E N D
Handid 4c Oliver Vahter
Hantide rännakud. • Varasemal ajal olid igal perel suve-, sügis- ja talveelamised. Handid rändasid olenevalt aastaajast ühest kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised. Tromagani, Pimi, Kazõmi ja Ljamini jõgede ülemjooksudel püstkodades elavad handid vahetavad ka talve jooksul mitu korda asukohta, sõltuvalt sellest, kuidas põhjapõtradele põdrasammalt jätkub. http://www.folklore.ee/~anzori/HANT1A.HTM
Hantide külake. • Idahandid elavad siiani enamasti perede kaupa eraldi. Elamutüüpideks on praegusel ajal kas püstkoda või palkonn. Turbamätastest maakodasid enam ei ehitata, kuigi Pimi ning Ljamini jõgikondades elati neis veel põlvkond tagasi. Tingimata on majapidamises veel üks või mitu sammasaita, kus hoitakse toiduaineid, riideid ja pühasid nukkusid. Mõnikord ehitatakse nüüdki pühade esemete hoidmiseks eriline ait elumajast põhja- või loodesuunas. Püstkodades elavad pered pruugivad samal eesmärgil pühi nartasid, mis asetsevad samuti põhja- või loodesuunas. http://www.folklore.ee/~anzori/HANT1FOT.HTM
Handid on Venemaal elav Soome ugri rahvas • Handid elavad Obi, Irtosi ja Jenissei jõgede ääres ning Uurali mägede nõlvadel, suvel tundras, talvel metsatundras. Tundra on geograafiline vöönd, kus mets põlvest kõrgemaks ei kasva. Maapind on kaetud igikeltsaga, see tähendab, et isegi suvel sulab maapind vaid meetri ulatuses, sealt allapoole jääv on jäätunud pinnas e. igikelts. Õhk on seal väga puhas.
Hantide keel. • 1994. aasta Salmineni ja Janhuneni uuringu[viide?] järgi elas Venemaal 12 000 handi keele rääkijat. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 13 600 handi keele oskajat, [1] kuid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli neid vaid 9584. • Handi keelt peetakse ohustatud keeleks.[2 https://www.google.ee/search?q=handid&espv=2&biw=1024&bih=667&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=4J8rVM
Hantidel pole pealinna • Hantidel ei ole pealinna, ühtset keelt, millest nad kõik aru saaksid, ega ka ühtset kirjaviisi. Neil on küll kolm suuremat murret, aga küllaltki erinevad. Handid jagunevad põhja-, ida-, ja lõunahantideks. Nende keelest puudub sõna ARMASTUS. Nad ütlevad, et “sa oled mu südames” või “me elame ühe kolde ääres”. Tavaliselt on viljelevad inimesed kolme eluviisi: põhjapõdrakasvatajad, kalurid ning linna ja külaelanikud. http://soomeugri.weebly.com/handid.html
Hantide loodus • AEG ja VASTUTUS on hantidel hoopis teise tähendusega, kui meil. Nad ei kiirusta kunagi, nad elavad looduse rütmis. • KOKKULEPE on nende jaoks lihtsalt võimalus, mitte kohustus. Ajakasutuse määrab ilm ja aastaaeg. Kui on karjaaeg, on nad metsas, kui on püügiaeg, on nad kalal, kui on külm ja pime, õmblevad nad riideid ja korrastavad kalavõrke ning käivad jahil. http://lasteleht.ee/misjonikalender_kuud/handid-kes-need-on
Hantide nimetused • Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime „ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega „jugralased". • ASUALA (L.V.)