Bio- ja ringmajandus ning koostöö teadlastega

1. Bio- ja ringmajandusning koostööteadlastega ÜlleJaakma Piimafoorum 3.oktoober2019

2. Biomajandus, ringmajandus,ringbiomajandus Biomajandus hõlmab kõiki sektoreid ja süsteeme, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel. Biomassist toidu, sööda, materjalide, biokütuste, energia, kemikaalide ja viimastest omakorda biotoodete,pakendite, kiu jmstootmine. Ringmajandus põhineb tootmisekõrvalsaaduste ja jääkide,(olme) jäätmeteväärindamisel, taaskasutusel, ümbertöötlemisel, jagamisel, jmssäästlikul majandamisel Biomajandus Ringmajandus Ringbiomajanduses on bio- ja ringmajanduse põhimõttedühendatud. Lisaks tuleb siin vaadelda ökosüsteemide teenuseid tervikuna, st vaadelda ka elurikkust, vee- ja mullaresurssi, puhkemajandustjm Piimafoorum 3.oktoober2019

3. EL biomajanduse strateegia,uuendatud 2018 • Põhimõtteks „kestlikja • ringluspõhine“: kestlikbiomajandus on taastuvallikapõhine osa ringmajandusest. • Kasutame biotoorainet pareminija jääkideta • Bioringmajandus kalinnadesse Piimafoorum 3.oktoober2019

4. Miks me rõhutame majandusekestlikku arengut,ringmajandust? • Vaatamesuurtpilti - pole pääsu globaalsetestväljakutsetest • Maa elanikkonna juurdekasv, 2030 – 8 miljardit;2050- üle 9 miljardi.Kõik • vajavadtoitu! • Kliimamuutused – keskmised temperatuurid tõusevad, põud ja üleujutused, tormid ja orkaanid, veetaseme tõus ookeanis, jää sulaminepolaaraladel… • Energiakriis – fossiilkütustevarudevähenemine, kasvuhoonegaaside hulga • vähendamise vajadus, vajadus alternatiivsete energiaallikate ja energiasäästlike lahendustejärele. • Loodusressursside kasutamine on intensiivsem kui nendetaastumine • Bioloogilise mitmekesisusevähenemine Piimafoorum 3.oktoober2019

5. Toidutootmise globaalsedväljakutsed • Mullaviljakuse vähenemine, degradatsioon,erosioon • Elurikkuse vähenemine, sh kohalike sortide/loomatõugudekadu • Toidu kättesaadavus jatervis • Nälg(800miljonitinimest),alatoitlus(mikroelementide,vitamiinidejt mikrotoitainete puudus; 2 miljarditinimest) • Toidu ühekülgsus suureneb: riis, mais ja nisu >50% taimse toidutarbimisest • Rasvumine, ainevahetushaigused, kasvajad (2 miljarditinimest) • Stress, sh farmerite vaesus, stress ja ebakindlus tulevikusuhtes • Sotsiaalsed tagajärjed – ääremaastumine, elukvaliteet maal, tööhõivejt Piimafoorum 3.oktoober2019

6. 2015 a loodud sõltumatu rahvusvaheline kestlike toidusüsteemide ekspertide paneel (IPES-Food)http://www.ipes-food.org/ • Märksõnad: • Toidugakindlustatus • Toidutervislikkus • Keskkonnahoid, elurikkus, ökoloogiline tasakaal,kliima • Maapiirkondade kestlikareng Raport „From Uniformity to Diversity: A paradigm shiftfrom industrial agriculture to diversified agroecological systems“ (2016) Vajalik paradigma muutus:intensiivpõllumajanduselt agroökoloogilistelesüsteemidele Piimafoorum 3.oktoober2019

7. Bioringmajanduse põhimõtteid aitaks elluviia agroökoloogiliste süsteemidearendamine • Agroökoloogia = jätkusuutlik intensiivistamine + ökoloogiline intensiivistamine + keskkonnakaitse (C. Campagnolla, FAO; ettekanne Agroforumil,2019) • Areng mitmekesistamise suunas, arendades agroökoloogilisi süsteeme, kus targalmoel • kasutatakse looduse liigirikkust ja liikide omavahelisi interaktsioone, etvähendada keemiliste ainete kasutamist ja hoidaelurikkust • Võtmesõnad: mitmekesisus, ringmajandus, sünergia, teadmiste koos loomineja • teadmiste jagamine (teadlased, farmerid, kohalikud ettevõtjad); lühikesed tarneahelad, kultuur ja sotsiaalsed väärtused, vastutustundlikvalitsemine • Teadmismahukad süsteemid, ei ole universaalseid valmislahendusi, tuleb arvestada lokaalseidvõimalusi • Eelmiste põlvkondade kogemuse, teadusuuringute (põllumajandus,ökoloogia, • keskkonnakaitse, sotsiaalteadused, majandusteadused), suurandmete ja digilahenduste tark ühendamine jakasutamine • Selleks, et agroökoloogilist paradigmat ellu viia, peame muutma nii praktikaid kuika poliitikaid (F. Jesus, OECD, ettekanne Agroforumil,2019) Koostöö, Ühisedväärtused Mitmeid „õelaid“probleeme Avatudmõtlemine Piimafoorum 3.oktoober2019

8. Kuidas on olukordEestis? • SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJAD, statistikaamet 2018https://www.stat.ee/valjaanne- • 2018_saastva-arengu-naitajad • Eestis on põllumajanduse tootlikkus suurenenud, kuid jääb praegu veel viiendiku võrraalla Euroopa Liidukeskmisele • Mahepõllumajandusmaa pindala on pidevalt suurenenud, arvestades selle osakaalukogu • põllumajandusmaast, oleme EL kolmandalkohal • Aastaga 2011 võrreldes on taimekaitsevahendite turustamine suurenenud ligi kaks korda, aga võrreldes teiste riikidega jääb suuremale osale alla toimeaine koguselt hektarikohta • Eesti põllumajandustootja kasutab nii lämmastikku kui ka fosforit hektari kohta vähemkui • paljud teised Euroopa Liidu põllumajandustootjad, ehkki kogused on aasta-aastaltveidi • suurenenud • Eestis on üleeuroopalise tähtsusega elupaigatüübid ja liigid paremas seisundis kuiEuroopa • Liidus (näiteks on paranenud euroopa naaritsa, tõugja ja harjuse, samuti mõne kiili-ja • liblikaliigi seisund; endiselt halveneb aga näiteks ebapärlikarbi, kõre ja lendoravaseisund) • Eesti peamine kasvuhoonegaaside allikas on fossiilkütuste põletamine elektri- jasoojusenergia • tootmisel. Põllumajandusest pärines 7% kasvuhoonegaasidest, millest suurimaosatähtsusega • on metaan(57%). Piimafoorum 3.oktoober2019

9. Toidutootmise kestlikkus Eestis -eeldused • Keskendume oma tugevustele ja väldimeteiste riikidevigu • Kujundame toidutootmiseringmajanduse • põhimõtteidjärgivaks • Väärtustame ja hoiame tervist:keskkonna, loomade ja inimestetervist • Väärtustame Eesti toitu, Eesti põllumeestja toidutootjat • Teeme asjukoos • Teeme otsuseidtead(m)uspõhiselt Foto:iStock Piimafoorum 3.oktoober2019

10. Teadus jainnovatsioon • Teadus-jaarendustegevusonsüstemaatilineloomingulinetegevus selleks, et suurendada teadmiste, sealhulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda käsitlevate teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks (OECD Frascati käsiraamat2015) • Teadus- ja arendustegevust on kolme liiki: alusuuringud, rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus • Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikusprotsessis. Piimafoorum 3.oktoober2019

11. Teadmiste loomise ja innovatsiooni loogilinesüsteem TRL – ingl. k. technology readiness level, tehnoloogia valmiduseastmed Koostöö erasektoriga Ettevõte Ülikool Teadmisteareng Tehnoloogiaareng Tootmine jaturustamine prototüübivalmimine Selleks, et uued teadmised tekiks ja areneks tehnoloogiateks, mis toetavad majandust, peab teadmiste ja tehnoloogia arengu ahel olema terviklik. Kui mõni lülidest on puudu, siis väljundit majandusse eiteki. Piimafoorum 3.oktoober2019

12. Miks teadus ja majandus käivad Eestis tihti erinevaidradu? • Teadmiste ja tehnoloogia arengu süsteem pole terviklik – mõned lülid võivadolla puudu. Enamasti on puudu vahepealsed, teadust ja tootmist siduvadlülid • Edukamatele teadusvaldkondadele vastav majandusharu puudub/väike; võisiis • edukamatele majandusharudele sisendit andvat teadussuunda pole või teadlaste arv onväike • Eesti ettevõtted väiksed, puudub võimekus teadus- jaarendustegevusse investeerida • Teadusrahastus on ebapiisav ja projektipõhine, pole võimalust seada ja elluviia pikemaajalisieesmärke • Põllumajandusteaduste alusuuringud ja kogu sektori huvidestehtavad rakendusuuringud polejätkusuutlikud: • Teadusagentuuri uurimistoetuste rahast moodustab põllumajandusteaduste javeterinaaria • proportsioon ainult 2,5 % - põllumajandusega seotud alusuuringud ontõsiselt ohus Piimafoorum 3.oktoober2019

13. Kuidas saab teadus/teadlane põllumeest ja toidutootjat toetada – maaülikoolinäitel Ülikool toetab kestlikku toidutootmisahelat oma kolme põhitegevuse kaudu kuuesfookusvaldkonnas. Põllumajandus Metsandus Tervis jatoit Keskkond Maamajandus Tehnika jatehnoloogia Haridus kõrghariduse 3astmel ja elukestevõpe Teadus alusuuringud, rakendusuuringudja eksperimentaalarendus Ühiskonnateenimine Koostöö ettevõtetega Seadusloometoetamine Eksperttegevus Teadusteenused Alusuuringud – sisendiks rakendusuuringutele ja teadmussiirdele; rahvusvaheline dimensioon Rakendusuuringud, Kõrgharidusega spetsialistidekoolitamine Probleemiks põllumajanduserialade populaarsuse langus Sõltumatute teaduslike ekspertarvamuste ja riskihinnanguteandmine Nõuandvates ja otsustuskogudesosalemine Praktikumid,õppemoodulid gümnaasiumidele Teadusteenused ettevõtetele (analüüsid, laboriteenused, konsultatsioonidjms) eksperimentaalarendus- toetavad Eesti põllumajandussektorit tervikuna, tootjarühmi või individuaalset tootjat, sisendiks teadmussiirdeleja Piimafoorum 3.oktoober2019 innovatsioonile

14. Täppisviljelus - paremate tulemustesaavutamine väiksema ressursikuluga jakeskkonnasäästlikult • Kaugseireandmed, traktorite/kombainide GPS-süsteemid ja vastavatarkvara • Ligikaudu 100 ettevõtet kasutab täppisviljelusepõhimõtteid • Ca 100 000 ha (10% haritavast maast) haritakse täppisviljelustkasutades • Samas on siiski üksikud täppisviljeluse elemendid palju rohkemlevinud… MULLAPROOVIDE TEGEMINE: SAAGIKUSKAARDID: VÄETAMISEOPTIMEERIMINE: MULLA ELEKTRIJUHTIVUSE MÕÕTMINE: ANDMED DROONI SENSORITELT: TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMISE OPTIMEERIMINE: CA 90%FARMIDEST CA 30%FARMIDEST CA 5%FARMIDEST CA 20FARMI CA 20FARMI CA 10FARMI Prof. K.Sepp ettekanne Agroforum,2019 Piimafoorum 3.oktoober2019

15. Täppisviljeluse alane tegevusMaaülikoolis • Taimekasvatuse Teadmussiirde Programmi raames rakendatakse täppisviljeluse printsiipe kolmesfarmis, viiakse läbi põllupäevi jaseminare • Täppisviljeluse ainekursus Põllumajandussaaduste tootmiseja turustamise õppekavaprogrammis Piimafoorum 3.Pokrtooofb. eKr.2S0e19pp ettekande põhjal, Agroforum,2019

16. Väetise kulu, kui 1) väetis külvatakse põllul võrdselt, 2) kui väetamine toimub saagikaartide alusel ja 3) kui väetamine toimubsaagikaartide, mullaandmete ja teadlaste soovitustejärgi Täppisviljeluse alane koostöö Maaülikooli ja tipp-põllumeheMadis Ajaotsavahel Equaldistribution, Ammonium Nitrate (AN) 7620kg/field Modified distribution based onyield maps, AN 5612kg Modified distribution basedon yield maps, soil samples and researcher advise AN 3990kg -48% -26% Prof. K.Sepp ettekande põhjal, Agroforum,2019 Piimafoorum 3.oktoober2019

17. Toidu- ja kõrvalsaaduste väärindamise tehnoloogiate ERA õppetool(VALORTECH) • Töötlemise ja tootmise tehnoloogiate optimeerimine saavutamaks väiksem kõrvalsaadustehulk. • Tehnoloogiate arendamine kõrvalsaaduste ja mittestandardse tooraine väärindamiseks, muutes need kõrge väärtusega, funktsionaalsetekstoodeteks. • Tehnoloogiate arendamine funktsionaalsete koostisainete stabiilsuse tagamiseks tootmisprotsessi vältel. • Eraldatud funktsionaalsete koostisainetekasutamine mitte-toidulistes toodetes (nt. kosmeetika,kodukeemia, loomasööt,jne). • Toidu täieliku väärindamise tehnoloogiatearendamine • maaülikooli, ettevõtluspartnerite ja välispartneritekoostöös. • Rahvusvaheline meeskond, eestvedajateks ERA professor Rajeev Bhat, toiduteaduse ja toidutehnoloogia õppetooli hoidja Ivi Jõudu ja Polli aiandusuuringute keskuse juhtaja PiiaPääso ERA õppetooli VALORTECH rahastab Euroopa Liidu Horisont 2020 teadusuuringute ja innovatsiooniprogramm. Piimafoorum 3.oktoober2019

18. Ettevõtete ja maaülikooli teadlastekoostöö - Tehnoloogia arenduskeskuste (TAK)meede PRIA innovatsiooniklastritemeede: MTÜ Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklaster MTÜPiimaklaster MTÜ Põllukultuurideklaster MTÜ Liivimaa Lihaveis innovatsiooniklaster MTÜ MaheklasterMTÜAiandusklaster • Pikaajalised teadmussiirdeprogrammid: • Aiandus • Loomakasvatus • Taimekasvatus • Mahepõllumajandus • Toiduohutus • Ühistegevus • Põllumajanduse suurandmed Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseprojektid (MAK 2014-2020 meede16.2) Konkreetsete tootjate ja töötlejate tootmisprotsessiga seotud probleemide lahendamine. Piimafoorum 3.oktoober2019

19. Tänan tähelepanueest! Piimafoorum 3.oktoober2019