1 / 23

Murrud alalõualuus

Murrud alalõualuus. Mari Liiva Hambaarstiteaduse III kursus Juhendaja: Riina Runnel. Alalõualuu anatoomia. Alalõualuu murd – kui tihti seda juhtub?. Alalõualuu murd on esinemissageduselt teine näoluu murd Kõige sagedasem – ninaluu murd Kogu kehas – sageduselt kümnes murtud luu

bracha
Download Presentation

Murrud alalõualuus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Murrud alalõualuus Mari Liiva Hambaarstiteaduse III kursus Juhendaja: Riina Runnel

  2. Alalõualuu anatoomia

  3. Alalõualuu murd – kui tihti seda juhtub? • Alalõualuu murd on esinemissageduselt teine näoluu murd • Kõige sagedasem – ninaluu murd • Kogu kehas – sageduselt kümnes murtud luu • Meestel 3 x suurema tõenäosusega, kõige sagedamini 20-29 aastastel meestel

  4. Alalõualuu murru põhjused • Trauma • Mootorsõiduki õnnetused • Kallaletungid • Spordiga seotud vigastused (hokimäng, jalgratturid, poks) • Kukkumised • Haigused • Osteomüeliit • Alalõualuu kasvajad

  5. Alalõualuu murdude vormid • Nihkega • Murdunud luufragmentide vaheline kontakt on muutunud (puudub täiuslik anatoomiline kuju) • Nihketa • Luu fragmendid on teineteisega kontaktis, säilinud anatoomiline kuju • Mõra

  6. Alalõualuu murdude vormid • Avatud • Kaasneb näo ja suulimaskesta pehmete kudede haav/rebend • Kinnine • Murrukohal ei ole pehmed koed rebenenud

  7. Alalõualuu murdude tüüpilised asukohad • Kõige sagedamini esinevad murrud mandibula keha, kondülaarjätke ja nurga piirkonnas, ramuse ja koronoidjätke piirkonnas esineb vähem

  8. Alalõualuu murru diagnoosimine • Vajalik patsiendi läbivaatus • Kas esineb deformatsioone, hematoome, paistetust • Maloklusioon • Hammaste liikuvus, murdumine • Alalõualuu palpatsioon • Alalõualuu liikuvus ja stabiilsus • Radioloogilised meetodid • OPTG • KT • (posterioanterioorne röntgenülesvõte)

  9. Nihkega alalõualuu murru sümptomid • Deformatsioon • Maloklusioon • Veritsemine suuõõnest • Alahuule ja alalõua paresteesia või anesteesia • Kõnehäired • Turse • Valu • Trism (mälumislihaste spasm)

  10. Nihketa alalõualuu murru sümptomid • Hammaste vahelt veritsus • Hellus mõra asukoha ümber • Valu suu avamisel ja sulgemisel • Turse • Värvimuutus

  11. Komplikatsioonid • Luumurru fikseerimisega viivitamine suurendab komplikatsioonide riski • Maloklusioon • Hammaste nihkumine, hambumuse anomaaliad • Verejooksud • Oht hingamisteede kahjustuseks (bilateraalse kahjustuse korral võivad mälumislihased alalõualuu tagumist segmenti tahapoole tõmmata – keel takistab hingamist) • Närvikahjustus (tundlikkuse kaotus lõuatsil, alahuulel) • Infektsioon

  12. Komplikatsioonid • Anküloos (sagedamini pärast alalõualuumurru kinnist paigaldust ja sellele järgnevat pikaaegset immobilisatsiooni; või ravimata/diagnoosimata juhtudel) • Luukildude nihe lihaste jõudude toimel • Kõnehäired • Neelamishäired • Halb enesetunne • Osteomüeliit • PTSD

  13. Ravi • Vajadusel antibiootikumravi – infektsiooni vältimiseks • Valuvaigistav ravi • Raviplaan sõltub murru tüübist • Eesmärgiks lõualuu fragmentide fikseerimine • Jaguneb: • Konservatiivne • Aktiivne

  14. Konservatiivne ravi • Juhtudel, kui on nihketa murd • Valuvaigistav ravi • Infektsiooni ennetav ravi • Murru ajutine stabiliseerimine (sidemed, horisontaalne fikseerimine) • “Pehme dieet” • Suuhügieeni õpetus • Patsient ei tohiks alalõuga jõuliselt liigutada

  15. Aktiivne ravi • Nihkega murru puhul – eesmärk tuua murdunud luufragmendid taas õigesse kontakti ja neid selles asendis hoida kuni murru paranemiseni • Protsess jaguneb: • Lähendamine • Fiksatsioon • Immobilisatsioon • Rehabilitatsioon/füsioteraapa

  16. Lähendamine • Tüübid: • Suletud lähendamine • Tavaliselt lihtsa murru korral • Selle korral on infektsiooni risk väike • Luu terve naha all manipuleeritakse õigesse asendisse • Avatud lähendamine • Suurem infektsiooni oht – antibiootikumravi

  17. Fiksatsioon • Protseduur, mille jooksul õigesse anatoomilisse asendisse toodud luufragmendid fikseeritakse sellesse asendisse • Võimalused: • Kaudne fiksatsioon kasutades IMF-i • Otsene fiksatsioon kasutades luuplaati, kruvisid (komplikatsioonide oht: infektsioon, kruvid tulevad lahti, närvikahjustus)

  18. Immobilisatsioon • Lähendatud ja fikseeritud luufragmendid immobiliseeritakse teatud ajaks, et saaks toimuda paranemine • Fiksatsioon ja immobilisatsioon saavutatakse koos tänu IMF-ile või luuplaatide ja kruvide abil • Immobilisatsiooni aeg sõltub murru asukohast, retineerunud hammase olemasolust murrukohas, patsiendi vanusest ja infektsiooni olemasolust • Näiteks: Noor täiskasvanu alalõualuu nurga murruga, kes on saanud õigeaegset ravi ja murrujoonelt on hammas eemaldatud – 3 nädalat • Retineerunud hammas murrujoonel - lisa 1 nädal • Murd sümfüüsis – lisa 1 nädal • Vanus 40 ja rohkem – lisa 1 või 2 nädalat • Lapsed või noorukid – nädala võrra lühem

  19. Raskematel juhtudel • Luufragmentide stabiliseeriminekruvide, metallplaatide jne

  20. Raskematel juhtudel • Ulatuslikum näo-lõualuude kirurgia • Alalõualuu proteesid

  21. Tänan tähelepanu eest!

  22. Kasutatud materjalid: • http://www.sportsmd.com/Articles/tabid/1010/id/24/Default.aspx?n=broken_jaw_%28mandibular_fracture%29 • http://www.emedicinehealth.com/broken_jaw/article_em.htm • http://emedicine.medscape.com/article/391549-overview • http://www.calweb.com/~goldman/mandible_fractures.html • http://www2.aofoundation.org/wps/portal/!ut/p/c0/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os3hng7BARydDRwN3QwMDA08zTzdvvxBjIwN_I_2CbEdFADiM_QM!/?segment=Mandible&bone=CMF&showPage=A&contentUrl=srg/popup/additional_material/91/X99_terminology.jsp

  23. Kasutatud materjalid: • http://www.patient.co.uk/doctor/Mandibular-Fractures.htm • http://emedicine.medscape.com/article/1283150-treatment#a17 • http://www.scribd.com/doc/3670563/Management-of-Mandibular-Fracture • http://www.codental.uobaghdad.edu.iq/uploads/Scientific%20contributions/Management%20of%20Mandibular%20Fracture%20by%20Dr.%20Bethan%20Jones.pdf

More Related