360 likes | 998 Views
KURSUSETÖÖ Loodusõpetus 6. klass Teema: LÄÄNEMERI Koostaja: Anne Pajupuu Kool: Paide Gümnaasium Juhendaja: Viive Karusion. LÄÄNEMERI. Läänemere elustik. LÄÄNEMERE TAIMESTIK Rannikul ja saartel kasvavad taimed. Astelpaju Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein.
E N D
KURSUSETÖÖLoodusõpetus 6. klassTeema: LÄÄNEMERI Koostaja: Anne PajupuuKool: Paide GümnaasiumJuhendaja: Viive Karusion
LÄÄNEMERI Läänemere elustik
LÄÄNEMERE TAIMESTIKRannikul ja saartel kasvavad taimed • Astelpaju • Sinerõigas • Liiv-vareskaer • Merikapsas • Merihumur • Merihein
Astelpaju • Põhjalahe saarte tuntuim taim • Oksad okkalised ja teravad • Valgusnõudlik • Kasvab kuival pinnasel • Hilissügisel valmivad marjad, mis sisaldavad rohkesti C-vitamiini
Liiv-vareskaer • Kasvab kuni 1m kõrguseks • Õisik 30cm pikkune • Pikad kitsad lehed • Roomav risoom takistab liiva liikumist mererannal ja luidetel
Merikapsas • Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette • 1m kõrgune põõsakujuline taim • Lehtedes palju B-vitamiini • Noori võsusid kasutatakse toiduks
Merihumur • Madal taim • Paksude lehtedega • Talub soolsust ja kuivsust
Rannavee neli vetikate vööndit • Sinivetikate vöönd • Rohevetikate vöönd • Pruunvetikate sh põisadruvöönd • Punavetikate vöönd
Sinivetikate vöönd • Kasvab kaljusel rannikul, veepiirist kõrgemal • Sinkjasmust
Rohevetikate vöönd • Asub meetri sügavusel • Pakub varju ja toitu veeloomadele • On üheaastased taimed
Pruunvetikate sh põisadru vöönd • Soome rannikute suurim vetikas • Kasvab kuni poole meetri kõrguseks • Moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel suuri kooslusi
Punavetikate vöönd • Ulatuvad kõige sügavamale • Kohastunud vähese valgusega • Punavetikate vahel on rohkesti rannakarpe
LÄÄNEMERE LINNUSTIK • Lauk • Kivirullija • Punajalg-tilder • Meriski • Kühmnokk-luik • Hahk
Lauk • Elab taimestikurikkas vees • Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium • Häälitsus kostab kaugele
Kivirullija • Kurvitsaline • Häälitseb kimedalt • Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel • Jalad lühikesed • Pesitseb tiirude koloonias
Punajalg-tilder • Kurvitsalane • Pikakoivaline • Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest • Poegade eest hoolitseb isaslind
Meriski • Kurvitsaline • Erksavärviline • Kõvahäälne • Otsib toiduks karpe • Emalind toidab poegi
Kühmnokk-luik • Eestis pesitsev suurim veelind • Nokal on must kühm • Tugev ühtekuuluvustunne • Rändlind
Hahk • Tüüpiline merelind • Pesitseb maismaal kolooniatena • Toiduks on karbid ja pisivähid • Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud
LÄÄNEMERE KALAD • Räim • Kilu • Tursk • Lest • Lõhe, meriforell, angerjas
Räim • Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi • Toiduks plankton • Koeb kevadel 1-15 m sügavuses • Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks
Kilu • Elab Läänemeres kõikjal • Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu • On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega • Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud
Tursk • Tursasaak on kõikuv • Elab merepõhja lähedal • Kasvab kuni 110cm pikkuseks • Toitub kaladest, selgroogsetest
Lest • Laia ja lapiku kehaga põhjakala • Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees • Sööb merikarpe ja väikesi kalu
Siirdekalad meriforell • Osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes • angerjas • lõhi
LÄÄNEMERE IMETAJAD • Viigerhüljes • Hallhüljes
Viigerhüljes • Kasvab 1,5m pikkuseks • Ujuvad osavasti loibadega sõudes • Naha all on paks rasvakiht • Toitub kaladest • Veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja
Hallhüljes • Elab kaugematel rahudel ja avamerel • Sünnitab poja triivival jääpangal • Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa