tingimusel (näiteks makse laekumise kiirendamiseks).

22. Ebatõenäolised laekumised (1) Müük järelmaksuga e krediitmüük. Suurenevad müügikäive ja kasum, omakorda suureneb risk, et nõue jääb laekumata. Hindamise meetodid: a) Individuaalne b) statistiline Individuaalne hindamismeetod on vastuolus mõnede raamatupidamise printsiipidega (N:tulude-kulude vastavus) Meeldetuletuskirjad, sissenõude alustamine kohtu kaudu, ostjale kuulutatud pankrot → summa kantakse kuludeks. Sisuliselt toimub sel meetodil samastumine lootusetu võlaga.

23. Ebatõenäolised laekumised (2) Statistilised hindamismeetodid: eeldavad ebatõenäoliste laekumiste hindamist juba enne, kui selgub, kes ostjatest ei tasu. Tuginevad hinnangutel, mis tehakse eelnevate perioodide andmetest lähtuvalt. Aluseks kas: a) krediitmüük, s.t tasumine ei toimu müügimomendil rahas. Arvutamisel leitakse eelmistel perioodidel laekumatajäänud summade osatähtsus krediitmüügist. b) ostjate arvete lõppjääk, s.t lähtutakse jäägist aasta lõpus. Siit meetodi arendusena võiks lähtuda laekumata arvete koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll arvete vanusest... Eeldus: mida vanem arve, seda ebatõenäolisem laekumine. Kulud ebatõen.laekumisest →korrigeerimiskanded per. lõpus

24. Ebatõenäolised laekumised (3) Ebatõenäoliste laekumiste ja lootusetute nõuete arvestuse kord määratakse rp. siseeeskirjades Ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud summad kantakse kuludesse ( näit. muud tegevuskulud) ja nõude → kontraaktiva kontole (näit. ebatõenäolised laekumised) Kui selgub, et nende summade laekumine on muutunud lootusetuks, kantakse nad bilansist välja Juba kuludesse kantud summa laekumisel vähenda-takse vastavat kulude kontot ja kontraaktiva kontot

25. Debitoorse võla pantimine ja müük Debitoorse võla üleminek kolmandale, 3 tingimust: 1. Üleantud varaobjekt on isoleeritud müüjast 2. Faktoril on õigus pantida üleantud varaobjekti 3. Üleandja ei saa nõuda vara tagasiostu (ei ole õigust) Kui 3 tingimust ei ole täidetud - kajastatakse laenutehinguna Kui 3 tingimust on täidetud – kajastatakse müügitehinguna, ehk faktooringuna. Faktooring on püsivlepinguline suhe faktooringfirma e faktori ja müüja vahel, mis on seotud laekumata arvete müügiga. Tehingu käigus sõlmitakse faktooringleping.

26. Debitoorse võla pantim. ja müük (2)Faktooringu skeem: 1. Müüja müüb ostjale ja tal tekib nõudeõigus (laekumata arve) 2. Nõudeõigus müüakse faktorile ( mitte maksetähtaja ületanud) 3. Faktor tasub müüjale nõudeõiguse eest osaliselt (tavaliselt 80-90%) 4. Maksetähtaja saabumisel tasub ostja otse faktorile. 5. Faktor tasub müüjale lõplikult (10-20%) nõudeõigusest. Faktooringlepingus tuuakse ära faktooringulimiit, faktooringu-reserv, faktooringuintress, komisjonitasu, lepingutasu)