Kuidas riik toetab tööstusettevõtteid KIKi kaudu?

1. Kuidas riik toetab tööstusettevõtteid KIKi kaudu? Lauri Tammiste Juhatuse liige 14.11.2013

2. Seni tehtu

3. KIK-i 13 aastat Rohkem kui 16 000 projekti Rohkem kui 1 mlrd EUR keskkonnasõbralikesse tegevustesse Vahendanud toetusi keskkonnatasudest, struktuurivahenditest, AAUdest ja laenuressurssi koostöös EIB-ga

4. KKP raha jagunemine valdkonniti 2000-2012 võrreldes 2012

5. Perioodi 2007-2013 KIK-i struktuuritoetus

6. ST ja AAU rakendamise seis (30.09.2013)

7. AAU lepingud

8. Hetkel pakume

9. KIK keskkonnaprogrammi toetatavad tegevused (1) • joogivee süsteemide rekonstrueerimine ja ehitamine koos joogivee puhastusseadmetega ning põhjavee hea seisundi säilitamine • jäätmejaamade ja ümberlaadimisjaamade ehitamine • uudse tehnoloogilise lahendusega jäätmete taaskasutussüsteemi kasutusele võtmine, sealhulgas käitlustehnoloogia soetamine

10. KIK keskkonnaprogrammi toetatavad tegevused (2) • välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine • elektri ja soojuse koostootmise arendamine • katlamaja üleviimine taastuvale kütusele või taastuval kütusel töötava katlamaja rajamine; • tööstuses soojus- ja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine

11. KIK keskkonnaprogrammi toetatavad tegevused (3) • toorainet või abimaterjale säästvate tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine • tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine • integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse • keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine või juurutamine

12. Struktuurivahenditest toetame Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamise meetme VI voor

13. tulevik

14. Struktuurifondide ja ETS tulude osas pilt selge(m) Maksimumprogramm 549 203 500 + 59 040 000? = 608 263500 Sh: • energia- ja ressursisääst 131,285 + 43? mln • Kaugkütte terviklahendused 78 mln • Biometaan transpordis 9 + 41,9 mln • Veemajandus 144 mln • Hädaolukorrad ja reostustõrjevõimekus 30,183 + 20,4 mln • Maastike korrastamine 41 mln • Veekogude tervendamine 4,335 • Looduse mitmekesisus 48 mln • Üleujutusriskide maandamine 7 mln • Kliimapoliitika piloodid 9,14 mln • Hoolekande asutuste infrastruktuur 57,8 mln • Haiglate infrastruktuur 131,755 mln

15. Miks ressursitõhusus tööstuses?

16. Tööstuses laiapõhjaline energiasäästu potentsiaal PJ Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

17. Oleme ressursitootlikkuse poolest kaugel maas ning trend negatiivne

18. Energia- ja ressursisäästu meetme raames vaja • Energia- ja ressursijuhtimise alased koolitused, teadlikkuse tõstmine • Toetus energia- ja ressursiaudititele • Toetus ressursijuhtimissüsteemide ja IT rakendamiseks • Toetusjäätmete korduskasutuse ettevalmistamise edendamiseks ja ringlussevõtuks • Toetus ja/või laen investeeringuks parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse (masinad, seadmed, valgustus, ventilatsioon, soojus, elekter) • Potentsiaal kasutada grantide asemel energiateenuse ettevõtte mudelit (ingl k ESCO)

19. Miks biometaan transpordis?

20. Täna säästva transpordi eesmärgi täitmine kõige suurem väljakutse

21. Biogaasivaldkonna arendamisega kaasnevad mitmekülgsed positiivsed avalikud hüved • Taastuvenergia edendamine; • Tõhusa koostootmise edendamine; • Haja-energeetika edendamine; • Energiajulgeoleku/energeetilise sõltumatuse (kohalike toorainete) edendamine; • Stabiilse tootmisgraafikuga baasenergia lisandumine, ei sõltu ei tuulest, ei päiksest; Energeetika • Biojäätmete (sh. elanikkond, tööstused) taaskasutuse suurendamine; • Reoveesette käitluse parandamine; • Reoveekäitlusjaamade energeetilise sõltumatuse suurendamine; Jäätmekäitlus • Läga- ja sõnnikukäitluse tõhustamine ning väetusomaduste parandamine; • Konkurentsivõime/mitmekesisuse kasv energiakultuuride kasvatamise kaudu; • Lägas ja sõnnikus peituvate umbrohuseemnete/patogeenide vähenemine; • Vähemväärtuslike maade kasutuselevõtu edendamine; Põllumajandus • Põllumajandussektori metaaniheite ning energeetikasektori CO2-heite vähendamine; • Lägakäitlusest tekkiva nitraadileostumise vähendamine; • Kunstväetiste kasutamise vähendamine; • Biometaan on täna ainuke suuremahuline kohalik taastuvenergia allikas transpordis Keskkonna-kaitse • Soojusenergia hinna alanemine väikeasutaltes; • Elukeskkonna parandamine põllumajandusliku “haisureostuse” vähendamis kaudu; • Kohaliku/maapiirkondade ettevõtluse edendamine ja tööhõive kindustamine; Regionaal-areng Allikas: Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, European Biogas Association, European Biogas Roadmap

22. Allikas: Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, EMÜ, PRIA, Kompostiklaster

23. Biometaani kasutuselevõtu edendamise meetme raames vaja Investeerida: • biometaani tootmise infrastruktuuri • biometaani tanklate infrastruktuuri rajamisse? • biometaanil sõitvate autode ja busside soetamise toetuseks? • põllumajandusliku biogaasi toorme (silo) aktiivsesse kasutusevõtmise toetus? • biogaasi alase teadlikkuse tõstmiseks Võimalik kombineerida toetusi finantsinstrumentidega.

24. ESCO mudeli kasutusvõimalused

25. ESCO põhimõte Energia- ja tegevuskulud Lepingueelne kulutase Kliendi sääst Tekkiv sääst katab investeeringu Lepingujärgne kulutase Energiasäästu garantiiperioodi algus Aeg Lepingu lõpp

26. Jagatud sääst

27. Garanteeritud sääst

28. Kes ESCO teenust pakuvad? • Tehnoloogiatarnijad (Vendor ESCO) tegutsevad pakkuja poolsel energiasäästuturul ja kontsentreeruvad oma tegevuses suurtele klientidele, kellele müüakse uut tehnoloogiat. • Tootja ja võrguettevõtte poolt loodud energiateenusettevõtted (Utility ESCO) tegutsevad reguleeritud turul, kus energiatootjatele ja –jaotajatele on pandud kohustus mingis mahus ellu viia energiasäästuprojekte ning neid rahastatakse energiasäästust. • Ehituslik energiateenusettevõte (Contractor ESCO) on innovatiivne tehnoloogiapakkuja, kes on kursis uuemate ja tõhusamate tehnoloogiliste lahendustega ning kasutab neid oma töös. • Insener-tehnilise kompetentsiga energiateenusettevõte (Engineering ESCO) on pigem tugev projektijuht, kes hangib näiteks projekteerimise, ehitustööd ja/või seadmed alltöövõtu korras ja teostab ise projekti üle järelevalvet.

29. Elektri- ja soojusenergia säästupotentsiaal eri sektorites, MWh ja M€ * Arvutuste aluseks Ehitusregistri andmed mitteeluhoonete kohta, nende kubatuur, ehitusaasta, köetud pindade osakaal, tööstuse puhul protsessidele kuluv energia jne. * Tulemuse näol tegemist „puhta säästuga“, st sellise säästu saavutamiseks tuleb tahes tahtmata investeerida ka hoonete osadesse, mis otseselt ei taga energiatõhusust, vaid pigem toetavad hoone kompleksset renoveerimist.

30. Elektri- ja soojusenergia säästupotentsiaal eri sektorites, M€ Eeldades, et elektrienergia maksumus on ~100€/MWh ja soojuseenergia maksumus ~60€/MWh

31. Investeering vs energiatõhusus Iga järgmine energiasäästust kokkuhoitav euro on eelnevast suuremat suhtelist investeeringut nõudev Energiatõhusus Δ3 Δ2 Δ1 Δ1 Δ3 Investeering Δ2

32. Investeering vs energiatõhusus Energiatõhusus Deep retrofit HVAC, protsessid Δ3 Δ2 Valgustus, üksiklahen-dused Δ1 Δ1 Δ3 Investeering Δ2

33. Millele keskenduda? Lisaks tänavavalgustus ja kaugküttesektor

34. Tööstus • Soojuse- ja elektri säästupotentsiaal kokku 650GWh ehk 50 M€, lisaks protsesside säästupotentsiaal 250 GWh ehk 17M€, investeeringutes mõõdetuna 470...803M€ • Realiseeritav sääst 30% mahus ehk 200GWh, investeeringutena 140...240M€. • Turutõrked: • Ligipääs rahastusele • Võistlevad prioriteedid (kapitalipaigutus) • Infopuudus • Pikk tasuvusaeg

35. ESCO rahastamine Probleem – • ESCO-l napib krediidivõimekust, kui pole tegu tugevat rahavoogu tekitava projektiga, mille puhul pank pakuks projekti tagatisel investeerimislaenu. Lahendus – • Investeerimisfondina tegutsev SPV „ostab“ ESCOdelt nende projektide rahavoo ja pakub ise tagatisi. ESCO bilansis pole seejärel ei kohustusi finantseerija ees ega nõudeid klientide vastu, ESCO keskendub oma põhitegevusalale.

36. Probleemid ja kus riik saaks aidata? Regulatiivsed – • Avaliku sektori võimekus ja bilansivälised investeeringud • Hankekogemus – kompetentsikeskus, RKAS, TA, doc.templ, tüüplepingud Tehnilised – • Klient ei tunne valdkonda – teavitustöö, en.audiitorite ettevalmistus • Pikk tasuvusaeg, ebakindlus tuleviku osas • EPC-lepingud – doc.templ • Energiasäästu tõendamise metoodika- mitte liiga keeruline, arusaadav Finantsilised – • Energiasäästu teadlikkus, sääst=raha • ESCO võimekus projekte rahastada - SPV • Pankade jaoks ESCO skeem uudne • Garantiide ja tagatiste umbusaldamine, ESCO pankrot? – SPV, töötada välja garantiide süsteem • Osa energiaauditi kuludest hüvitada? Audiitorite koolitus

37. Tänan tähelepanu eest!