1 / 15

KÕHUÕÕNE ELUNDID

KÕHUÕÕNE ELUNDID. MAGU. Seedekulgla lai kõverdunud kamber Paikneb kõhuõõne ülaosas vahelihase all Ülemine ots ühenduses söögitoruga, alumine kaksteistsõrmiksoolega Talletab toitu ja toodab tugevatoimelist maomahla, mis lõhustab valke

asta
Download Presentation

KÕHUÕÕNE ELUNDID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KÕHUÕÕNE ELUNDID

  2. MAGU • Seedekulgla lai kõverdunud kamber • Paikneb kõhuõõne ülaosas vahelihase all • Ülemine ots ühenduses söögitoruga, alumine kaksteistsõrmiksoolega • Talletab toitu ja toodab tugevatoimelist maomahla, mis lõhustab valke • Maoseinad on lihaselised ja segavad toitu, et see paremini seeduks

  3. MAGU

  4. PEENSOOL • See osa soolest kus toimub toitainete lõhustumine ja imendumine • Algab maolukutisulguriga otse mao all, lõpeb umbsoolega • Jaguneb kaksteistsõrmiksooleks, tühisooleks ja niudesooleks • Pikkus ligikaudu 6,5 m, läbimõõt 2,5 cm • Peensooles lõpeb seedimisprotsess, toimub toitainete ja osa vee imendumine verre

  5. PEENSOOL

  6. TÜHI- JA NIUDESOOL • Tühisool – peensoole keskosa. Ligikaudu 2,5 m pikk ning keerdunud lingudeks. Seinas olevad näärmed toodavad ensüüme, mis viivad seedimisprotsessi lõpuni • Niudesool – peensoole lõpposa. Umbes 4 m pikk ning keerdunud lingudeks. Sein kaetud sõrmjate hatudega. Siin toimub seeditud toitainete imendumine. Lõpeb niudesoole-umbsoole klapiga

  7. MAKS • Elund, mis talletab mitmesuguseid aineid ja toodab sappi • On suurim siseelund, kaalub ligi 1,4 kg • Täidab suurema osa kõhuõõne paremast poolest • Koosneb kahest sagarast • Toodab sappi

  8. MAKS

  9. SAPIPÕIS • Õõneselund sapi kogumiseks • Väike kotjas elund maksa all • Maksa ja kaksteistsõrmikuga ühendavad teda juhad • Kogub maksast sappi ning kontsentreerib seda, eemaldades suurema osa veest

  10. KÕHUNÄÄRE • Seedenõret tootev ja vere suhkrusisaldust reguleeriv elund • On pikk ja peenike, peaaegu horisontaalselt mao taga asetsev elund • Koosneb sagarikest, mille juhad koonduvad pankreasejuhasse • Juhade kaudu läheb pankreasenõre kaksteistsõrmiksoolde • Langerhansi saared – produtseerivad hormoone

  11. KÕHUNÄÄRE

  12. JÄMESOOL • See osa soolest, kus imendub vesi ning tiheneb seedimata mass • Ligi 1,5 m pikkune ja 6,5 cm läbimõõduga torujas elund • Ei osale seedimisel • Seal imenduvad ained, mida bakterid valmistavad seedimata massist • Toimub vee imendumine, mis aitabsäilitada organismis vedeliku tasakaalu • Jämesoolel on kolm osa: umbsool, käärsool ja pärasool

  13. KÄÄRSOOL • Jämesoole peamine osa • Koosneb neljast osast: ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool ja sigmakäärsool • Käärsooles imendub ligikaudu 90% toidu seedimatta ossa jäänud veest ning tekib väljaheide ehk roe

  14. KÄÄRSOOL

  15. PÄRASOOL • Jämesoole viimane osa • Lühike sool, mis talletab rooja enne selle väljutamist kehast • Pärakukanal viib pärasoolest pärakuni • Pärakut suleb kaks sulgurlihast – sisemine(tahtele allumatu) ja välimine pärakusulgur(tahtele alluv)

More Related