140 likes | 451 Views
Kolmas osapool ning pakkujate käitumine. Kersti Meiesaar , dots., maj.kand. tervishoiuökonoomika õppetooli hoidja Tartu Ülikooli tervishoiu instituut. Suhtumine kolmanda osapoole rolli (1).
E N D
Kolmas osapool ning pakkujate käitumine Kersti Meiesaar, dots., maj.kand. tervishoiuökonoomika õppetooli hoidja Tartu Ülikooli tervishoiu instituut
Suhtumine kolmanda osapoole rolli (1) • Kolmas osapool ehk tervishoiuteenuste eest maksjad peaksid muutuma majanduslikult motiveeritud ostjateks, kes koguvad infor-matsiooni tarbijate vajaduste kohta, planee-rivad kõige kulu-efektiivsemaid meditsiini-lise vahelesegamise viise ning sõlmivad lepinguid kõige efektiivsemate tervishoiu-teenuste pakkujatega
Suhtumine kolmanda osapoole rolli (2) • Tuleb ergutada konkurentsi pakkujate vahel, kus tervishoiuteenuste ostjad on lepingulis-tes suhetes nii teenuste tarbijatega (kindlus-tatutega) kui ka tervishoiuteenuste pakkuja-tega • Nimetatud kaks tihedalt seotud suhtumist on erinevate reguleeritud (juhitud) konkurentsi mudelite aluseks
Raviteenuste ostmisel kasutatavad mehhanismid • Mittevõistlevate pakkujate korral: • ostuotsuste planeerimine, • lepingute sõlmimine, • tulemusele orienteeritud pakkujate tasustamis-meetodid kulude ohjeldamise eesmärgil • Turusuhetest juhinduvad mehhanismid: • valikuline lepingute sõlmimine, • erinevate teenuspakettide ning ergutustasude kasutamine
Erinev lähtepunkt • Lääne-Euroopa arenenud turumajandusriikides on prioriteediks kulude ohjeldamine ning kulu-tõhu-samate otsustuste tegemine (konsensus riski haju-tamise vajaduses ning solidaarsuse tagamises on olemas) • Uutes turumajandusriikides (Ida-Euroopa ja endise NL riigid) pole kulude ohjeldamine veel nii aktu-aalne ning konkurentsi lepingutes kolmanda osa-poolega peetakse eeskätt patsiendi kaitsmise stra-teegiaks (suhtumine võrdsuse nõuetesse pole nii tugev kui Lääne-Euroopas, prevaleerivadvaliku- ning ettevõtlusvabadus)
Turusuhetest juhindumisel: • Ettevõtlusmehhanismide roll selles on vä-hem selge, kuna nimetatud mehhanismide kasutamine on mitmesugustel põhjustel olnud piiratud (eeskätt mure riski valiku (hajutamise) ning meditsiinipersonali vastu-seisu tõttu valikulisele lepingute sõlmimise--le • eelöeldust lähtudes on raske teha kindlaid otsustusi selle kohta, millest alustada
Turusuhete ning reguleerimise vahekord • “Rohkem turusuhteid” ning “rohkem ette-võtlusmehhanismide kasutamist” ei tähenda “vähem reguleerimist” • otsese avaliku finantseerimise ning juhtimi-se osa küll väheneb, kuid avarduvad osa-poolte (pakkujad, teenuste tarbijad) ning samuti järelevalve võimalused.
Riikide jaotus turusuhete vähese arengu korral (1) • Monopsonil põhinev mudel - üks ostja koos omavahel mittekonkureerivate regionaalsete osakondadega, tarbija valik piiratud: Prant-susmaa, Eesti, Ungari, Kazahstan,Läti, Leedu, Sloveenia • Ostjaid (kindlustusi) mitu, kes konkureerivad omavahel (Tšehhi, Saksamaa, Holland, Slovakkia)
Riikide jaotus turusuhete vähese arengu korral (2) • Riigi roll: mõjutada terviseteenuste ostjaid käituma tõeliste ostjatena • Ostjate kaasaminetervishoiuteenuste planeeri-misse, eesmärgiga muuta pakkumise struktuuri patsientide huvides • Selektiivsete lepinguliste suhete osa on reeglina väike
Mis suunas edasi?(1) • UK näide - kvaasi turusuhete arengu käigus on liigutud konkurentsisuhetelt koostööle ostjate ning pakkujate vahel, samuti erine-vate ostjate tegevuse koordineerimisele, koosplaneerimise osakaalu tõusule (esmata-sandi arstide ning kohalike tervishoiutee-nuste ostjate turusurve haiglatele ning sotsiaalteenuste pakkujatele)
Mis suunas edasi? (2) • Uutes turumajandusriikides, kus on reeglina tegemist ühe monopsonistliku tervishoiuteenuste ostjaga haigekassa näol, valitseb samuti suund muutuda informeeritud ostjaks • Siinjuures on oluline valitsuse osalemine initsiaatorina, kuna turusuhted on arenemas • Reguleerimise osa seisneb selles, kuidas stimuleerida ettevõtlusmehhanisme järelevalve ning hindamise kaudu (Saksamaa kui positiivne näide)
Kuluarvestus, hinnad ja kulu-efektiivsus • Kuluarvestuse olulisus pakkujatele, • Hinnad peavad kajastama keskmisi vajalikke kulutusi ning sisaldama kasumit, • Eesti Haigekassa peab vastavalt seadusele korraldama ravikindlustust, tagades ravi-kindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise - ülesannet saab täita järgides kulu-tõhususe printsiipi • Suhetesse haigekassa - raviasutused rohkem koostööd! Pakkujad ootavad tagasisidet, analüüse!
Õpetavad haiglad ja kulud (Kanada Manitoba provintsi näide) • Õpetavad haiglad 1,33 (TÜ Kliinikum) • Urban community 0,94 (keskhaiglad) • Major Rural 0,96 (üldhaiglad) • Intermediate Rural 0,87 • Small Rural 0,88 (kohalikud haiglad) • Multi-Use Rural 1,02 • Northern Isolated 2,11 • Provincial Average 1,00 (Eesti keskmine)
Kirjandust • Regulating entrepreneurial behaviour in European health care systems. Edited by Richard B. Saltman, Reinhard Busse and Elias Mossialos. WHO 2002, 240 lk.