Handid

1. Handid Johanna Tenno 4.c

2. Handid on Venemaal elav soome-ugri rahvas • Handid elavad Obi, Irtosi ja Jenissei jõgede ääres ning Uurali mägede nõlvadel, suvel tundras, talvel metsatundras. Tundra on geograafiline vöönd, kus mets põlvest kõrgemaks ei kasva. Maapind on kaetud igikeltsaga, see tähendab, et isegi suvel sulab maapind vaid meetri ulatuses, sealt allapoole jääv on jäätunud pinnas e. igikelts. Õhk on seal väga puhas.

3. Hantidel ei ole pealinna • Hantidel ei ole pealinna, ühtset keelt, millest nad kõik aru saaksid, ega ka ühtset kirjaviisi. Neil on küll kolm suuremat murret, aga küllaltki erinevad. Handid jagunevad põhja-, ida-, ja lõunahantideks. Nende keelest puudub sõna ARMASTUS. Nad ütlevad, et “sa oled mu südames” või “me elame ühe kolde ääres”. Tavaliselt on viljelevad inimesed kolme eluviisi: põhjapõdrakasvatajad, kalurid ning linna ja külaelanikud. http://kuldvara.blogspot.com/2010_01_01_archive.html

4. Hantidel on teine aeg • AEG ja VASTUTUS on hantidel hoopis teise tähendusega, kui meil. Nad ei kiirusta kunagi, nad elavad looduse rütmis. • KOKKULEPE on nende jaoks lihtsalt võimalus, mitte kohustus. Ajakasutuse määrab ilm ja aastaaeg. Kui on karjaaeg, on nad metsas, kui on püügiaeg, on nad kalal, kui on külm ja pime, õmblevad nad riideid ja korrastavad kalavõrke ning käivad jahil. • Piiblisalm ”Mina olen tee ja tõde ja elu” Joh 14:6 ei olegi näiteks handi keelde tõlgitudki, sest handidel olemas hetkel vaid Luuka ja Markuse evangeelium ja needki vajavad veel parandusi. • Handi lapsed armastavad mängida osavusmänge nagu kaikavedu, lasso ja mündiga täpsuse viskamine ning vibuga laskmine. http://www.fennougria.ee/index.php?id=31640

5. Mitu hantid elas Venemaal • 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 28 678 hanti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 22 283. Seega on hantide arvukus viimase kümne aastaga kasvanud, põhjuseks ilmselt eelkõige Venemaa rahvuspoliitika. Handid on arvatud „Põhja-alade väikesearvuliste põlisrahvaste" hulka ning neile on antud kollektiivsed õigused kasutada teatavaid territooriume ja taastuvaid loodusressursse vastavalt oma traditsioonilistele elatusaladele, samuti teatav (sageli formaalne) kaasarääkimisõigus nende asualal leiduvate maavarade kasutamise küsimustes. Handiks olemine on muutunud kasulikuks ning paljud venestunud handid, kes end eelmisel rahvaloendusel lasid kirja panna venelastena, on nüüd taas hakanud väärtustama oma handi päritolu. Linnarahvastiku osakaal hantide seas on aastail 1989-2002 tõusnud 29,8%-lt 34,6%-ni ning emakeelsus on samal ajal langenud 60,8%-lt 44,2%-ni. 1989. aasta seisuga elas oma (Handi-Mansi) autonoomse ringkonna piires 53,4% hante, 2002. aastaks oli see protsent tõusnud 59,7-ni. Seega on autonoomiast kasu, sest väljapool selle piire on assimileerumine kiirem. Samas moodustavad handid vaid tühise osa (umbes 1%) oma autonoomse ringkonna rahvastikust. Piirkonnas domineerib naftatööstusega seotud venekeelne elanikkond. Väljapool Handi-Mansi autonoomset ringkonda elab hante enim (umbes 7000) Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis moodustab osa nende ajaloolisest asualast http://www.erm.ee/et/kylasta/Naitusemaja/Yritused/354

6. Sajandeid on handid valmistanud oma rõivad põhjapõdranahast, aga kasutati ka põdra-, jänese-, orava- ja teiste metsloomade nahku. Rõivaid tehti ka kala (tuur, luts, sterlet, säga) nahkadest, selle kohta on andmeid juba 17. sajandist. Varasematel aegadel kudusid handid nõgesekiududest valmistatud niidist riiet, millest õmmeldi rõivaid. Põhjahantidelt on nõgeseriide valmistamise kohta vähe andmeid, nad vahetasid seda lõunahantidelt põhjapõdranahkade vastu. Juba mitu sajandit tagasi vahetasid handid kanepist või villast, hiljem ka puuvillast riiet ka tatari ja vene kaupmeestelt. http://et.wikipedia.org/wiki/Vadjalased