1 / 19

Turvaline paindlikkus rahvusvahelises võrdluses

Turvaline paindlikkus rahvusvahelises võrdluses. Raul Eamets Tartu Ülikool RAHVUSVAHELINE PRAKTIKA JA EESTI VALIKUD 5 aastat töötuskindlustust Eestis , 8-9 veebr. Tallinn. Euroopa sotsiaalne mudel. Majandusliku konkurentsi efektiivne reguleerimine

armando-lopez
Download Presentation

Turvaline paindlikkus rahvusvahelises võrdluses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Turvaline paindlikkus rahvusvahelises võrdluses Raul Eamets Tartu Ülikool RAHVUSVAHELINE PRAKTIKA JA EESTI VALIKUD 5 aastat töötuskindlustust Eestis, 8-9 veebr. Tallinn

  2. Euroopa sotsiaalne mudel • Majandusliku konkurentsi efektiivne reguleerimine • Ametiühingud ja sotsiaalsete partnerite vaheline koostöö(tegevuse koordineerimine) • Töötajate kaitse • Sotsiaalne sidusus

  3. Euroopa tööturg • Kõrge töötus, võrreldes US-ga • Hõive ei kasva • Rahvastiku vananemine • Teenindussektori ebapiisav areng • Madal tööjõu mobiilsus • Jäik tööturg

  4. Lissaboni strateegia Eelnimetatud küsimustega tegelemiseks pandi Lissabonis paika kolm töösuunda, mis moodustavad nn Euroopa uue strateegia leppe: 1) Majandusreform, valmistamaks ette üleminekut rõhuasetuses teadmistel põhinevale majandusele. Selleks on tarvis läbimõeldud tegevuskava uute tehnoloogiate rakendamiseks, samuti teadus- ja arendustegevuseks ning siseturu arendamiseks 2) Euroopa sotsiaalmudeli kaasajastamine, investeerimine inimestesse ja võitlusse sotsiaalse tõrjutuse vastu. 3) Makromajanduslik poliitika majanduskasvu soodustamiseks.

  5. Lissaboni strateegia Viimased arengud on näidanud, et esiplaanile on tõstetud majanduse konkurentsivõime tõstmine (hõive kasv ja tööturu paindlikkuse suurendamine), koos töötajate sotsiaalse kaitstuse säilitamisega (Euroopa sotsiaalse mudeli kaasajastamine)

  6. Tööturu paindlikkus • Tööturu paindlikkus näitab seda kui kiiresti tööturg kohandub muutuvatele makromajanduslikele tingimustele (mitmesugustele välistele šokkidele)

  7. Tööturu paindlikkus Tööturu paindlikkust iseloomustavad neli aspekti • Väline (numbriline) paindlikkus, seisneb tööandja võimes töötajate arvu vastavalt vajadusele suurendada või vähendada ehk teisisõnu analüüsitakse, kui lihtne või keeruline on inimeste tööle võtmine või nende vallandamine. • Tööaja paindlikkus, seisneb eelkõige erinevate tööajarežiimide kasutamises, osaajaga töötamises, paindliku töögraafiku kasutamises, ületundide tegemises jne. • Funktsionaalne paindlikkus silmas peetakse ettevõttesisest töökorraldust, tööorganisatsiooni, kui kiiresti on võimalik tootmist ümber korraldada, kui lihtsalt saab töötajaid roteerida • Palga paindlikkus. Palkade paindlikkus näitab, kuidas palgad reageerivad majanduses toimunud muutustele, mil määral ja kui pikaks ajaks on palgad fikseeritud kollektiivlepingutega.

  8. Sotsiaalne kaitstus • Hõive kaitse • Sissetulekute kaitse • Kombineeritud kaitse (pere ja tööelu ühildamine)

  9. Flexicurity (turvaline paindlikkus) Algne idee oli muuta töökoha kaitstus hõive kaitstuseks (Hollandi majandusteadlane prof H. Adriaansens, 1995) Tuleb leida tasakaal töötajate kaitstuse ning tööturu paindlikkuse vahel

  10. Balti riigid versus Taani Tööturu paindlikkus Taani mudel, “kuldne kolmnurk” Balti riikide mudel Sotsiaalne kaitstus Aktiivne tööturupoliitika

  11. Faktoranalüüs: muutujate valik • Andmed – kasutada sai andmeid, mis olemas kõikide EU25 riikide kohta • Peamiselt 2003. aasta Eurostati andmed • Oluline piirang muutujate arvule – väike valim • Muutujate valik mudelisse – statistiline kriteerium + varasemates uuringutes kasutatud näitajad + intuitsioon

  12. SE BE AT DK FI NL FR DE LU SI UK IT EL PT PL ES SK MT CZ HU CY IE LT EE LV R2 = 0,11

  13. Klasteranalüüsi olemus • võimaldab jagada objektid teatud neile omaste karakteristikute alusel gruppidesse, mida antud teema kontekstis nimetatakse klastriteks • objektid grupeeritakse klastritesse nii, et ühte klastrisse kuuluvad objektid on teatud (eelnevalt kindlaksmääratud) valikukriteeriumi põhjal sarnasemad samasse klastrisse kuuluvate kui teistes klastrites asuvate objektidega • see tähendab, et eesmärgiks on samaaegselt maksimeerida klastritesisest homogeensust ning klastritevahelist heterogeensust

  14. Klastrid • EL, IT, PT, SK • AT, BE, FR, DE, LU, FI • MT, PL, ES • CZ, HU, SI • DK, SE, UK, NL • EE, LV, LT, CY, IE

  15. 2.0 Turvaline paindlikkus Vana Europe 1.5 1.0 0.5 Sega grupp Sotsiaalne kaitstus 0.0 -2.0 -1.5 -1.0 -0.5 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 Sega grupp ? -0.5 Balti riigid -1.0 -1.5 -2.0 Kohanemisvõime

  16. Tänan tähelepanu eest !

More Related