160 likes | 333 Views
„Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava metoodika väljatöötamine Ida-Virumaa näitel“. Lauri Jalonen, Nutifikaator OÜ. Omavalitsusjuhtide intervjuud. Põhilised eesmärgid. Haridusvõrgustiku ümberkorraldamise hetkeseis koolipidajate seisukohalt
E N D
„Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava metoodika väljatöötamine Ida-Virumaa näitel“ Lauri Jalonen, Nutifikaator OÜ
Põhilised eesmärgid • Haridusvõrgustiku ümberkorraldamise hetkeseis koolipidajate seisukohalt • Oluline subjektiivne informatsioon regiooni koolide ja koolivõrgu kohta • Haridusvõrgustiku ümberkorraldamisega seotud emotsionaalsed küljed • Üldistamiseks sobivad koolipidajate seisukohad
Küsimused, mida küsiti • Tulevikustsenaariumite kirjeldamine – kuidas hinnatakse? Milline võiks olla arukaim, milline reaalne? • Milliseks hinnatakse oma kooli(de) perspektiivi? • Kellega ollakse nõus koostööd tegema? • Millised on suurimad takistused koolivõrgu korrastamisel? • Milliseid praktilisi ülesandeid tuleks lahendada koolivõrgu reorganiseerimisel? • Üldisi tähelepanekuid koolivõrgu ümberkorraldamise, selle vajaduse ja realiseerumise osas?
Hinnangud “stsenaariumitele” • Regioonipõhine 11 eelistust – pigem Kiviõli regioon ja lõunaregioon • Radikaalne 8 eelistust – pigem põhikoolide pidajad • Ilma selge eelistuseta 2 vastanut
Oma kooli(de) perspektiiv • Positiivse perspektiiviga – 7 intervjueeritavat, reeglina need, kellel suuremad koolid või tehtud mingid otsused kooli tuleviku, nt. spetsialiseerumise osas • Neutraalsena – 7 intervjueeritavat, reeglina põhikooli pidajad, samuti jõukamad omavalitsused, kes suudavad vajadusel koolile peale maksta • Negatiivsena – 5 intervjueeritavat, reeglina väiksemad ja vaesemad omavalitsused, väikeste gümnaasiumite pidajad
Sobivaimad koostööpartnerid • Naaberomavalitsused konkurentsitult eelistatuimad - 15 intervjueeritut 22-st. Erisus pigem suurtes linnades, kes valmis ise oma probleeme lahendama. Riigi, kui koostööpartneri osas oldi pigem äraootaval positsioonil sõltuvalt riigi edasistest tegevustest
Milliseid takistusi koolivõrgu korrastamisel nähti • Poliitilise tahte puudumine – 12 intervjueeritut • Emotsioonidel põhinev vastuseis elanike hulgas - 8 intervjueeritut • Majanduslikud põhjused – 2 intervjueeritut
Praktilised ülesanded • Koolitranspordi korraldamine • Omavahelised arvlemissüsteemid läbipaistvaks • Ühine koolipidamine nt. läbi sihtasutuse • Vanadele koolihoonetele funktsiooni leidmine • Seos haldusreformiga • Pedagoogilise kaadri kvaliteet ja kvantiteet
Üldised tähelepanekud • Riik oleks võinud ise ära otsustada • Inimeste kaasamine ülitähtis • Peab olema taskaal regionaalse huvi ja hariduse kvaliteedi vahel • Status quo säilitamine ainult halvendab olukorda • Otsused vaja teha enne valimisperioodi, seega 2011 lõpp 2012 algus
Seminaride ülesehitus • Neli seminari Aseris, Narva-Jõesuus, Jõhvis ja Lohusuus • Sissejuhatav esitlus (intervjuud, majanduslikud kaslukatsioonid) • Rühmatööd kolmes rühmas • Milliseid emotsioone tekitavad muutused koolivõrgus • Millised on muutuste negatiivsed küljed • Millised on muutuste positiivsed küljed • Rühmatööd kolmes rühmas (ühe ülesandega) • Milline võiks olla regiooni koolivõrk
Idaregiooni seminaritulemus • Sillamäe on reformiotsuse vastu võtnud ja juba realiseerimisfaasis • Teised partnerid hetkel ei näinud olulist vajadust koolivõrgu korrastamiseks
Lõunaregiooni seminaritulemus • Oluliseks eesmärgiks ühe gümnaasiumi säilitamine regioonis (Avinurme) • Adutakse elanikkonna muutustest tulenevaid probleeme ning ollakse valmis vajadusel tulevikus otsuseid vastu võtma