Arno Almann, Ph.D EBSi rektor, õiguse ja avaliku halduse professor Urmas Arumäe, LL.M, Ph.D

1. Rahvusvaheline konverents, 8. - 9. november 2012Tallinna Ülikool“Euroopa Liidu Läänemere strateegia ning aktuaalsed õigus- ja majandusküsimused, sealjuures maksejõuetuse valdkonnas Balti riikides”"Eesti omavalitsusüksuste tulemuslik koostöö eeldab uut õiguslikku korraldust" Arno Almann, Ph.D EBSi rektor, õiguse ja avaliku halduse professor Urmas Arumäe, LL.M, Ph.D EBSi õiguse ja avaliku halduse dotsent

2. Probleem Õiguslik takistus omavalitsusüksuste avalik-õigusliku koostöö tegemiseks (Märksõna:määrusandlus) Estonian Business School

3. Mis oli maakond? • Maakonnad eksisteerivad juba 9.-13. sajandist kui tollased muinasriigid. • 700 orja-aastat on rahvusromantiline väljend – Eesti riiklus on 1000 aastat vana, millest enamus ajast on elatud erinevate okupatsioonide all. • Ka rahvusriigina oleme 95-st aastast üle poole ajast olnud okupeeritud. • Kuni KOKSini (1993) oli maakond omavalitsusüksus. Estonian Business School

4. Mis on maakond alates 1993. a. • Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 2 lg 1 ja 2 järgi jaotub Eesti territoorium maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. • TERRITOORIUMIST JÄÄB PUUDU! • 1937. a. vallaseaduse § 1 sätestas expressis verbis, et vald on maakonna halduslik alljaotis. • Kehtiv PSei tunne mõistet ’maakond’. Sellist asustusüksuse liiki või omavalitsusüksust ei tunnista kehtiv õiguskord tervikuna. Estonian Business School

5. … Võib väita, et maakonda pole olemas!Maakonnast on tänaseks alles jäänud vaid sisutu formaalne mõiste, mille määratlustki seadusest ei leia. Praktilistel kaalutlustel võiks maakonda defineerida : • siseministeeriumi osakondade (maavalitsuste) toimeterritooriumina • omavalitsusüksuste koostööpiirkonnana Estonian Business School

6. HARTA Harta art 10 lg 1: ,,Kohaliku omavalitsuse üksustel on õigus oma volituste täitmiseks teha koostööd ning moodustada seadusega lubatud piires ühendusi teiste kohaliku omavalitsuse üksustega ühiseid eesmärke kandvate ülesannete täitmiseks”. Koosmõjus KOKSi § 6-ga annab Harta juhise, et tegemist on avalik-õiguslike volitustega. Estonian Business School

7. HARTA ja KOKSi koosmõju järeldus: riik ei tohi takistada kohaliku omavalitsuse üksuste: • siseriiklikku avalik-õiguslikku koostööd (Harta art 10 lg 1); • siseriiklikku eraõiguslikku koostööd (Harta art 10 lg 2 lause esimene pool); • kuulumist rahvusvahelisse kohaliku omavalitsuse üksuste ühendusse (Harta art 10 lg 2 lause teine pool); • õigust teha koostööd teiste riikide kohaliku omavalitsuse üksustega (Harta art 10 lg 3). Estonian Business School

8. HARTA ja Eesti - tegelikkus Eestis toimub permanentne Harta riive ja riik ei võimalda kohaliku omavalitsuse üksuste avalik-õiguslikku koostööd läbi avalik-õiguslike liitude. Estonian Business School

9. Kehtiv põhiseadus Kehtiv põhiseadus ei ole avalik-õiguslike omavalitsusüksuste liitude lubamisel takistuseks. Samas on seadusandja erinevate seadustega lubanud vaid oamavalitsusüksuste eraõigusliku koostöö liite. Estonian Business School

10. Veel kehtiv KOKS KOKS ei takista avalik-õiguslikeregionaalsete (maakondlike)liitudelubamisteriseadusealusel. Estonian Business School

11. Halduskoostöö seadus HKTS võimaldab omavalitsusüksuste kui juriidiliste isikute omavahelist halduskoostööd (nagu ka ametiabi osutamist), kuid seda mitte omavalitsusüksuste liitude või muude ühenduste kaudu, vaid halduslepingu alusel. Estonian Business School

12. KOV-ide liitude seadus (KOLS) Mittetulundusühingutest maakondlikud liidud ei ole mõeldud liikmete avalik-õiguslikuks koostööks vaid pigem kultuuri- ja spordialaseks klubiliseks ühistegevuseks maakonna tasemel. MTÜ-dele ei saa delegeerida avalik-õiguslikke ülesandeid, mis eeldavad maakonna territooriumil juriidiliselt siduvate otsuste vastuvõtmist, ehk siis määrusandlust. Estonian Business School

13. Arusaamatu doktriin • KOLS-i § 9 lg 1 on sätestatud põhimõte, et liit võib täita kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeid, mille liidu kaudu ühiselt täitmise on otsustanud liidu üldkoosolek. • Pole teada sellist õiguslikku doktriin, mis võimaldaks eraõigusliku juriidilise isiku üldkoosoleku otsusega võtta enesele avalik-õiguslike juriidiliste isikute ülesandeid. • PS § 154 sätestab imperatiivselt, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohaliku omavalitsuse üksused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.KOLS § 9 lg 1 on PS-ga vastuolus. Estonian Business School

14. Ettepanek de lege ferenda (Alt. 1) • Omavalitsusüksuste avalik-õiguslikule koostööpiirkonnale (olgu selle nimetuseks näiteks maakond) juriidilise isiku staatuse andmine. • Selleks on seaduse tasandil vaja muuta TsÜS-i § 25 lg 2, laiendades senist avalik-õiguslike juriidiliste isikute nimekirja näiteks maakonnaga. • Liidust saaks sellisel juhul avalik-õigusliku maakonna organ Estonian Business School

15. Avalik-õiguslik liit (Alt. 1) Estonian Business School

16. Ettepanek de lege ferenda (Alt. 2) • Jätta senine maakond kui sisutu üldse kõrvale ja mitte piirata omavalitsusüksuste koostööpiirkondi territooriumiga. • Anda omavalitsusüksuste regionaalsest koostöövajadusest kujunenud liidule avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus, mis võiks toimuda selliste liitude asutamisega seadusega või siis uue regionaalsete liitude seaduse alusel. Estonian Business School

17. Avalik-õiguslik liit (Alt. 2) Estonian Business School