250 likes | 497 Views
Kus kasvame kodanikuks?. Kodanikuhariduse töögrupp 25. nov 13 – 15. Hannes Voolma. Tallinna Ülikool kasvatusteaduste teaduskond Teadur. Ühiselu eetika. Ära tee teisele seda… Käitumine on märgiline, käitumise tähendus ei ole erapooletu Interpersonaalne motiiv. Poliitika või ühiskond.
E N D
Kus kasvame kodanikuks? Kodanikuhariduse töögrupp 25. nov 13 – 15
Hannes Voolma Tallinna Ülikool kasvatusteaduste teaduskond Teadur
Ühiselu eetika • Ära tee teisele seda… • Käitumine on märgiline, käitumise tähendus ei ole erapooletu • Interpersonaalne motiiv
Poliitika või ühiskond • Käitumise raamistik • Võim kas võtta või jätta? • Kui peab valima poliitilise (võimu-) motiivi ja ühiselu reaaliate vahel, on tegemist korruptsiooniga
Kodaniku rollipilt • Kommunismiehitaja moraalikoodeks • Kuidas avaldub interpersonaalne motiiv? • Õppekava ja variõppekava
Kodanikuks kasvamine • Kodu • Kool • Sõpruskond • Avalik ruum Kasvame siis, kui peame valima isikliku ja interpersonaalse motiivi vahel
Maria Reinup Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi 11.klassi õpilane
Noorsooalgatused • 101 last Toompeale • ÕOV • Rahvusvaheline noorsoovahetus
REET KOST Euroopa Liidu haridusprogrammi EUROOPA NOORED Eesti büroo juhataja
Kodanikuks olemise õpetus peaks andma noortele võimaluse mõtiskleda oma väärtushinnangute ja identiteedi üle ja selle üle, millisesse kogukonda nad tunnevad end kuuluvat, ning aitama neil saada aktiivseteks tegijateks nii oma väärtushinnangute kaitsel kui ka nende propageerimisel. “Loomisel...kodanik, noored ja Euroopa” T-Kit www.euroopa.noored.ee
Aktiivseks kodanikuks olemine eeldab enamat kui lihtsalt faktide tundmist – tunnetuslik areng on oluline kuid veel tähtsam on hoiakute kujundamine! Kui kool annab noorele eelkõige teadmisi, siis kus ja kuidas toimub hoiakute kujundamine?TEADMISED + OSKUSED + HOIAKUDKuidas kodanikuõpetuse seisukohalt formaalhariduses saadavat informaalse ja mitte-formaalse õppimise kaudu täiendada?
Mitte-formaalse hariduse kontekstis (noorteühingute tegevused ja noorsootöötajate poolt loodud koolitusprogrammid) ja igapäevaelu olukorrad on samuti “kodanikuksolemise toimumiskohad”, kus noored kogevad ja õpivad kuidas olla kodanik.Kas noorsootöö peaks üldse olema sotsiaalselt ja poliitiliselt konstruktiivne tegevus või peaks see pigem noortele “meeldivaid elamusi pakkuma?” Milliseid noorte osalusvorme peaks ühiskond lisaks noorteühingute tegevusele toetama arvestades, et noorteühingud hõlmavad tänasel päeval vaevalt 3% Eesti noortest?
Mare Räis Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ühiskonnaõpetuse peaspetsialist Eesti Ajalooõpetajate Selts Sõjaväemuusika Sõprade Selts Isamaaliit Meediakoolitajate Liit
Kas kool seisab ühiskonnast eraldi? Kui koolikeskkond ja kogukond ei toeta oma õigusi tundva, argumenteeritult arvamust esitava, aktiivse kodanikual-gatusega noori, siis ei teki sidet õpitu ja kogetu vahel. Mida väiksem on usaldus riigi vastu, seda kõrgem on osalusvalmidus. (A. Toots IEA uuring)
Mida koolitunnilt ootame? EDC = sotsiaalne + poliitiline + majanduslik + õiguslik mõõde Peamised probleemid on seotud väärtustega Õpetamine koolis mõjutab hoiakuid, ent mitte hilisemat tegelikku käitumist (A. Toots)
Teadmised hoiakud käitumine Kas suhtlemine ja osalus organisatsioonides suurendab kodanikukompetentsust? • teadmised – arusaamad • oskused – võimed • hoiakud ja väärtused
otsime vastuseid • Kuidas siduda kool ja kohalik omavalitsus ühtsesse kodanikuhariduse programmi? • Millele peaks keskenduma ühiskonnaõpetuse ainekava, mis vastaks tänase ühiskonna nõudmistele?
Marti Taru Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Teadur
TEAVE ja selle MÕTESTAMINE • kujundame hoiakuid, teeme käitumisplaane ja osaleme aktsioonides vastavalt sellele, kuidas tajume maailma … • ... üksiksündmusi ja muutusi, mille hindamisel kasutame meile… • … enamasti massimeediast saabuvat infot … • … aga ka omaenda võimet teavet kontrollida ja mõtestada enne (mitte)tegevust • vajadus suhtuda teabesse kriitiliselt ja hinnata selle tähendust (iseseisvalt): • tehnoloogia, loodus, ühiskond – ühetähtsad?
Naftaplatvormi BRENT SPAR ‘lugu’ 1991-1999 SHELL vs GREENPEACE Boikott Shelli vastu, platvormi hõivamine GREENPEACE’i võit: BS lammutati Norras SHELL: suured otsesed ja kaudsed kulud Põhjendatud? … EI
EUYOUPART 2004 Austria, Eesti, Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Slovakkia 8 küsimust EL ja oma riigi poliitsüsteemi kohta Keskmiselt 3-4 õiget vastust Eesti noored: 3,53,0 … 3,7
Mitte-/informaalne kodanikuaktiivsuseõpe • Kodanikuaktiivsus ~ paljude inimeste eluvaldkondi kestvalt mõjutavad otsused • Poliitikahuvi, hääletamine, organisatsioondemonstratsioon, pikett, streik, blokeerimine, vägivald • Sotsiaalsed oskused – töö koos teistega, konfliktide lahendamine, suhtlemine • Osalemine õpilasomavalitsuses, noorteorganisatsioonides, teistes organisatsioonides • aktiivsete arv aktiivsete tõhusus
Õpilastest 38% pole olnud kunagi koolis aktiivne • Eestis vaid 29% pole olnud koolis aktiivne (GER 24%, UK 75%, SLO 51%, AU 38%) • Koolis aktiivsed kalduvad • Olema aktiivsed väljaspool kooli • Osalema organisatsioonides • Osalema ametiühingus, töötajate ühenduses • Tegutsema erakondade kampaaniates • Arutama teistega ühiskonnaelu
Töörühmad 1. Kuidas formaalhariduses saadavat informaalse ja mitte-formaalse õppimise kaudu täiendada? 2. Milliseid noorte osalusvorme peaks ühiskond toetama? 3. Kuidas siduda kool ja kohalik omavalitsus ühtsesse kodanikuhariduse programmi?
Töörühmad • 4. Millele peaks keskenduma ühiskonnaõpetuse ainekava, mis vastaks tänase ühiskonna nõudmistele? • 5. Kuidas kujundada võimet ja harjumust teavet kontrollida ja mõtestada? • 6. Kuidas parandada mitteformaalse õppimise võimalusi