150 likes | 335 Views
Rahastusreeglid raamprogrammis. Oskar Otsus Oktoober 2012 Tartu. Üldised põhimõtted raamprogrammis. Komisjoni poolne rahastus toimub läbi lubatud kulude hüvitamise Raamprogrammi projektides on üldiselt nõutav ka kaasfinantseering
E N D
Rahastusreeglid raamprogrammis Oskar Otsus Oktoober 2012 Tartu
Üldised põhimõtted raamprogrammis • Komisjoni poolne rahastus toimub läbi lubatud kulude hüvitamise • Raamprogrammi projektides on üldiselt nõutav ka kaasfinantseering • Komisjoni rahastus ei tohi rahastuse saajale otsest kasumit teenida • Projekti alguses saadakse küllaltki suur ettemaks
Kulude abikõlblikkus • Model Grant Agreement, Annex II - General conditions • B osa “Finantssätted” 1. jagu p. II.14. “Projekti toetuskõlblikud kulud” • Lubatud kulud– projektiga otseselt seotud ja projekti elluviimiseks vajalikud, majanduslikult põhjendatud, projekti eluea jooksul tegelikult toimunud (dokumenteeritud) ja raamatupidamises kajastatud • Ei ole lubatud– käibemaks jt riiklikud maksud (töötasuga seotud maksud on lubatud), valuutakursi kahjum, teiste EK-st rahastatavate tegevuste kulud • NB! Eesti riik hüvitab abikõlbmatu käibemaksu raamprogrammis osalejatele!
Rahastamismäärad • Oleneb asutuse tüübist • Teadus- ja arendustegevus – 50% kuni 75% • Demonstratsioonitegevus – kuni 50% • Projekti juhtimine – kuni 100% • Muud tegevused – kuni 100% • Koordineerivad ja toetavad tegevused - kuni 100% • Projekti otsestele kuludele lisandub ka overhead ehk kaudsed kulud!
Kaudsed kulud • Kaudsed kulud– kulud, mida saab seostada ka teiste projektide või tegevustega, näiteks toetava (üld-) personali töötasu, büroo- ja halduskulud. • Tegelike kaudsete kulude meetod • Flat-rate (otseste ja kaudsete kulude suhe) • Flat-rate määrad: • a) 20 % (otsestest kõlblikest kuludest) • b) 60 % (VKE-d, uurimiskeskused, mittetulunduslikud avalikud asutused, haridusasutused) • c) 7 % kordineerimis- ja toetustegevuste puhul Kaudsed kulud = (otsesed kulud - alltöövõtt) x flat-rate
Kulude arvutamise näide • Ülikool osaleb 7.raamprogrammi projektis ning: • kasutab kaudsete kulude arvutamiseks flat-rate’i 60 % • projektis on vaid teadustöö, mida hüvitatakse 75% Ülikooli kulud projektis: Otsesed kulud 100,000.- EUR Kaudsed kulud (60%) 60,000.- EUR ------------------------------------------------- Kulud kokku 160,000.- EUR Komisjonipoolne rahastus: (160,000x75%) 120,000.- EUR
Vorm C – ehk 7RP finantsaruanne 75% 50% 100%
Tööjõukulud Personali kulusid arvestatakse eelarves inimkuu hinna (person month) alusel Person month = kuupalk + sotsiaalmaksud + lisatasud Näide: Person month’i hind 2500 eurot Teadlane töötab projektis 6 kuud poole kohaga Personalikulud = 2 500 * 6/2 = 7 500 Tööaja kohta tuleb pidada tööaja tabelit ehk timesheet’i, kuhu tuleb märkida töötunnid iga päeva kohta. Standard on järgmine: 1 person month = 140 töötundi
Raha laekumine projekti jooksul • Pre-financing – saabub pärast GA allkirjatamist (45 p) • Ettemaks on üldjuhul 160 % keskmistest aastastest kuludest (kaheaastase projekti puhul 60-80% projekti kogukuludest). • Ettemaksust peab EK kinni 5% projekti kogutoetusest, mis läheb garantiifondi • Ülejäänud maksed toimuvad vastavalt kulutustele ja eelarvele • Viimane laekumine peab olema 10 % kogutoetusest ning toimub pärast projekti edukat lõppu
Auditid • Auditeid võidakse teile teha kogu projekti vältel või kuni 5 aastat pärast projekti lõppu! • Metoodika audit – on vajalik partneritele, kes soovivad kasutada tõeliste kaudsete kulude meetodit (mitte flat-rate’i). Audit tuleb tellida vaid ühel korral 7 RP jooksul ning kehtib kõigile projektidele. • Finantsaudit – on kohustuslik, kui Euroopa Komisjonilt saadav summa ületab 375 000 euro piiri. • Euroopa Komisjon võib lisaks igal ajahetkel kuni 5 aastat pärast projekti lõppu läbi viia finants-, süsteemi- ja tehnilisi auditeid. Soovitus: Esitage audiitoritele ainult projektiga seotud dokumente!
Kasulikku infot • Partcipantsportal– internetikeskkond, mille kaudu toimub finantsaruannete esitamine. Paroolid antakse koordinaatorile. • PIC kood – kasutatakse asutuse identifitseerimiseks. PIC-koodi saab lepingu allkirjastamisel Euroopa Komisjoniga. Kui on soov enne lepingu allkirjastamist PIC-koodi taotleda, saab seda teha URF-s. • LEAR– asutuse esindaja, kellel on õigus muuta asutuse andmeid EK andmebaasis ning näha asutuse käimasolevaid projekte.
Toetused Eesti riigilt • Ettevalmistustoetus • koordinaatorile: 3834,7 eur (60 000 krooni) • partnerile: 1278,23 eur (20 000 krooni) • Taotlemiseks: • Allkirjastatud vabas vormis taotlus + taotlusvorm meie kodulehel • EK teade projekti hindamiskünnise ületamise kohta • Kui ollakse projektis partner, siis kinnitus koordinaatorilt, et osaletakse vähemalt tööpaketi juhi või taskleaderina • Taotlus esitatud hiljemalt 6 kuud pärast künnise ületamist • Ettevõtete puhul vähese tähtsusega abi protseduur • Kogu info: http://www.etag.ee/rahvusvaheline-koostoo/7-raamprogramm/toetused-eesti-riigilt/ettevalmistustoetus/ • Käibemaksutoetus • Taotlemiseks: • Taotlus meie kodulehel olevas vormis • Arvete koopiad • Esmakordsel taotlemisel koopia grandilepingust • Kogu info: http://www.etag.ee/rahvusvaheline-koostoo/7-raamprogramm/toetused-eesti-riigilt/kaibemaksutoetus/
Tänan tähelepanu eest! Küsimusi? Oskar Otsus Eesti Teadusagentuur SA tel: 7 317 350 e-mail: oskar.otsus@etag.ee