150 likes | 725 Views
Eesti rahvaluule ja rahvamuusika kogumine. Arhiivid ja väljaanded. Kuidas tekkis huvi rahvakultuuri (sh rahvamuusika) vastu Euroopas:.
E N D
Eesti rahvaluule ja rahvamuusika kogumine. Arhiivid ja väljaanded.
Kuidas tekkis huvi rahvakultuuri (sh rahvamuusika) vastu Euroopas: • Valgustusajastu. Jean-Jacques Rousseau (1712–1778). Tsivilisatsiooni ja rahvakultuuri vastandamine. Rahvakultuuri idealiseerimine kui loomuliku, looduselähedast, rikkumata, voorusliku jne. • Rahvakultuuri idealiseerimine jätkus ka romantismiajastul. • Seoses rahvusriikide kujunemisega 19. sajandi Euroopas on tekkinud huvi oma folkloori vastu. Rahvuskultuuri loomise vajadus. • Samal ajal romantiline huvi eksootika vastu.
Rahvaluule kogumise algus Eestis: • Rousseau kõlblusideaal jõudis Eestisse “tormi ja tungi” liikumise juhtiva tegelase Johann Gottfried von Herderi (1744–1803) kaudu. Eesti algupära otsimist alustasid baltisakslased, jätkasid eesti haritlased. • 1838. aastal oli loodud Õpetatud Eesti Selts. Friedrich Robert Faehlmann (1798–1850) kogus ja avaldas eesti muistendeid. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882) kogus rahvalaule ja koostas eepose “Kalevipoeg” (1857–1861). • Vastuoluline suhtumine rahvaloomingusse: ühelt poolt seda idealiseeriti, teiselt poolt arvati, et see vajab parandamist nii keeleliselt kui ka vormiliselt.
Johann Voldemar Jannseni (1819–1890) kriitika eesti rahvalaulu kohta: „Aido raido, ellad vennad,” „Külla neiud norokessed” ja „Tere ella ämma eita” ja muud nende sarnatsed, nimmetakse ka lauluks, agga ei sanna pitkust, ei õiget viit, ei arro egga otsa; sanna seält, teine teält kokko pandud, nago paigatud torropil, ja se peab laul ollema? Iggal mehhel ommad sannad ja omma viis, teine kõrristab ees, teine kagutab järrele, saggedast kolm nelli kord üht ainust sanna – se peab laul ollema? Seddasuggust laulo voib kõrtsi ukse ees ja külla kige peäl kuulda; agga ta panneb kõrvad ugama ja aiab, nago suitso ving, pea vallutama. /.../ Keik saksa rahva laulo-moistus ja laulo-piddud ei aita meile midagi, kui meie isse parrem laulda ei moista, kui se tühhi paljas „aido raido”, mis jodikuttele voime jätta.” (Perno Postimees, 1857)
1865. aastal asutati Tartus laulu- ja mänguselts “Vanemuine” • 1869. aastal toimus esimene eesti üldlaulupidu, kus esitati sakspäraseid mitmehäälseid laule Liedertafel’i stiilis, kuid mitte eesti rahvalaule. • 19. sajandi viimastel aastakümnetel hakkas arenema arusaam, et eesti rahvalaul on väärtuslik oma originaalsel kujul ning tekkis ka teaduslik huvi eesti rahvalaulu vastu.
Jakob Hurt (1839–1907) ja tema suur kogumisaktsioon • Pastor Otepääl (1872–1880) ja Peterburis (1880–1907), EKmS president (1872–1881). • Üleskutsed ajakirjanduses (alates 1871, kuulsaim “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” 1888). • Ligi 1400 kaastöölist kogu maalt, üle 120 tuhande lehekülje üleskirjutusi. • Väljaandmine: Monumenta Estoniae antiquae kavandamine, kaks köidet “Vana kannelt” (I Põlva laulud 1875–1886, II Kolga-Jaani laulud 1884–1886), “Setukeste laulud” (I–III,1904–1907). • Pärast Hurda surma viidi kogu Helsingisse SKS rahvaluulearhiivi hoiule.
Eesti rahvaviiside kogumise algus • Rahvaviise oli palju raskem koguda kui laulusõnu, sest selleks oli vaja muusikaharidusega inimesi. • Karl August Hermann (1851–1908) kutsus 1888. aastal Postimehes üles koguda rahvaviise. Väljaandmine: “Eesti rahwalaulud Segakoorile”, 3 vihikut. Uuemate rahvaviiside harmoonilised seaded. • Soome teadlaste huvi eesti rahvalaulu vastu. Akseli Aukusti Borenius-Lähteenkorva (1846–1931) käis Eestis kogumas 1877. aastal. Armas Otto Väisänen (1890–1969) käis Eestis aastatel 1912–1924 ning kasutas esimesena fonograafi.
Eesti Üliõpilaste Selts eesti rahvaviiside kogumisel (1904–1916) • Oskar Kallas (1868–1946) alustas 1904. aastal eesti rahvaviiside süstemaatilist kogumist EÜS raames. Kasutas soomlaste kogemusi. • Tehti korjandusi, pidusid jms. üritusi, et kogumist finantseerida. • Kogujateks otsiti haritud inimesi, neid juhendati, neile maksti sõidu- ja elamisraha. • Püüti saata laule üles kirjutama kaks inimest, kellest üks oleks muusikalise haridusega jakirjutaks viise, teine kirjutas sõnu.
Paljud kogujad olid Peterburi Konservatooriumi üliõpilased: • August Topman 1904–1905, 19 viisi • Samuel Lindpere 1904–1905, 131 viisi • Juhan Aavik 1904 ja 1906, 219 viisi • Mart Saar 1904 ja 1907, 127 viisi • Peeter Penna 1904–1905, 1909–1911, 759 viisi • Peeter Süda 1905–1907, 1909, 1911–1912, 443 viisi • Johannes Kärt (Jaak Karis) 1911, 58 viisi • Cyrillus Kreek 1911–1914, 234 viisi • Johannes Muda 1914, 46 viisi EÜS-i kogu sisaldab 10 683 noodistust.
Eesti rahvamuusika helisalvestamine: • Fonograafi salvestused: Väisänen 1912–1914; Kreek ja Muda 1914. EÜS kogumisaja jooksul tehti kokku umbes 900 salvestust, laule ja pillulugusid. Fonograafi kasutati ERAs veel 1930. aastatel. • Eesti rahvamuusika heliplaadistamine 1936–1938: • Eesti Rahvaluule Arhiiv, Herbert Tampere • Muusikamuuseum, August Pulst • Riigi Ringhääling Heliplaatidele (reportaažplaadid e. šellakplaadid) salvestati üle 700 laulu ja pilliloo, nende hulgas oli ka liivi, vadja ja isuri laulude salvestusi. • Koos fonograafirullidega kogunes sõdadevahelisel ajal ERA’sse ple 2000 loo helisalvestusi.
Eesti Rahvaluule Arhiivi loomine (1927) • Oskar Loorits (1900–1961), ERA asutaja ja esimene juhataja • ERA asub Tartus (Vanemuise 42) ning praegu on see Eesti Kirjandusmuuseumi struktuuriüksus. • ERA on folkloori keskarhiiv Eestis: • 1,3 miljoni leheküljeline käsikirjaline kogu; • fotokogu 20 000 fotoga; • heli- ja videokogu, milles on üle 120 000 pala heli- ja videolindistusi • ERA ülesanded: arhiivi korrastamine, kogumine, väljaandmine, uurimine jms.
Eesti rahvamuusika väljaanded Eesti rahvaviiside teaduslikku väljaandmist alustas Herbert Tampere (1909–1975): • Eesti rahvaviiside antoloogia I. Tartu 1935. • Vana Kannel III, Kuusalu. Tartu 1938. • Vana Kannel IV, Karksi. Tartu 1941. • koos Rudolf Põldmäega: Valik eesti rahvatantse, Tartu 1938. • Eesti rahvalaule viisidega I–V. Tallinn 1956–1965. • koos Olli Kõiva ja Erna Tamperega: Eesti rahvalaule ja pillilugusid, heliplaadiantoloogia. Tallinn 1970. • Eesti rahvapillid ja rahvatantsud. Tallinn 1975.
Veel rahvaviiside publikatsioone: • Regilaulik. Koost. V. Tormis ja Ü. Tedre. Tallinn 1975 (1997, 1999). • Lahemaa vanad laulud. Koost. V. Tormis, R. Mirov ja I. Rüütel. Tallinn 1977. • Valimik regilaule. Koost. U. Lippus. Tallinn 1988. • Karksi vanad rahvalaulud viisidega I. Koost. T. Särg. Tartu 2008.