1 / 15

KORRUPTSIOONIJUHTUMITE KAJASTAMINE PROKURÖRI PILGU LÄBI

KORRUPTSIOONIJUHTUMITE KAJASTAMINE PROKURÖRI PILGU LÄBI. Lavly Lepp juhtiv riigiprokurör november 2009. PÕHIKÜSIMUSED:. KRIMINAALMENETLUSE ANDMED: MIKS NEID AVALDADA? MILLE ALUSEL AVALDADA? KUIDAS AVALDADA? KES TEGELIKULT AVALDAB? KES VASTUTAB AVALDAMISE TAGAJÄRGEDE EEST?

archie
Download Presentation

KORRUPTSIOONIJUHTUMITE KAJASTAMINE PROKURÖRI PILGU LÄBI

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KORRUPTSIOONIJUHTUMITE KAJASTAMINE PROKURÖRI PILGU LÄBI Lavly Lepp juhtiv riigiprokurör november 2009

  2. PÕHIKÜSIMUSED: KRIMINAALMENETLUSE ANDMED: • MIKS NEID AVALDADA? • MILLE ALUSEL AVALDADA? • KUIDAS AVALDADA? • KES TEGELIKULT AVALDAB? • KES VASTUTAB AVALDAMISE TAGAJÄRGEDE EEST? • MIS ON KORRUPTSIOONIASJADES ERILIST? • KUIDAS MAANDADA AVALDAMISEGA KAASNEVAID RISKE?

  3. MIKS AVALDATAKSE KRIMINAALMENETLUSE ANDMEID? • Ühiskonna informeerimine olulistest sündmustest (hoiatamine, teavitamine) • Avalikke ülesandeid täites kogutud teave on eelduslikult avalik • Juurdepääsu võib piirata ainult siis, kui selleks on õiguslik alus • Korruptsioonikuritegude puhul on reeglina põhjendatud avalik huvi

  4. MILLISEL ALUSEL AVALDATAKSE KRIMINAALMENETLUSE ANDMEID? Põhiseadus § 44 Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.

  5. AvTS – sätestab üldreeglid riigi poolt informatsiooni avalikustamise kohta • KrMS – konstitutsiooniline eriseadus § 214. Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused (1) Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. (2) Kohtueelse menetluse andmete avaldamine on lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära:1) ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist;2) ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve;3) ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust;4) ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul.

  6. KUIDAS AVALDADA KRIMINAALMENETLUSE ANDMEID? • Proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine huvide kaalumise kaudu ehk kas konkreetne avaldamine teenib avalikkuse huve • Proportsionaalsuse mitmetasandilisus: Kes avaldab Kas üldse avaldada Millal avaldada Mida avaldada Kellele avaldada Kuidas avaldada

  7. KES TEGELIKULT AVALDAB KRIMINAALMENETLUSE ANDMEID? • Teadjate hulga erinevus erinevates kriminaalmenetluse etappides (JT kui salajane etapp ühel äärel ja kohtumenetlus avaliku istungi läbi teisel äärel) • Huvitatud isikute hulga erinevus erinevates etappides Kaitsjad Kannatanud ja tunnistajad Kahtlustatavad Konkurendid • Motivatsiooni erinevused ja muutumine kriminaalmenetluse raames (alates inimlikust uudishimust kuni kuritahtliku lekitamiseni) • Informatsiooni kiire muutumine ajas ja ruumis • “Müras” avaldavad andmeid kõik

  8. AVALDAMISE TAGAJÄRJED JA VASTUTUS: Positiivsed tagajärjed: • Inimesed saavad teada • Ennetus- ja hoiatustegevus • Selguse ja avatuse tagamine • Riigi teavitamise kohustuse täitmine • Usk seadustel põhinevasse riiki

  9. Negatiivsed tagajärjed: • Liigne märgistamine • “Müra” • Vastutuse “hirm” • Valeinformatsiooni levik • Materiaalne vastutus • Põhjendamatud kannatused

  10. Vastutus: -Moraalne ja eetiline -Õiguslik vastutus: tsiviilõiguslik, haldusõiguslik ja karistusõiguslik

  11. MIKS ON KORRUPTSIOONIASJAD ERILISED? • Teema puudutab suurt hulka ühiskonnast • Riigi maine • Märkimisväärsed ametikohad ja isikud • Kõrgendatud huvi • Kõrgendatud kohustus teavitamisel Faktilise teavitamise eest Sisu ja vormi eest

  12. Tagajärgede pikaajalisus nii menetluslikult, kui peale seda ning seda sõltumata tulemusest • Riigiametite usalduse küsimus • Avaldamise tagajärgede mitmetahulisus: Ametnikule Tema ametkonnale Riigiametitele tervikuna Menetlusele nii enne kohut kui kohtus

  13. KUIDAS MAANDADA AVALDAMISEGA KASNEVAID RISKE? Ideaal Eesmärk Halb reaalsus Konservatiivsus --- Igavus kohtus, kohtu eel “müra” Stigmade vältimine --- Ülemärgistamine Kiire menetlus --- Menetluse aeglus Konkreetsus --- Teadmatus ja “udu” Avatus --- Suhtlemishirm Professionaalsus --- Reeglite eiramine

  14. KOKKUVÕTE • Üksteise mõistmine Mustamise vältimine Teiste poolte põhifunktsioonide tunnetamine • Kokkulepped ja nendest kinni pidamine Aja suhtes - millal avaldada Sisu suhtes - mida avaldada • Ühised väärtushinnangud ja üldpõhimõtted õiguskaitsel ja meedial

  15. TÄNAN!

More Related