490 likes | 1.33k Views
RAHVALUULE. FOLKLOOR JA POPLOOR. Sissejuhatus. Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Põhitunnused:. Rahvaluule on rahva vaimne looming. Rahvaluule on traditsiooniline looming. Rahvaluule on kunstilooming. NB!. Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud:
E N D
RAHVALUULE FOLKLOOR JA POPLOOR
Sissejuhatus Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming.
Põhitunnused: • Rahvaluule on rahva vaimne looming. • Rahvaluule on traditsiooniline looming. • Rahvaluule on kunstilooming.
NB! Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänud.
Rahvaluule on: • anonüümne (autor pole teada), • kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), • Suuline
Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks.
Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud.
Rahvaluule kogumine • Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“ (kus oli ka kaks eesti rahvalaulu). • Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt (algatas rahvaluule kogumiskampaania 1888), suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. • Eesti suurim rahvaluulekogu (umbes 1,2 miljonit lehekülge) asub Tartus Kirjandusmuuseumis.
Rahvaluule ja folkloor Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Rahvaluule tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, folkloor võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm.
Folkloori alaliigid: lühivormid • Kõnekäänud • Mõistatused • Vanasõnad
Folkloori alaliigid: rahvajutud • Muinasjutud • Muistendid • Pajatused • Naljandid
Folkloori alaliigid: rahvalaulud • regivärsiline rahvalaul • riimiline rahvalaul
Poploori alaliigid: lühivormid • Killud • Mõistatused • Aforismid
Poploori alaliigid: rahvajutud • Kunstmuinasjutud • Hirmujutud • Ufojutud • Anekdoodid
Poploori alaliigid: rahvalaul • Lauluparoodiad • Salmikluule
RAHVALAUL Rahvalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk riimiliseks rahvalauluks. Rahvalaul koosneb kolmest osast: • tekst • viis • esitus
Regilaulu ülesehitus • Regilaulu teksti algühik on värss, mis koosneb kaheksast silbist. • Sõnu seob värsis algriim ehk algushäälikute kordus. Regilaulu värsid on omakorda seotud mõtteriimi abil gruppideks, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega.
Regilaulu esitamine • Regilaulude viisid olid traditsioonilised. • Paljusid laule lauldi ühe viisiga, see aitas laule paremini meelde jätta. • Regilaulu esitasid eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Vanasti nimetati regilaulu leeloks ning laulmist leelotamiseks. KUULA!
Riimiline rahvalaul • 18 saj. kujunes kirikulaulu ja kunstluule mõjul välja uuem rahvalaul. • Seda eristab regivärsist lõppriim ja värsside rühmitamine salmideks. • Olulisemal kohal on nüüd soololaul ja pillisaade. • KUULA!
MUINASJUTT • Muinasjutt on väljamõeldud jutt. • Vanasti räägiti muinasjutte ajaviiteks. • Sageli ei olnud muinasjutud mõeldud lastele. • Muinasjutt on traditsiooniline proosavormiline rahvaluuleteos imepärase või olustikulise sisuga, milles tähtsal kohal on kunstiline väljamõeldis. • Muinasjutud kajastavad rahva elu ja uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna.
Muinasjuttude tunnused: • Väljakujunenud (õnnelik)lõpp ja algus (n Elas kord...) • Sündmustiku kordumine. • Muinasjutu tegelased on vastandlike omadustega inimesed. Hea-paha; ilus-inetu • Maaglised arvud (3, 7, 12) • Aeg ja koht on määratlemata • Kordamine
Muinasjutud jagunevad: • Loomamuinasjutud • Imemuinasjutud • Tõsieluliste muinasjutud • Kunstmuinasjutud
Loomamuinasjutud Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, keda kujutatakse nende iseloomule vastavalt. Eestis üks tuntuim loomamuinasjutu tegelane on rebane.
Imemuinasjutud Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Tegelastel on üleloomulikud võimed või neid aitavad üleloomulike võimetega inimesed ja loomad.
Tõsielulised muinasjutud Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised.
Kunstmuinasjutt Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte. Kunstmuinasjuttude autorid on tavaliselt elukutselised kirjanikud (nt Fr. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed lood“). Kunstmuinasjutud on ühe kindla teadaoleva autori poolt välja mõeldud. Loe: A. Kivirähk “Muinasjutt kolmest vennast”
MUISTEND Muistend on rahvaluule liik , mille tegevuslik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendid tahavad harilikult midagi selgitada, tõestada või õpetada. Muistendid on sageli seotud loodusega, mingi kindla koha, eseme või isikuga. Muistendi puhul arvati, et neis kirjeldatu on tõsi.
Muistendi liigid: • Tekkemuistendid • Vägilasmuistendid • Kohamuistendid • Ajaloolised muistendid • Legendilaadsed muistendid
Tekkemuistend Tekkemuistendid annavad seletust millegi kohta: kuidas olevat tekkinud maailm, loodusnähtused ja mitmesugused olendi; kuidas olevat õpitud tegema üht või teist tööd; kuidas olevat tekkinud teatud kombed jne.
Vägilasmuistendid Vanaks ja väga elujõuliseks muistendite liigiks on vägilasmuistendid, mis pajatavad endisel ajal elanud vägimeestest ja nende tegudest. Nt: Suur Tõll Kalevipoeg
Kohamuistend Kohamuistendid on teatavate reaalsete kohtadega seoses olevad rahvajutud, mis püüavad seletada nende kohtade tekkimist, nime saamist ja muid iseärasusi. Kohamuistendites põimuvad kindlad ajaloolised faktid ja usutavad mälestusteated fantastiliste lisanditega ja rahva poolt tõeks peetud müütiliste kujutustega.
Ajaloolised muistendid Ajaloolised muistendid sisaldavad suuliselt edasiantud mälestusi mitmesugustest ajaloolistest sündmustest. On muistendeid kohaliku asustuste ja inimsulade ajaloost, samuti jutustusi kohaliku majanduse, kultuurielu ja ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi väljapaistvatest isikutest, sõdadest, taudide esinemisest jne.
Legendilaadsed muistendid Muistendid, mis jutustavad või on seotud ristiusust ja Piiblist tuntud isikute elu ja tgevusega. Nt: Jeesus Kristus, Neitsi Maarja, pühakud (Püha Jüri jt), jne
Kunstmuistendid Kunstmuistendid on nagu kunstmuinasjutudki kirjutatud elukutseliste kirjanike poolt (nt Friedrich Reinhold Faehlmann „Müütilised muistendid“ – “Emajõe sünd”, “Koit ja Hämarik”, jt) • Kalevipoeg 2.0
MÕISTATUSED Mõistatuses esitatakse vabalt valitud tunnuste alusel mõne eseme lühike poeetiline kirjeldus. Mõistatus omapärase ülesandena või teravmeelse küsimusena on koostatud selleks, et oleks võimalik väga kaudse iseloomustuse abil mõistatada kirjeldatud eset.
Mõistatuse lahendus ja sisu • Mõistatuse lahendus on tavaliselt ühesõnaline. • Mõistatuse sisu muutub ajas. • Tänapäeval on suurem osa vanu mõistatusi varjusurmas, sest nende aluseks olevad nähtused ja tegevused on jäänud minevikku.
Mõistatused tänapäval • Uus aeg on loonud uusi mõistatuse tüüpe. • Noorte hulgas on olnud väga populaarsed piltmõistatused ja keerdküsimused. • Piltmõistatuse küsimus esitatakse joonistusena. Mõistatuse lahendus antakse lausena. • Keerdküsimused on rajatud vaimukatele lahendustele. Neid on sageli võimatu ära arvata.
Mõistatus koosneb: • Mõistatusest, mis sisaldab ülesande või küsimuse. • Mõistatuse lahendusest ehk vastusest. • MÕISTATAME KOOS! • PILTMÕISTATUSED • KEERDKÜSIMUSED
NALJAND • Naljandites käsitletakse elu huumoriga. • Nendes naeruvääristatakse negatiivseid iseloomujooni, ameteid ja igapäevaelu nähtusi. • Naljandid on jutustavad tekstid, mis põhinevad karakteri-, sõna- või olukorrakoomikal. • Sageli kasutatakse naljandites dialoogi ning ootamatut lõpplahendust- puänti.
Anekdoot Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm osa: • karakterid • süzee • tegevuse aeg ja koht • Anekdoodid.net • Kuula Youtubest
Kõnekäänd Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändu kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja imestamiseks. Kõnekäände on võimalik mõista vaid lauses. KAS TUNNED KÕNEKÄÄNDE?
KILLUD • Tänapäeval asendavad kõnekäändusid killud ehk paroolid. • Kildusid iseloomustab ajakohastus ja mängulisus. • Enamasti on killud erineva algupäraga tsitaadid (Kus Siim on? – Kloostri taga metsas.) Armastus kolme apelsini vastu Eesti filmide helikillud
VANASÕNAD • Vanasõnad on terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. • Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elutõde ja kogemused. • Vanasõnu võib võrrelda elamisreeglitega, milles avalduvad talurahva eetika ja moraal.
AFORISM • Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. • Aforism on napisõnaline vaimukas ütlus, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. • Vanasõnad on rahva ühislooming, aforismide autoriteks on kirjanikud, teadlased või teised tuntud inimesed.
Vanasõnad jagunevad: • Sotsiaalseid vahekordi peegeldavad vanasõnad. • Vanasõnad tööst ja töötegijast. • Eetilised tõekspidamised vanasõnades. • Vanasõnalised ilmastikuended. • MOODSAD VANASÕNAD