240 likes | 840 Views
Murrud alalõualuus. Mari Liiva Hambaarstiteaduse III kursus Juhendaja: Riina Runnel. Alalõualuu anatoomia. Alalõualuu murd – kui tihti seda juhtub?. Alalõualuu murd on esinemissageduselt teine näoluu murd Kõige sagedasem – ninaluu murd Kogu kehas – sageduselt kümnes murtud luu
E N D
Murrud alalõualuus Mari Liiva Hambaarstiteaduse III kursus Juhendaja: Riina Runnel
Alalõualuu murd – kui tihti seda juhtub? • Alalõualuu murd on esinemissageduselt teine näoluu murd • Kõige sagedasem – ninaluu murd • Kogu kehas – sageduselt kümnes murtud luu • Meestel 3 x suurema tõenäosusega, kõige sagedamini 20-29 aastastel meestel
Alalõualuu murru põhjused • Trauma • Mootorsõiduki õnnetused • Kallaletungid • Spordiga seotud vigastused (hokimäng, jalgratturid, poks) • Kukkumised • Haigused • Osteomüeliit • Alalõualuu kasvajad
Alalõualuu murdude vormid • Nihkega • Murdunud luufragmentide vaheline kontakt on muutunud (puudub täiuslik anatoomiline kuju) • Nihketa • Luu fragmendid on teineteisega kontaktis, säilinud anatoomiline kuju • Mõra
Alalõualuu murdude vormid • Avatud • Kaasneb näo ja suulimaskesta pehmete kudede haav/rebend • Kinnine • Murrukohal ei ole pehmed koed rebenenud
Alalõualuu murdude tüüpilised asukohad • Kõige sagedamini esinevad murrud mandibula keha, kondülaarjätke ja nurga piirkonnas, ramuse ja koronoidjätke piirkonnas esineb vähem
Alalõualuu murru diagnoosimine • Vajalik patsiendi läbivaatus • Kas esineb deformatsioone, hematoome, paistetust • Maloklusioon • Hammaste liikuvus, murdumine • Alalõualuu palpatsioon • Alalõualuu liikuvus ja stabiilsus • Radioloogilised meetodid • OPTG • KT • (posterioanterioorne röntgenülesvõte)
Nihkega alalõualuu murru sümptomid • Deformatsioon • Maloklusioon • Veritsemine suuõõnest • Alahuule ja alalõua paresteesia või anesteesia • Kõnehäired • Turse • Valu • Trism (mälumislihaste spasm)
Nihketa alalõualuu murru sümptomid • Hammaste vahelt veritsus • Hellus mõra asukoha ümber • Valu suu avamisel ja sulgemisel • Turse • Värvimuutus
Komplikatsioonid • Luumurru fikseerimisega viivitamine suurendab komplikatsioonide riski • Maloklusioon • Hammaste nihkumine, hambumuse anomaaliad • Verejooksud • Oht hingamisteede kahjustuseks (bilateraalse kahjustuse korral võivad mälumislihased alalõualuu tagumist segmenti tahapoole tõmmata – keel takistab hingamist) • Närvikahjustus (tundlikkuse kaotus lõuatsil, alahuulel) • Infektsioon
Komplikatsioonid • Anküloos (sagedamini pärast alalõualuumurru kinnist paigaldust ja sellele järgnevat pikaaegset immobilisatsiooni; või ravimata/diagnoosimata juhtudel) • Luukildude nihe lihaste jõudude toimel • Kõnehäired • Neelamishäired • Halb enesetunne • Osteomüeliit • PTSD
Ravi • Vajadusel antibiootikumravi – infektsiooni vältimiseks • Valuvaigistav ravi • Raviplaan sõltub murru tüübist • Eesmärgiks lõualuu fragmentide fikseerimine • Jaguneb: • Konservatiivne • Aktiivne
Konservatiivne ravi • Juhtudel, kui on nihketa murd • Valuvaigistav ravi • Infektsiooni ennetav ravi • Murru ajutine stabiliseerimine (sidemed, horisontaalne fikseerimine) • “Pehme dieet” • Suuhügieeni õpetus • Patsient ei tohiks alalõuga jõuliselt liigutada
Aktiivne ravi • Nihkega murru puhul – eesmärk tuua murdunud luufragmendid taas õigesse kontakti ja neid selles asendis hoida kuni murru paranemiseni • Protsess jaguneb: • Lähendamine • Fiksatsioon • Immobilisatsioon • Rehabilitatsioon/füsioteraapa
Lähendamine • Tüübid: • Suletud lähendamine • Tavaliselt lihtsa murru korral • Selle korral on infektsiooni risk väike • Luu terve naha all manipuleeritakse õigesse asendisse • Avatud lähendamine • Suurem infektsiooni oht – antibiootikumravi
Fiksatsioon • Protseduur, mille jooksul õigesse anatoomilisse asendisse toodud luufragmendid fikseeritakse sellesse asendisse • Võimalused: • Kaudne fiksatsioon kasutades IMF-i • Otsene fiksatsioon kasutades luuplaati, kruvisid (komplikatsioonide oht: infektsioon, kruvid tulevad lahti, närvikahjustus)
Immobilisatsioon • Lähendatud ja fikseeritud luufragmendid immobiliseeritakse teatud ajaks, et saaks toimuda paranemine • Fiksatsioon ja immobilisatsioon saavutatakse koos tänu IMF-ile või luuplaatide ja kruvide abil • Immobilisatsiooni aeg sõltub murru asukohast, retineerunud hammase olemasolust murrukohas, patsiendi vanusest ja infektsiooni olemasolust • Näiteks: Noor täiskasvanu alalõualuu nurga murruga, kes on saanud õigeaegset ravi ja murrujoonelt on hammas eemaldatud – 3 nädalat • Retineerunud hammas murrujoonel - lisa 1 nädal • Murd sümfüüsis – lisa 1 nädal • Vanus 40 ja rohkem – lisa 1 või 2 nädalat • Lapsed või noorukid – nädala võrra lühem
Raskematel juhtudel • Luufragmentide stabiliseeriminekruvide, metallplaatide jne
Raskematel juhtudel • Ulatuslikum näo-lõualuude kirurgia • Alalõualuu proteesid
Kasutatud materjalid: • http://www.sportsmd.com/Articles/tabid/1010/id/24/Default.aspx?n=broken_jaw_%28mandibular_fracture%29 • http://www.emedicinehealth.com/broken_jaw/article_em.htm • http://emedicine.medscape.com/article/391549-overview • http://www.calweb.com/~goldman/mandible_fractures.html • http://www2.aofoundation.org/wps/portal/!ut/p/c0/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os3hng7BARydDRwN3QwMDA08zTzdvvxBjIwN_I_2CbEdFADiM_QM!/?segment=Mandible&bone=CMF&showPage=A&contentUrl=srg/popup/additional_material/91/X99_terminology.jsp
Kasutatud materjalid: • http://www.patient.co.uk/doctor/Mandibular-Fractures.htm • http://emedicine.medscape.com/article/1283150-treatment#a17 • http://www.scribd.com/doc/3670563/Management-of-Mandibular-Fracture • http://www.codental.uobaghdad.edu.iq/uploads/Scientific%20contributions/Management%20of%20Mandibular%20Fracture%20by%20Dr.%20Bethan%20Jones.pdf