1 / 22

BIOMASS ja BIOENERGIA Tallinn 27.-29. 02. 2008 Hardi Tullus Estonian University of Life Sciences

Puittaimede kasutusvõimalused energiakultuurina Eestis The use of wood plants as energy crops in Estonia. BIOMASS ja BIOENERGIA Tallinn 27.-29. 02. 2008 Hardi Tullus Estonian University of Life Sciences. Taust. Eestis 300 - 400 tuhat ha põllumaad kasutusest väljas

boris
Download Presentation

BIOMASS ja BIOENERGIA Tallinn 27.-29. 02. 2008 Hardi Tullus Estonian University of Life Sciences

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Puittaimede kasutusvõimalused energiakultuurina EestisThe use of wood plants as energy crops in Estonia BIOMASS ja BIOENERGIA Tallinn 27.-29. 02. 2008 Hardi Tullus Estonian University of Life Sciences

  2. Taust • Eestis 300 - 400 tuhat ha põllumaad kasutusest väljas • Plantatsiooniline metsandus laieneb kõikjal maailmas • Maailma metsadest 5-6% istandikud puidust 25% istandikest aastaks 2050 …… 50% • Eestis head mullateaduse ja metsateaduse kogemused ja teadmised • Eestis XIX sajandil osaliselt madalmetsa viljelus • XX sajandil pool-looduslike metsade majandamine

  3. Mida ja kus kasvatadaPuuliigi valik • Istandikud rajada endisele põllumajan-duslikule maale, mitte metsamaale • Kiirekasvulised lehtpuud, mitte okaspuud • Lepad (hall lepp ja sanglepp) • Kased (arukask ja sookask?) • Haavad (hübriidhaab ja harilik haab?) • Pajud

  4. Mõju mulla viljakusomadustele • Aluseks uuringud püsikatsealadel • Produktsioon Ks,Lv,Hb,Pa • NPK-ringe Ks,Lv,Hb,Pa • C-ringe Ks,Lv,Hb,Pa • Pikaajaline mullamonitooring hübriidhaava istandikes • Elementide ärakanne biomassiga vähetähtis • Aineringe intensiivistub ja mullaviljakus tõuseb • Elementide tagasikanne tuhaga K, Ca • Väetistarve pajuistandikes

  5. Eesti mulla- ja metsateaduse kogemus • Head eeldused teaduse tulemusi ja soovitusi modelleerida, digitaliseerida, kasutada IT vahendeid • Mullatüübi põhjal – prof. R. Kõlli muldade maatrikstabel • Tulevase metsakasvukohatüübi põhjal – E. Lõhmuse ordineeritud metsakasvukohatüüpide süsteem • Eestit geograafiliselt rajoneerida pole vaja

  6. Eesti metsakasvukohatüüpide ordineeritud süsteem E. Lõhmuse järgi (algallikas: Eesti metsakasvukohatüübid. E. Lõhmus. Tartu, 2004)

  7. Seosed metsakasvukohatüübi ja mullaliigi vahel (algallikas: Eesti metsakasvukohatüübid. E. Lõhmus. Tartu, 2004)

  8. Normaalse arenguga muldade maatrikstabel (algallikas: Põllumaade metsastamine. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004).

  9. Metsakasvukohatüüpide seos muldadega (algallikas: Põllumaade metsastamine. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004).

  10. Üldistatud puistute boniteet (algallikas: Põllumaade metsastamine. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004).

  11. Muldade sobivus erinevate puuliikide kasvatamiseks(algallikas: Põllumaade metsastamine. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004).

  12. Paindliku raieringi variandid • Lühike raiering (5–15 aastat), ülepinnaline puidukoristus. • Lühike raiering, kuid piisavalt pikk (15–25 aastat), et lisaks energiapuidule osa puidust kasvab paberipuidu mõõtu. • Suhteliselt lühike raiering (20–30 aastat), kus osa puidust kasvab paberipuu mõõtu ja enamuse tüvede alumine palk on kasutatav vineeri- ja saetööstuses. • Koristusraie tavametsa mahulise küpsuse faasis (40–60 aastat), kus saadakse energiapuitu, paberipuitu ja palki/pakku.

  13. Uudne puu: hübriidhaab võib 9 aastaselt olla nii suur Eestis on 700 ha hübriidhaava istandikke

  14. Raiering ja optimaalne tihedus Erinevate puuliikide puistute piirtihedused. Joonise põhjal on võimalik määrata erineva algtihedusega kultuuride keskmine rinnasdiameeter puistu jõudmisel intensiivse harvenemise faasi.

  15. 10000 N L= NÄIDE: haava puistute hõreduse (L) ja keskmise rinnasdiameetri seos Tjurini Ia, I ja II boniteedi puistute kohta ning selle põhjal prognoositav erinevate algtihedustega kultuuride keskmine diameeter puistute jõudmisel intensiivse harvenemise faasi N- puude arv hektaril

  16. Puidupõhiste energiakultuuride kasvatamist piiravad ja soodustavad tegurid • Seadusandlikud, sotsiaalsed • Ökoloogilised, maastikulised • Majanduslikud, maksupoliitika • EL ühise põllumajanduspoliitika ristvastavusnõuded • Keskkonnariskid: Ks, Lv, Lm, Pa, Hb, Hhb • Geenireostus • Klooni või hübriidi kontrollimatu levik • Kahjustajate masspaljunemine • Esteetiline sobimatus maastikus • Kui palju võib energiapaju või hübriidhaaba Eestisse istutada? 1% 400 000 ha-st = 4000 ha • Ühe puupõllu maksimumsuurus? • Kloonide arv ühel puupõllul? • Tehnika ja tehnoloogia

  17. Soovitused energiakultuuride laialdasema viljelemise korraldamiseks Eestis • Ühiskondlik arvamus • Põllundus – metsandus – puupõllundus • Koolitus • Metsataimekasvatus • Selektsioon, aretus, kloonid, GMO • Toetuste süsteemid

  18. Seadusandlus • Metsaseadus (2006) • Eestis metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide loeteluKeskkonnaministri 11. juuni 2004. a määrus nr 72 • Looduskaitseseadus • Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine, võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud. • Eesti säästva metsanduse standard • Võõrliikide kasutamine põllumaade metsastamisel on lubatud vaid erandjuhul.

  19. Vajalik mõistete täpsustamine • Metsakultuur, (taas)metsastamine, metsastumine • Istandus, istandik, puupõld (ühtne FAO definitsioon) • Plantatsiooniline metsandus • Lühikese raieringiga metsandus • Madalmets, kõrgmets, energiamets • Võõrliik, võõrpuuliik • Loodus

  20. Kokkuvõtvad soovitused puidupõhiste energiakultuuride laialdasema viljelemise korraldamiseks Eestis • Puupõlde võiks olla sada tuhat hektarit • Kasvatada kodumaiseid lehtpuuliike • Puittaim on parem kui rohttaim • Keskkonnariskid on madalad • Mullaviljakuse langus probleemiks vaid ülilühikese raieringi korral • Rakendada paindlikku metsakasvatuslikku strateegiat • Katsetada pajude ja hübriidhaavaga • Rohkem koolitust, selgitust ja toetust

  21. Puupõld ei ole mets ja ei peagi seda olema! Puupõlde võiks Eestis rohkem olla! TÄNAN! Uuringute toetajad: EV Põllumajandusministeerium Maaelu Edendamise Sihtasutus SA Erametsakeskus ETF grandid 6064 ja 7298

More Related