130 likes | 465 Views
Jäämäe teke. Loodusõpetus IV klass Ille Sõrmus. Lume ladestumine. Lumi, mis langeb maailma kõrgematele mägedele, ei sula kunagi. Sõmerlumi. Aastatuhandete jooksul ladestuvad maha suured lumekogumid.
E N D
Jäämäeteke Loodusõpetus IV klass Ille Sõrmus
Lume ladestumine • Lumi, mis langeb maailma kõrgematele mägedele, ei sula kunagi.
Sõmerlumi • Aastatuhandete jooksul ladestuvad maha suured lumekogumid. • Ülemised lumekihid muudavad enda alla jäänud lume raskuse mõjul tihedaks sõmerlumeks ehk firniks.
Lume jäätumine • Pealmised lumekihid avaldavad survet alumistele kihtidele, lastes endast läbi vee, mis jäätub. • Lume tihenemisel kaovad sellest poorid.
Jääkilp • Tekib liustikujää või paks jääkate, mida nimetatakse jääkilbiks. • Jääkilbid on Gröönimaal ja Antarktikas.
Antarktise jääkilp • Mandrist ligikaudu 98% on kaetud jääga. • Antarktise jää sisaldab 70% maakera magevee varudest. • Jääkilbi keskmine paksus on 1800 m, suurim üle 4 kilomeetri.
Jääkilbi liikumine • Kui jää paksus ulatub umbes 60 meetrini, paneb tohutu kaal ta liikuma. • Jäämassid liiguvad mandri keskosast mere poole kiirusega 100 meetrit aastas.
Jäämäe teke • Rannikule jõudes jäämass murdub, moodustades meres triivivaid jäämägesid.
Jäämägi • Mandrijää küljest murdunud hiiglasuuri ujuvaid jäätükke nimetatakse jäämägedeks. • Jäämägi ujub meres või on mere põhjas kinni.
Jäämägede ohtlikkus • Jäämäed liiguvad aeglaselt. • Veest välja paistab tühine osa jäämäest. • Suurem osa temast on vee all.
Kuni 9/10 jäämäest on vee all. • Kõrgus veepinna kohal on kuni 100 meetrit.
1912. aastal uppus kokkupõrkel jäämäega ookeaniaurik “Titanic”. • Kaasajal on kasutusel radarid,mis aitavad kokkupõrkeid laevadega vältida.