Rehabilitatsiooniprogrammide osutamise kogemuse analüüs

1. Rehabilitatsiooniprogrammide osutamise kogemuse analüüs Dagmar Narusson 7.12.2011

2. Uurimuse eesmärk 1. Saada ülevaade rehabilitatsiooniprogrammide tegevustest: planeeritud/ praktikas läbiviidud tegevused; kehtivate rehabilitatsiooniteenustega kattuvad tegevused ; erinevad tegevused; uued tegevused 2. Rehabilitatsiooniprogrammide osutamise kogemuse analüüs milliseid eesmärke programm täitis (kliendi vajadustest lähtudes) millistele sihtgruppidele on rehabilitatsiooniprogrammid sobilikud milline on programmi optimaalne kestvus/ maht 3. Klienditöö, meeskonnatöö, võrgustikutöö korralduse kogemuse analüüs kuidas toimub klienditöö rehabilitatsiooniprogrammide osutamise käigus võrgustikutöö kliendi rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks

3. Metoodika • Fookusgrupi intervjuud kogemuskohtumistel • Intervjuud • Kliendiuuring • Programmi analüüs Analüüsimeetod: temaatiline analüüs

4. Fookusgrupid • juuni 2011 – esimese hanke perioodil programmide osutajad • august 2011- teise hanke perioodil programmide osutajad

5. Intervjuud Läbiviimise ajavahemik 16.juuni 2011 – 5.detsember 2011 Kokku 15 intervjuud/ 13 asutust R-meeskond: 8 asutust R-meeskonna esindaja: 5 asutust

6. Osalejad • Intervjuud

7. Osalejad Kliendiuuring • Uurimuse raames analüüsitakse ca 20 kliendi juhtumit. • Analüüs hõlmab iga asutuse kohta kahele kliendile osutatud tegevuste analüüsi

8. Rehabilitatsiooniprogrammid • Programmis osalejate sihtgrupid: meelepuudega vaimupuudega liikumispuudega somaatiliste haigustega: insult, infarkt, valu … psüühikahäiretega inimesed käitumishäired: õigusrikkujad

9. Rehabilitatsiooniprogrammide disain • 5-6 päevane/ nädalane intensiivne tegevusprogramm (koos majutusega) • Tsüklilised tegevused (intensiivne tegevusprogramm, mille vahel paus) • pikema perioodi vältel toimuvad tegevused (majutuseta) > individuaalsed tegevused, grupitegevused, väikese grupi tegevused

10. Analüüsi tulemused Rehabilitatsiooniprogrammide osutamise ja kehtiva riiklikult koordineeritavate rehabilitatsiooniteenuste osutamise võrdlus • Eesmärk/ efektiivsus • Teenused/tegevused eesmärgi saavutamiseks • Klienditöö korraldus/ kliendi osalus ja vastutus protsessis • Meeskonnatöö korraldus • Koostöö sotsiaalkaitseorganisatsioonide, tööandjate, isiku lähivõrgustikuga

11. Analüüsi tulemused Rehabilitatsioonispetsialistid toovad välja riikliku rehabilitatsiooniteenustesüsteemi ja projektipõhise programmi osutamise erinevusena, et R-programmi puhul on eesmärk selgemini sõnastatud, paremini mõistetav kõigile osapooltele ja kliendi igapäevaeluga paremini seostatud. „.. eesmärk on kontsentreeritum, hoiab nagu. Tava-rehas see kaob nagu ära. Teenused on küll, tehakse plaan, et mida ta saab. Aga siin on kuidagi rohkem eesmärgipärasem.“ FG2 „.. alaealine õigusrikkuja, vahet ei ole, kui vana ta on ... eesmärk on see, et koolis käimine jätkuks või alkoholi tarbimisest loobuks. Nüüd oli see kuidagi komplekssem, me vaatasime nii, et eesmärk on see, et kuhu ta siis edasi läheb ja mis edasi saab“ FG 1

12. Analüüsi tulemused R-programmide osutamisel oli meeskonnale juba programmi planeerimise etapis teada, et programmi eesmärk on puuetega inimeste töölesaamisele kaasaaitamine. Programmi käivitamisel ja teostamisel lähtuti järjepidevalt põhimõttest, et programm peab aitama osalejad tööle. „Muidu on nagu rehabilitatsiooni mull, et käivad ja käivad, aga miks nad käivad, et siht kaob nagu vahepealt ära“ FG2

13. Analüüsi tulemused olulise aspektina tunnetasid R-programmide osutajad, kuidas eesmärgi selge sõnastamine ja teadvustamine aitab kliendil ja kõigil meeskonnaliikmetel rehabiliteerimise protsessis paremini mõista, miks tehakse koostööd ja kuhu suunas liigutakse „Reha-spetsialistid on selle ise ka välja toonud, et hästi hea on teha tööd, kui see eesmärk on paika pandud. Et kui nad teavad, mis suund nüüd homme hakkab. Et kui nad juba teavad, mis suunas nad peavad tööle hakkama, et mis see kõige olulisem asi on.“ FR 2 „Mina lisaks seda, et kui tavaliselt rehabilitatsioonis ei ole inimesed nii motiveeritud, siis nüüd olid nad ise aktiivsemad. … nad võivad ka loobuda osadest teenustest. Psühholoogi ma ei vaja, ma ei taha seda. Nüüd oli võimalik neid motiveerida, motiveerida... Ja see hoiab ka neid nagu rohkem“ FG1

14. Analüüsi tulemused R-spetsialistid on kogenud, et ka rehabiliteerivate tegevuste valikul lähtutakse eesmärgist ja iga üksikut tegevust seostatakse just konkreetse kliendi vajadusega tulla toime teatud igapäevaelulises situatsioonis, näiteks töökohal.   „… mina olen füsioterapeut, … ma ka kogu aeg mõtlen, et mida ma tema juures peaksin arendama, et ta saaks tööle minna. Mis oskusi tal oleks vaja täiendada. Ja iga spetsialist omas valdkonnas … Et oleks võimalik mingi hetke tööle saada.“ FG2

15. Analüüsi tulemused R-programmide tegevused: nimetus sama – sisu ja kvaliteet teine Tegevusteraapia kliendi elukeskkonnas R-spetsialistid nimetasid, et R-programmides kasutati tegevusteraapiat ja tegevusterapeut viis tegevusi läbi igapäevaelulistes situatsioonides. „Ja asutusest väljaminek jääb ära .. Idees on see võimalik, aga praktiliselt on seda raske teostada, kui … spetsialistide ja klientide maht ei anna seda piisavat võimalust välja. Aga idee poolest on see teostatav … Reha on ikkagi väga asutuse keskne.“ FG 2

16. Analüüsi tulemused Loovteraapia Kasutati loovteraapia tegevusi programmides osalevate inimeste oskuste arendamiseks ja teiste rehabiliteerivate tegevuste raames saavutatud aktiivsuse hoidmiseks. Samuti osalejate omavahelise suhtluse soodustamiseks ja grupiprotsesside arendamiseks. Asendustegevuste pagasi arendamiseks. „Sellist teenust nagu loovteraapia pakutakse tavarehas ka väga vähe“ FG 2

17. Analüüsi tulemused Sotsiaaltöötaja töö võrgustiku loomisel R-programmide raames tehti oluliselt rohkem võrgustikutööd, mis hõlmas R-meeskonna teadlikkust programmis osaleva inimese võrgustikku kuuluvatest isikutest ja nende võimalustest ressursse panustada, lisaks võrgustiku liikmete kaasamise võimalustest, sh koos eesmärgi saavutamisse panustamisest. „Ja veel, võib-olla me muidu lihtsalt ei tea sellest, sotsiaaltöötaja rollist ja võrgustiku loomise intensiivsusest KOVi ja võib-olla seal kooliga ja tööandjaga“ FG 1

18. Analüüsi tulemused Füsioteraapia, eripedagoogi teenus, psühholoogi teenus – eesmärgipärasem, mõeldes konkreetsetele töösituatsioonidele, praktilistele või käesoleval ajal olulistele probleemidele, pidev seostamine tööle saamisega, töös ettetulevate situatsioonidega

19. Analüüsi tulemused Rehabilitatsiooniprogrammides osutatavad uued tegevused Kogemusnõustamine Võrdväärse toetus

20. Analüüsi tulemused Õe/ psühhiaatri konsultatsioon Tegevusjuhendaja (lisaks tegevusterapeudile) – praktiliste oskuste õpe, juhendamine tegevustes (toiduvalmistamine, koristamine, puhastustööd, aiandus jmt) Ühistranspordi kasutamise õpetus

21. Analüüsi tulemused Aktiivsuse stimuleerimine ühistegevuste kaudu Sotsiaalset suhtlust soodustavad tegevused Vabaajategevused

22. Analüüsi tulemused Otsesed töölesaamist toetavad tegevused Praktika toetamine Töökoha otsimine Tööandjate koolitamine, nõustamine, konsulteerimine, keeruliste olukordade lahendamine, tööandja toetamine Kliendi toetamine, juhendamine, kliendi pere nõustamine seoses tööle asumisega

23. Analüüsi tulemused Abivahendi-tehniku konsultatsioon/ praktiline abi tegevuskeskkonna hindamine arvutiõpe

24. Analüüsi tulemused Meeskonnatöö erinevused: nö protseduuride osutamine vs planeerimine „.. oma meeskonnaga pärast arutasime, et just klienditöös oli suurem osakaal sellisel sihipärasel meeskonnatööl. Meeskonna kohtumised alguses ja lõpus ja meeskonnaliikmete omavaheline suhtlemine oli ka tihedam ja sisuline, informatiivsem … Kui neid üksikteenuseid osutada, siis ei ole lihtsalt seda, noh ütleme, seda informatsioonivahetust ei ole nii palju“ FG1

25. Analüüsi tulemused • kliendi aeg rehabilitatsioonis oli paremini planeeritud, tema tegevused ja tegevuste järjekord läbi mõeldud, sh õhtune vabaajategevuste aeg (millele kliendid andsid postagasisidet); • järjepidev töö pikema aja vältel võimaldas paremini tundma õppide klienti, samuti sai klient paremini teadlikuks oma võimalustest spetsialistidega toimunud vestluste ja grupitööde kaudu;

26. Analüüsi tulemused Kliendi intervjuudes kaardistatud teemad: • tervis, enesetunne paranenud • aktiivsus tõusnud („eneseleidmise võimalus“) • sotsiaalsete suhete struktuur muutunud • uued oskused igapäevaelus: praktilised: käsitöö; eneseregulatsioon: keerulistes situats toimetulek, mõtlemisviis muutunud • ligipääs teabele: TK võimalused, SK võimalused • toetavad tegevused töö otsimisel/ tööle saamisel

27. Analüüsi tulemused Kliendi intervjuudes kaardistatud teemad: usaldus - „mind usaldati“ hoolimine „Ja nad muretsevad ja hoolitsevad sinu eest. Kui sul tekib näiteks mingi probleem. Kõik mured lahendati ja kõik probleemid. Kui oligi kellelgi hirm, miks ja kuidas. Alati räägiti, sa pidi rääkima, siis kõik mured nagu lahendati.“

28. Analüüsi tulemused „… väga suured tänusõnad üldse. Ütleme, et nendele inimestele, kus see asi üldse sai alguse. Ma arvan, et ministeeriumist, kõik need projektid ellu viia ja kõige suurem tänu nendele, et tõesti hea asi. Seda ma tunnetasin alles siis, kui hakkas lõpp tulema. Natukene oleks tahtnud, et oleks teistmoodi, nagu jätku- programm või projekt, ma oleks selles osalenud üsna meelsasti ja hea meelega…“ „Rehabilitatsioon ei ole pelgalt.. see ravi on üks asi. Rehabilitatsioon on see, et inimene saaks elus hakkama.“

29. Programmide osutamine tulevikus • peaks olema suunatud ka neile, kel pole puue välja kujunenud: sel juhul liikumine reha-sse kas läbi tervishoiusüsteemi, haridussüsteemi või KOVi (sõltuvalt puude spetsiifikast ja vanusest); • haigestunud, traumajärgsed peaksid saama kohe rehabilitatsiooniprogrammi; • kroonilise seisundiga peaksid saama eraldi programme; • võiksid olla intensiivsemad programmid ja siis pikemaajalised, kuid väiksema intensiivsusega programmid; „Ma sain aru, et nemad ei taha minuga enam üldse tegemist teha. Ma mõtlesin, et informeeriks kuidas mul seal läheb. „ • täpseid ajalisi piire ei saa kõigile programmidele ühte moodi seada, sest siis kaob programmide osutamise mõte (pikkus sõltub erinevatest asjaoludest: tervisseisund, eesmärk, tegevused);

30. Programmide osutamine tulevikus • vaja on kokkuleppeid, milliseid programme, millistele sihtgruppidele osutada (riiklik otsus); • programmid peaksid olema tõenduspõhised, asutused peaksid teadma, millised metoodikad on edukad; • hindamismetoodikad peaksid olema riiklikult ühtlustatud, spetsialistid peaksid teadma, mis on aktsepteeritud meetodid; • efektiivse programmi välja töötanud asutus saaks olla teiste sama sihtgrupiga tegelevate asutuste koolitaja; • vaja oleks programmi koordineerijat/ projekti töötajat rehaprogramme osutavasse asutusse;