Läänemere saastumine ja kaitse

1. Läänemere saastumine ja kaitse Doris Mark 10A

2. Läänemeri e Balti Meri • Pindala u 422 000 km² • Keskmine sügavus vaid 55 m • Ühendus Atlandi ookeaniga Taani väinade kaudu

3. Läänemere saastatus Läänemeri on kergesti haavatav järgmiste tegurite tõttu: • Madalus • Veevähesus • Halb veevahetus Läänemeri on üks saastatumaid meresid maailmas.

4. Eutrofeerumine (toitainete üleküllus)‏ Merereostus Ohtlike ainete akumuleerumine elusorganismides Võõrliikide sissetung Bioloogilise mitmekesisuse häirimine Põhilised probleemid:

5. 1. Eutrofeerumine Ülemäärast toitainete sissevoolu põhjustavad: 1.Hajureostusallikad: • Üleväetatud põllumaa • Õhureostus 2.Punktreostusallikad: • Reoveepuhastid • Tööstusreovee väljavoolutorud • Laevade heitveed

6. Eutrofeerumise tunnused: • Suured vetikate õitsengud • Elutud alad merepõhjas • Vee hapnikusisalduse vähenemine • Muutused taimede ja seejärel ka loomade liigilises koosseisus

7. Kaitseabinõud eutrofeerumise leevendamiseks: • Reovete puhastus • Põllumajanduse, transpordi ja tööstuse jäätmete vähendamine • Kaitsevööndite ja märgalade rajamine • Maheviljelusmeetodite kasutamine • Aastaringne kesaharimine rannikul

8. 2. Merereostus Võimalikud reostusallikad: • Naftatankerid • I ja II Maailmasõja- aegsed lõhkekehad • Linnad ja tööstusettevõtted (heitveed)‏ • Põllud (väetis-> fosfor- ja lämmastikühendid)‏ • Nafta- ja gaasijuhtmed (k.a. Nordstream)‏

9. Tööstuses ohtlike ainete asendamine vähemohtlikega Reovete puhastamine Laevadele kehtestatud turvalisus- ja ohutusnõuette täitmise rangem kontroll Lisaabinõud laevaliikluse korraldamiseks Lõhkekehade kahjutuks tegemiseks läbiviidavad operatsioonid Mahepõllunduse propageerimine Nafta- ja gaasijuhtmete asemel keskkonnasõbralikuma energia tarbimine Võimalused reostuste ära hoidmiseks/ vähendamiseks:

10. 3. Ohtlike ainete akumuleerumine elusorganismides Paberi-, kivisöe-, naftatööstus Heitveed / plastmassi põletamisel tekkinud gaasid Püsiv saasteaine dioksiin satub Läänemerre Dioksiin ladestub kalade rasvkudedesse Dioksiin kahjustab: maksa kesknärvisüsteemi immuunsussüsteemi nahka viljakust ning võib tekitada vähki. Dioksiin satub kalade kaudu ka inimestesse

11. Olukord halveneb iga aastaga... • Läänemere räime ja lõhe kudedes on kohati piisavalt dioksiini, et neid mitte inimtoiduks lubada. • Rootsis ei soovitata lapseootel naistel Läänemerest püütud kala süüa, et vähendada loote ajukahjustuse riski. • Kalade dioksiinisisaldus ületab kohati euronormi (4. pgTEQ/g) kahekordselt.

12. 4. Võõrliikide sissetung • Võõrliikide invasioon on üks tõsisemaid ja üha suurenevaid ohte vee ökosüsteemile • See inimeste kaasabil toimuv protsess paneb aluse olulistele, prognoosimatutele ja pöördumatutele muutustele nii eluta keskkonnas kui elustikus

13. Võõrliigid Läänemeres • Läänemerre on viimase 150 aasta jooksul siirdunud üle 90 tulnukliigi, nii loomi kui taimi. Nt: tõruvähk, kanada vesikatk, rändkarp, tulnukharjasuss, röövtoiduline vesikirp, meduus, hõbekoger, ümarmudil

14. 5. Bioloogilise mitmekesisuse häirimine Kõik eelnevalt mainitud probleemid omakorda häirivad Läänemere elustiku bioloogilist mitmekesisust, näiteks: • Eutrofeerumise ja ülepüügi tõttu muutub kalastiku koosseis • Eutrofeerumine põhjustab hapnikupuudust põhjakihtides, mis viib merepõhja elustiku välja suremiseni • Merereostuse tagajärjel hukuvad tuhanded elusorganismid, häiritud on ka kalade kudemine • Võõrliigid tõrjuvad välja püsiasukaid Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks tegeletakse kõikide eelnenud probleemidega ning korraldatakse kalavarude kasutamist ja kaitset rahvusvahelisel tasandil.

15. Läänemere päästmisega tegelevad mitmed organisatsioonid ja on loodud mitmeid programme • EU poolt rahastatav BOING-programm on teabeteenus Läänemere eutrofeerumisest ja selle tagajärgedest. Teenus on mõeldud laiale avalikkusele, eriti aga õpilastele. • WWF (Maailma Looduse Fond)-i Naturewatch programm on rahvusvaheline Läänemeremaid käsitlev keskkonnakasvatusprogramm, mille üheks osaks on ranniku uurimine. • The Sea and Cities programm tutvustab Läänemere reostamist ja kaitset ajaloolisest ja ühiskondlikust vaatenurgast. • BEAP (Baltic Ecoregion Action Plan ) – Läänemere Ökoregiooni Tegevuskava on mitmekesine projekt, mille eesmärgiks on läheneda mere seisundit mõjutavate tegurite tervele kooslusele. • Mere halvast seisundist tulenevalt on Läänemere kaitse valdkonda hakatud arendama ka Läänemere kaitse konventsiooni (HELCOM) raames. • Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eesmärgiks on kogu Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine.

16. Mida saaks ära teha üksikisikuna? • Ära põleta plastmassprügi ning püüa eelistada muid materjale plastmassile- nii annad panuse Läänemere dioksiinivabamaks muutmisele. • Väldi üksinda autoga sõitmist ja fosfaadisisaldusega pesuaineid- jällegi panustad merereostuse vähendamisele. • Ära viska prügi merre- kas teadsid, et plastpudelid lagunevad vees 450 aastat, sigaretifiltrid 1-5 aastat ning klaastaara koguni 1 miljon aastat? • Mine vabatahtlikuks. Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldas koolitusi vabatahtlikele naftareostuse tagajärgedega võitlemiseks. Koolitused on selleks korraks küll läbi saanud, kuid liitu ELFi vabatahtlike andmebaasiga.

17. http://www.fimr.fi/et/itamerikanta.html http://www.msi.ttu.ee/index.php?toc=3 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=380015/T%D5LGE_Baltic+Sea+Action+Plan_1.pdf http://www.itameriportaali.fi/et/uutiset/uutisarkisto/2005/et_EE/672/ http://www.roheline.ee/books/kkj601.pdf http://www.mkm.ee/failid/EL_merenduspoliitika_Eesti_seisukohad.rtf http://www.roheline.ee/books/17.pdf Allikad: