1 / 37

Renoveerimise näited

Elamute energiasäästliku renoveerimise kogemusi Siim Link, PhD Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut. Renoveerimise näited. Soovitud tulemus - millest alustada?. Milline on hoone olemasolev olukord? Kas ja millist remonti hoone vajab? Kui suured on küttekulud?

aric
Download Presentation

Renoveerimise näited

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Elamute energiasäästliku renoveerimise kogemusiSiim Link, PhDTallinna TehnikaülikoolSoojustehnika instituut

  2. Renoveerimise näited

  3. Soovitud tulemus - millest alustada? Milline on hoone olemasolev olukord? Kas ja millist remonti hoone vajab? Kui suured on küttekulud? Kuidas toimib küttesüsteem? Kuidas toimib ventilatsioon? Milline on sisekliima (temperatuur, õhuniiskus)? Milline on piirete olukord? Mida ja kuidas renoveerida?

  4. Renoveerimisplaan - energiaaudit • Meetmed hoone renoveerimiseks • Meetmed on soovitav esitada pakettidena • Pakettides kombineeritakse omavahel erinevad meetmed: • seinte soojustamine • katuse soojustamine • akende ja uste vahetus • kütte- ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine • jne

  5. Hoone Ehitusaasta – 1987 Köetav pind – 1526 m2 Hoone (elamu) on 3-4 korruseline ja 21 korteriga Hoones mõõdetakse keldris asuvast gaasikatlamajast hoonesse väljastatavat ja hoones tarbitavat soojust soojusarvestiga ning küttekulu jaotatakse proportsionaalselt korterite vahel korteriomanikule kuuluva elamispinna alusel. Tarbevett soojendatakse korterites elektriboileritega. Korterites kasutatav külm tarbevesi on mõõdetud korteripõhiselt. 2003. a vahetati katusekattematerjal. Altjaotusega möödaviiguga termostaatventiilidega ühetoru­süsteem, radiaatorid on valdavalt malmist. Ventilatsioon – loomulik ventilatsioon

  6. Pildid

  7. Sisetemperatuur

  8. Suhteline õhuniiskus

  9. Termopildid, Korter 1 • Elutoa lõunaseina korral olulisi külmasildasid, eriti põranda ja seina liitekohas. Köögi idaseina ja põranda liitekohas on oluline külmasild, kus esineb ka hallitust.

  10. Termopildid, Korter 14 Vasakpoolse magamistoa välisseina nurkades on olulised külmasillad ja all paremas nurgas esineb ka hallitust

  11. Termopildid, Korter 17 Välisseina parem serv toimib olulise külmasillana ja esineb hallitust

  12. Energiatarbimine Kütte- ja ventilatsioonisoojus 147kWh/(m2a) Õhuvahetuskordarv 0,27 1/h Sooja tarbevee soojendamine – 22-26kWh/(m2a) Elekter – 55kWh/(m2a)

  13. Piirete soojustamine - katus Vanade (nõukogudeaegsete) hoonete katuse U-arvud on enamasti vahemikus 0,7-1,2 W/(m2K). Tänapäeval soovitatakse katuste U-arvuks mitte üle 0,15-0,2 W/(m2K).

  14. Piirete soojustamine - sein Nii enne II maailmasõda kui ka 1960-90-tel aastatel ehitatud korruselamute välisseinte soojusjuhtivus U on piires 0,6 - 1,2 W/(m2K). Tänapäeval soovitatakse seinte U-arvuks mitte üle 0,2-0,25 W/(m2K).

  15. Piirete soojustamine – aknad ja rõduuksed Aken soojustuse sees Võrreldes nõukogudeaegsete akendega on tänapäeval nö energiasäästuklaasiga võimalik saavutada kolm korda madalamaid akna avatäite, nt U väärtusi - ca 1 W/(m2K).

  16. Piirete soojustamine – rõduplaadid

  17. Küte - soojussõlm

  18. Küte - katlad Moduleeritav põleti Kondensatsioonkatel

  19. Küttesüsteem - termostaatventiilid

  20. Küttesüsteem - tasakaalustamine

  21. Ventilatsiooniklapi (värskeõhuava) paigutus

  22. Ventilatsioon – tsentraalne soojustagastus

  23. Ventilatsioon – lokaalne korteripõhine soojustagastus

  24. Ventilatsioon – soojusvahetid

  25. Ventilatsioon – lokaalne ruumipõhine soojustagastus

  26. inVENTer süsteem Mõõdetud hetkeline temperatuuritegur 0,8-0,9.

  27. Päikeseküte Vaakumkollektor Lamekollektor

  28. Soojuspump

  29. Paketid

  30. Paketid

  31. Paketid

  32. Paldiski mnt 171

  33. Mahtra 52

  34. J. Sütiste tee 22

  35. J. Sütiste tee 45

  36. Energia 3

  37. Kokkuvõte Hoone renoveerimiseks on soovitav koostada esmalt energiaaudit (arvutused), mille põhjal valitakse meetmed ja koostatakse vastavad projektid ja viiakse ellu ehitustegevused. Suhteliselt mõistlike investeeringumaksumustega on võimalik viia hoonete küttesoojuse erikasutus tasemeni 40-60 kWh/(m2a). Hoone kompleksse renoveerimise tulemusena (va soojustagastusega ventilatsioon) on võimalik saavutada küttesoojuse tarbimise vähenemist hinnanguliselt kuni kaks korda. Väga oluline on küttesüsteemi muutmine korteripõhiselt reguleeritavaks või ümberhäälestamine, et piirete soojustamise tulemusena ka soojuskaod väheneksid. Korteripõhiselt reguleeritav küttesüsteem (termostaatventiilidega) võimaldab rakendada individuaalse küttekulujaotamise metoodikat, mille tulemusena vähendatakse küttekulusid veelgi. Küttesoojuse tarbimise juures mängib olulist rolli ka vanade ja uute akende osakaal. Hooned on amortiseerunud ja vajavad renoveerimist nii kui nii. Oma kodu korda tegemisel ei saa kõike taandada energiasäästust tulenevale tasuvusele. Renoveerimisega saavutatav energiasäästu tuleks suhtuda kui kaasnevasse positiivsesse efekti.

More Related