1976

1. Anu Printsmann Maastiku ja kultuuri keskus Eesti Humanitaarinstituut Tallinna Ülikool 1976

2. Sisekaas Õitsvate viljapuudega tööstusmaastiku taga peituvad lihttööliste kuldsed käed

3. Au tööle! MORAALIGEOGRAAFIA Kaks ainsat kainet kaevurit

4. “Kohtla-Järve”1910

5. Kohtla-Järve ca 1950

6. Representatsioonid – võimu ideoloogia

7. BIOGRAAFILINE LÄHENEMINE Brian Roberts (2002): “The intention in the study of lives is to gain an understanding of individuals’ life experiences within their socio-historical context” ja nende vaheldumises

8. “The coming of the ‘biographical turn’ to the postcommunist countries, including Estonia, coincided as a rule with the disintegration of the Soviet Union” (Hinrikus and Kõresaar 2004: 21) Esimesed üleskutsed elulugude korjamiseks veebruaris 1988, ajalehtedes 1989 1997. a küsiti elulugusid loovutades, mis saab siis, kui venelased tagasi tulevad Ajaloo tagasiandmine rahvale 2003 esimesed üleskutsed vene keeles Livšits, Lea-Tuti (1930-1999) “Virumaa kohevad lilled” 1989

9. Probleemid Põhistatud teooria VS analüütiline induktsioon Teooria ja andmed Tõele vastavus Subjektiivsus – realism VS konstruktivism Interpreteerimine, autor ja intervjuu, kontekst Teaduslikkus – pragmaatiline lähenemine Kontrollitavus, representatiivus “Algeline” vahend, illustratiivsus Folkloristika – jutustamine ise

10. Kolme tüüpi elulood Kohalikud eestlased Mujalt Eestist Kohtla-Järvele tulnud Mujalt Nõukogude Liidust Kohtla-Järvele tulnud

11. Teemad Loomuliku progressi müüt Linnaareng Füüsiliste ja sotsiaalsete muutustega kohanemine Toponüümid ja kohametafoorid Füüsiline ja mentaalne kodu Tööstuslik pärand Heakord Path dependency Autohtoonsed õigused Insider-outsider Mina, “meie” ja “nemad” keskkonnas Kattuvate identiteetide ruumiline ulatus Sotsiaalne võrgustik Sotsiaalne ebaõiglus Etnilised konfliktid Segregatsioon Moraalsus

12. Meid puudutas põlevkivi kaevandamine esmakordselt 1919. a. sügisel kui Mägi talu põllul alustati maa-aluse kaevanduse prooviaugu rajamist. Sellest ei tulnud aga suurt midagi välja viletsate veejuhtimise vahendite ja nõrga lae tõttu. 1919. a. kaevandati allmaatöödega 98 t, samal ajal pealmaatöödega Pavandus 9500 tonni põlevkivi. Mõni aasta hiljem oli laevaringu tõttu tekkinud auku kukkunud Martini hobune ja sulase jutu järgi veel nii, et ainult kõrvad välja paistnud. See augu koht, kus tol ajal kaevati, on ära märgitud Põlevkivi Muuseumis oleval suurel põlevkivi rajooni kaardil. [---] 1921. a. paiku jäeti meile põldu ainult 4,5 ha. Samuti läks meil käest ära ka osa heinamaad, nii et talu suurus jäi 29 ha ümber. Samuti vähenes ka teiste Käva küla talude üldsuurus nii põllu kui ka heinamaade osas. Nendele maa-aladele rajati põlevkivi lahtised kaevandused ehk karjäärid. 1927. a. mindi meie ja Suubani põldude kohalt lahtisest karjäärist maa alla. Praegu on selle koha peal vanalinna kaubamaja juures bussipeatus ja sinna alla on maetud ka 1945. a. purustatud Kohtla-Järve Vabadussõja mälestussamba tükid.

13. Mul on omad pikaajalised mälestused, mõned põlised Järve küla elanikud kuulusid mu tutvusringkonda, tundsin neid, kes kodudest pidid lahti ütlema, ka uutest Punase tänava kodudest ja kolmandast kohast alles jalad ees välja viidi.

14. Punane tänav 1970. aastate alguses

15. Muud uuemat ei tulegi meelde kirjutada. Meie naabrusse ehitatakse kaks maja. Narva mnt toodi see kooli maja, tead, see kus sinu ema ja sina ju koolis käisite, veeti siia ja lüüakse ülese, kohe meie toa juurest tänava äärte. Ennem oli kauplus sees, ei tea, mis siis nüüd tuleb. Hoiukassa toodi ka, aga see on ju üldse tehtud nii sara plaani, ennem elasid inimesed sees. Oleks vahva, kui tehtaks kauplus. Meild läheb ka ära, see maa, mis marjapõesaste all on (võtku peale) trepi ette ei jää kui üks meeter. Kui Varese poole teed ei jäeta, siis sõida lennukiga tänavale ja kaevule

17. Meie oma kodu ei olnud veel valmis. Seda väikest soome maja veel putitati mitmeti. Seni elasime ühes suures läbikäidavas toas kompsude otsas ja valvates, et keegi midagi ära ei tõmbaks. Lõpuks saime endale pool soome maja. Tilluke tuba, väike köök, kena avar klaasveranda ja pisike kuivkäimla. Akna taga laudadest puukuur. [---] Meil oli teise majapoole naabriks Marusja, ukrainlanna, pisitütre Nataga. [---] Aga – kelle taluõue olid ehtinud need suured vahtrad seal reas? Keegi oli pidanud jätma oma kodu uue ehitatava linna ees. Kaugemal olid lauda või talli varemed

18. 1950. aastail ehitatud stalinistlikud majad linnakeskuses

19. 1950. aastatel asula muutus sisserännanud võõrelanikega tihedalt asustatud [kohaks]. Alustati elamuehitust. Rahvuskultuur ei pääsenud enam nii mõjule. Laienes tööstus ja mõjule pääses venekeelne ühiskond. Teravaid kokkupõrkeid rahvuspinnal ei olnud. Eelistusi tehti poliitilisel pinnal küll rohkem venelastele. Tänapäeval vastumeelsust esineb vähe ja seda nüüd venekeelsel elanikkonnal rohkem

20. “Giza püramiidid” Kaevanduses töötavad venelased ei sallinud eestlastest koolipoisse ja tungisid neile kallale, kui üksikult juhtusid olema. Vabalt ja üksikult ei saanud liikuda. Eestlasi sõimati fašistideks (KM EKLA f. 350: EE 154).

21. Sisserändajatelt õpiti tarkust: “tõmba sealt, kust saad”. Kohaneda osati. Eestimaa muutus võõramaks. Sihvka koored vedelesid igal pool. Sagedamini põrkasid kokku kaks kultuuri, enamjagu küll kultuuritust, nii et sädemed lendasid. Üks arvas, et see on nüüd meie maa, teine arvas, et see on meie kodumaa

22. Põhja mikrorajoon Foto: Jaan Samuel

23. Teiste Eestimaa paikadega võrreldes on Kohtla-Järve minu arvates üks õnnetu ja Jumalast hüljatud paik. [---] Vana Kohtla-Järvet ei ole enam. Suure osa temast hävitas lämmastikväetiste tehas (majad jäid sanitaartsooni), osa põlevkivikombinaadi laienemine, osa lihtsalt jäeti maha, kui avanes võimalus saada korter Sotslinna, kus majades oli keskküte, veevärk ja vann. Endine Sotslinn ja teised uued mikrorajoonid jätavad üsna troostitu ja hooldamatu mulje. [---] Kui lähen õe poole, pistan trepikoja ukse avamiseks käe läbi augu, mis onjäänud lingi ja luku asemele. See on minu jaoks praeguse Kohtla-Järve visiitkaart ja tekitab masendust (MK: L3 2003).

25. Tahaksin veel seda öelda, et see paljukirutud Kohtla-Järve on mulle omamoodi armsaks saanud ja rõõmuga võtan vastu iga teate tema minevikust, elust, inimestest. [---] Olen Kohtla-Nõmme kultuurimajas hulk aastaid käinud “III nooruse” huviklubis. Seal olen vahest vaadanud kodu-uurijate väljapanekuid, isegi olen igatsenud nendega tutvust teha, aga millegi pärast olen siiski passiivseks jäänud, vist siiski võõrana tundnud. Selle eest on vähemalt 30 viimase aasta suved kõik Ida-Virumaa metsad ja maad mu jalajälgi täis (MK: T2 2003).

27. Sotsiaalse linna areng Taju ajalugu Tavalised maastikud, tavalised inimesed Kuuluvustunne ja identiteet Elulood kui alternatiivsed ajalood DeCerteau (1988): thescienceofsingularity Lefebvre (1991): (social) spaceis (social) production ‘Uus kultuurigeograafia’ Moraaligeograafia Elulood Novožilov, Anton Looduse Aasta foto 2006 “Tõotatud maa”

28. TÄNUD KUULAMAST! anu.printsmann@tlu.ee