Jätkusuutlikkus ja majandus

1. Jätkusuutlikkus ja majandus Üllas Ehrlich TTÜ majandusteaduskond Keskkonnaökonoomika õppetool

2. Jätkusuutlik areng. Mõiste teke ja arenemine • Jätkusuutliku arengu kontseptsioon esitati esmakordselt 1980-ndal aastal kolme NGO (IUCN-International Union for Conservation of Nature, UNEP- United Nations Environment Programme, WWF- World Wildlife Foundation) poolt Maailma looduskaitse strateegias (World Conservation strategy). • Muutus kiiresti keskseks mõisteks keskkonnapoliitika diskursuses. • Maailma looduskaitse strateegia tegeles ökoloogilise jätkusuutlikkusega kitsamas mõttes ilma ambitsioonideta kaasata majandust, poliitikat ja ühiskonda. • Jätkusuutliku arengu mõiste sai laiema tähenduse raportis Meie ühine tulevik (Our Common Future), mis avaldati Maailma keskkonna- ja arengukomisjoni poolt (World Comission on Environment and Development, WCED) 1987. aastal ning on tuntud Brundtlandiraporti nime all.

3. Jätkusuutlik areng. Brundtlandi raport • ÜRO Peaassamblee moodustas Maailma keskkonna- ja arengukomisjoni 1983. aastal nii keskkonna degradeerumise kui majanduskriisi vastu võitlemiseks. • Komisjoni juhtis Norra peaminister Gro Harlem Brundtland. • Komisjon tegutses 4 aastat, kaasates spetsialiste ja organisatsioone paljudest riikidest. • 1987 avaldati raport Our Common Future, sellest alates muutus mõiste Sustainable development tuntuks üle maailma. • Raport oli algselt mõeldud põhja tööstusriikide ja lõuna arengumaade vaheliste vastuolude ületamiseks, millest ka pealkiri „Meie ühine tulevik”.

4. Jätkusuutliku arengu mõiste ajalugu I Brundtlandi komisjon seadis kolm olulist eesmärki: • Üle vaadata (revideerida) kõige olulisemad keskkonna- ja arenguprobleemid ning sõnastada nendega tegelemiseks mõistlikud eesmärgid. • Töötada välja uued rahvusvahelise koostöö vormid keskkonnaprobleemide lahendamiseks, mis aitaksid suunata keskkonnapoliitikat vajalike muutuste jätkusuutlikkuse suunas. • Suurendada keskkonnaprobleemide mõistmist ning vastutust keskkonna ees nii valitsuste, kodanikeühenduste kui ka indiviidide tasandil. Läbiv põhimõte komisjoni raportis:„Säästev areng globaalse koostöö kaudu”.

5. Jätkusuutliku arengu mõiste ajalugu II Kõige tähtsamad keskkonnaga seotud probleemid Brundtlandi komisjoni arvates: • inimeste arvu kasv (demograafiline plahvatus), • toiduga varustatus (toidu kättesaadavus), • bioloogilise mitmekesisuse (biodiversiteedi) vähenemine (biodiversity loss), • energia, • ressursside ammendumine, • keskkonna saastumine, • urbaniseerumine. Komisjon:„Lähimad aastakümned on kriitilised”.

6. Jätkusuutliku arengu mõiste ajalugu III Brundtlandi komisjon defineeris esmakordselt säästva e. jätkusuutliku arengu mõiste: „SA on areng, mis peab tagama tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma, et kahjustataks tulevaste põlvkondade võimet rahuldada oma vajadusi” („Sustainable development isdevelopmentthat meets the needs of the present without compromising the ability of future generations to meet their own needs”) Komisjon oli raske ülesande ees: 1980-ndate keskpaigaks oli selge, et tehnoloogia areng ei peata enamikke ebasoovitavaid keskkonnatrende, st lihtsaid lahendusi keskkonnaseisundi halvenemise peatamiseks ei ole olemas. Majanduskasvu peatumine on ühtviisi vastuvõetamatu nii rikastele kui vaestele riikidele.

7. Säästva arengu definitsioon on ebamäärane • Kuidas võime teada, mida tulevased põlvkonnad vajavad? • Millised on praegu elavate põlvkondade vajadused? • Autorid selgitavad: ”Eesmärgiks on saavutada majanduslik kasv, mis tagaks kõrge elustandardi ning kaitseks ja säilitaks samal ajal stabiilse elukeskkonna nii praegustele kui järeltulevastele põlvkondadele.”

8. Millest sõltub majanduse mõju keskkonnale? I • Inimeste arv • Isiku tarbimine • Hüviste tootmise tehnoloogiad • Toodetud hüvised

9. Millest sõltub majanduse mõju keskkonnale? II Muude tingimuste konstantsuse korral on mõju võrdne kas: 1) Indiviidide hulgaga 2) Tarbitud kaupade kogusega 3) Toodetud kaupade hulgaga 4) Tootmistehnoloogiatega

10. Majanduse keskkonnamõju mõõtmine I I ≡ P * A * T I- mõju (impact) P- indiviidide hulk (population) A- jõukus (affluence) T- tehnoloogia (technology)

11. Majanduse keskkonnamõju mõõtmine II Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on majanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP), mõõdetakse rahaühikutes. Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe SKP rahaühiku (tavaliselt $) kohta.

12. Majanduse keskkonnamõju mõõtmine III Keskkonnamõju = P * A * T = mingi arv * ($/mingi arv) * (mingi ühik/$) NB! $ taandub valemist välja

13. Näide: CO2-e emissiooni arvutamine (2000. a) P- Maa elanikkond 6 miljardit indiviidi, 6 * 109 A- keskmine SKP ühe elaniku kohta, 7000$ T- keskmine CO2-e hulk, mis paisati atmosfääri ühe SKP $-i tootmiseks, 0,00055 tonni. I = (6 * 109) * 7000 * 0,00055 = 23,1 * 109 = 23100 * 106 = = 23100 miljonit tonni

14. Keskkonnamõju arengustsenaariumid lähitulevikuks I Indiviidide hulk • 1950-1975 Maa elanikkonna aastane juurdekasv ca 2% • 1975-1999 1,6% • 2000 kuni 2008 1,3%, arenenud maades vähem kui 0,5% • 2008 absoluutne juurdekasv suurem kui 1950

15. Rahvastiku prognoos aastaks 2050

16. CO2-e emissiooni prognoos aastaks 2050 Emissioon aastal 2000 I = (6 * 109) * 7000 * 0,00055 = 23100 miljonit tonni

17. Majanduskasvu prognoos koos CO2-e emissiooni kasvuga aastaks 2050 3 stsenaariumi, SKP elaniku kohta kasvab 1%, 2,5% ja 4%

18. CO2-e emissiooni prognoos koos majanduskasvu ja sündivuse kasvuga

19. Tehnoloogia prognoos aastaks 2050 CO2-e peetakse suurimaks kasvuhoonegaasi tekitajaks. Kui palju peaks tehnoloogia muutuma, et 2050 oleks CO2-e emissiooni tase võrdne aastaga 2000? 23100 * 106 = (P2050 * 106) * A2050 * T2050 Avaldame võrrandist T2050 T2050 = 23100/ (P2050 * A2050)

20. Konservatiivne stsenaarium aastaks 2050 P = 7866 (kasv 1% aastas) A = 11512 (kasv 1%) T2050 = 23100/ (P2050 * A2050) = 0,0002551 (T2000 = 0,00055) T2050/T2000 = 0,0002551/0,00055 = 0,4638 Järeldus: 1%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $ CO2-e sisaldus langema üle 50%

21. Mittekonservatiivne arengustsenaarium P = 10934 * 106 (kasv 4% aastas) A = 49747 (kasv 4% aastas) T2050 = 23100/ (P2050 * A2050) = 0,0000043 T2050 /T2000 = 0,0772 Järeldus: 4%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $ CO2-e sisaldus langema üle 90%

22. Kasvu piirid, küttimine ja korilus Inimühiskonna ajalugu on jagatav kolme faasi: 1) küttimine-korilus, kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit. I ≡ P * A * T • P ja A väga väikesed; T väga lihtne, välist energiat per capita 1 HEE (Human Energy Equivalent) • Keskkonnamõju väike • P suurenemine viis kas uude (põllumajanduslikku) formatsiooni või väljasuremisele

23. Kasvu piirid, põllumajanduslik faas 2) põllumajanduslik faas, kestis 12000 a, lõppes 200 a tagasi, indiviide 900 miljonit. Suurem ebavõrdsus küttimise-korilusega võrreldes. Suurem osa indiviide sai rahuldada põhilised vajadused (eluase, riie, toit). Väike protsent elas luksuslikult. I ≡ P * A * T • P palju suurem võrreldes eelmise faasiga • A veidi suurem • T võrreldes eelmise faasiga kõrgem, faasi lõpuks kasutati välist energiat per capita 2-3 HEE (Human Energy Equivalent) • Arvestades P kasvu oli inimkonna kogu eksogeense energia tarve faasi lõpuks sadu kordi suurem küttimise-korilusega võrreldes • Samavõrra oli suurem ka mõju keskkonnale

24. Kasvu piirid, tööstuslik faas 3) tööstuslik faas algas ca 200 a tagasi I ≡ P * A * T • Summaarne P ja A on 200 a jooksul tohutult kasvanud, eksogeenne energiatarve per capita ca 20 korda suurem • Energiakasutus väljendab majandussüsteemi sisenevate ressursside kvantiteeti. Nii taastuvate kui mittetaastuvate ressursside kasutus on väga palju kasvanud, sest P, A ja T on suurenenud.

25. Rooma klubi • 1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport “Kasvu piirid” (TheLimitstoGrowth, Meadows, jt). • Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on loodusvarad ammendatud

26. “In 1971 the world’s proven oil reserves were 612 billion barrels. Since then the world has produced 767 billion barrels. We should have run out of reserves five years ago, but we didn’t. In fact, today’s proven reserves are 1028 billion barrels, or 416 billion barrels more than in 1971.” Steve H. HankeForbes magazine Aug 16th 2004 1971. aastal oli maailma kindlaks tehtud naftavarudeks 612 miljardit barrelit. Sellest ajast on maailmas toodetud 767 miljardit barrelit naftat. Naftavarud oleksid pidanud otsa saama juba viis aastat tagasi. Tänapäeval on kindlaks tehtud naftavarudeks isegi 1028 st 416 miljardit barrelit rohkem kui 1971. aastal. Steve H. HankeForbes magazine 16. aug 2004

27. Kasutas kasvu mudeli sisendina parimat olemasolevat teadmist ja võttis arvesse seoseid.

28. The limits to growth. Maailma kirjeldav mudel

29. Realistlik stsenaarium

30. Realistliku stsenaariumi seletus Stsenaarium põhineb tegelikul ressursikasutusel ja selle hüpoteetilistel tagajärgedel. 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud I ≡ P * A * T Senine I tase ei saa jätkuda, P, A ja T langevad, toimub „totaalne mandumine”.

31. Pessimistlik stsenaarium (suurem ressursitarbimine)

32. Pessimistliku stsenaariumi seletus • Ressursside ekspluateerimine on võrreldes eelmise stsenaariumiga palju intensiivsem • Peamiseks erinevuseks saastet kirjeldav muutuja • Saaste suurenemine inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks

33. Optimistlik stsenaarium põhilised näitajad jäävad 1975 a tasemele, tehnoloogia paraneb

34. Reaktsioon uurimusele The limits to growth • Ilmus 1972, pakkus väga suurt huvi • Terav kriitika neoklassitsistlike majandusteadlaste poolt • Kritiseeriti ühekülgselt, peamiseks sõnumiks peeti mittetaastuvate ressursside lõppemist 21. saj. alguses

35. Õnn ja majandusMis teeb inimesed õnnelikuks? Õnne mõõdetavus 19. saj uskusid majandusteadlased, et õnnelikkust saab mõõta. Neoklassikaline majandusteadus ei jaganud seda optimismi. Praegune majandusteadus mõõdab õnnelikkust. Kaks võimalust mõõtmiseks: 1) Võttes arvesse kõiki asjaolusid, kas võite öelda, et olete; a) väga õnnelik, b) õnnelik, c) õnnetu, d) väga õnnetu. 2) Kui rahul ja õnnelik Te olete oma eluga? Hinnake 10 palli skaalal 1- täiesti mitterahul, 10- ülimalt rahul.

36. Sissetuleku mõju rahulolule. Indiviidi tasand

37. SKP ja õnn (õnn = rahulolu oma eluga)

38. Õnne ja rahulolu determinandid. Muutuste mõju rahulolule

39. Järeldused • Negatiivse tulevikustsenaariumi realiseerumise tõenäosus suureneb. • Säästva (jätkusuutliku) arengu mõiste sisu vajab ümbermõtestamist. • Tulevikus on rõhk pigem inimese kui liigi püsimajäämisel, mitte „järjest kasvavate vajaduste üha täielikumal rahuldamisel“. • Tehnoloogia muutumisest olulisem on mõtlemise ja väärtushinnangute muutumine. • Loobumine paradigmast „rohkem on parem“ nii mõtlemises, majanduses kui ka riikide edukuse hindamisel. • Edukamaks võivad osutuda ühiskonnad, kus indiviidide käitumine on enam allutatud sootsiumi huvidele. • Praeguste arengute jätkumisel ei saabu globaalne katastroof tõenäoliselt enne 2050-ndat aastat.

40. Tänan tähelepanu eest!