TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE

1. TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE Jaan Olt

2. Tööõnnetus • Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. • Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks

3. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. • Arst teatabraskest, surmaga lõppenud ja töötajale ajutise töövõimetuse määramisestviivitamatulttööandjale ja Tööinspektsiooni. • Tööandja teatab raskest tööõnnetusest viivitamatult pärast arsti otsuse saamist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata politseile, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele

4. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus • Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanudkutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister • Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. • Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.

5. Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. • Kutsehaigusediagnoosib töötervishoiuarst • Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikulthiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.

6. Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale ja Tööinspektsiooni, esitades järgmised andmed: • töötaja ees- ja perekonnanime, ameti • haiguse diagnoosimise kuupäeva • haiguse ja selle tekkepõhjused • tööandja ja tema aadressi

7. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine

8. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. • Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raportikannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele .

9. Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. • Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.

10. Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised andmed: • töötaja ees- ja perekonnanimi; • töötaja ametinimetus; • tööõnnetuse toimumise aeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg); • tööõnnetuse toimumiskoht; • tööõnnetuse lühikirjeldus; • tööõnnetuse raskusaste (kerge, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus) ja • tööõnnetuse raporti allkirjastamise kuupäev.

11. Arst teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetuse tagajärgedest pärast töövõimetuse määramist kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjat ja tööinspektsiooni vormikohaselt • …füüsilisest isikust ettevõtja korral tööandjat, kes korraldab töid ja tööinspektsiooni • Juhul kui töötajal toimus nahka läbiv kokkupuude nakkuskahtlase inimese või loomaga, millele järgnes ennetav ravi, teatab arst sellest tööandjale ja tööinspektsiooni

12. Tööandja teatab töötajaga toimunud rsakest tööõnnetusest viivitamatult pärast arsti teatise saamist Tööinspektsiooni kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kannatanu andmed, toimumise koht, sündmuse lühikirjeldus, tööandja andmed, teate edastaja). • Kui tööõnnetuse tagajärjeks on nähtav raske vigastus teatab tööandja Tööinspektsiooni ning surmaga lõppenud tööõnnetusest politseile telefoni teel ootamata arsti teatist.

13. Tööõnnetuse uurimine

14. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on • välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused • koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks ja järelduste tegemiseks • kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest tulenevad abinõud samalaadse juhtumi vältimiseks.

15. Tööõnnetuse uurimise üldnõuded • sündmuskoha vaatlus • võetakse seletused pealtnägijatelt • Väljavõtted ohutusjuhenditest, õigusaktidest • Juhendamiste läbiviimisest • Ekspertiistulemused • Fotod, skeemid joonised jm

16. Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt • Tööandja uurib tööõnnetuse asjaolusid ja koostab raporti10 tööpäeva jooksul tööõnnetuse toimumisest arvates. • Raske tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed puutumatuna tööinspektori saabumiseni või tööinspektorilt sündmuskohale mittetulemise kohta teate saamiseni

17. Tööandja koostab uurimistulemuste alusel tööõnnetuse raportikolmes eksemplaris paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul. Tööõnnetuse raporti üks eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid saadab tööandja: • töötajale või tema esindajale • Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kolme tööpäeva jooksul tööõnnetuse raporti allkirjastamisest arvates

18. Tööandja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud tõendid ning uurimistulemuste alusel koostatud tööõnnetuse raporti tööõnnetuse uurimistoimikuks • Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõud samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks

19. Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostab tööandja töökeskkonnavoliniku või usaldusisiku osavõtul õnnetusjuhtumi kohta akti, milles näitab ära õnnetusjuhtumi asjaolud ja uurimise lõpetamise põhjuse.

20. Kutsehaigestumise uurimine • On analoogne tööõnnetuste uurimisega • Koostatakse vastav raport • Töö andjale juurdlemiseks ja raporti koostamiseks aega 20 tööpäeva.