Leuveni Katoliiklik Ülikool R . Geers K. Vermeulen

1. Leuveni Katoliiklik Ülikool R. Geers K. Vermeulen Kursus 1: Looma heaoluTeema 5: Loomade heaolu jakohtlemine enne tapmistÕppetund 1: Loomade heaolu, tapaeelse käitlemise ja toodangu kvaliteedi vahelised seosed

2. Loomade heaolu, tapaeelse käitlemise ja toodangu kvaliteedi vahelised seosed • Sissejuhatus • Heaolu hindamine transpordi ja tapaeelse käitluse korral • 2.1. Käitumuslikud indikaatorid • 2.2. Füsioloogilised ja biokeemilised indikaatorid • 2.3. Suremus, vigastusedja rümba olukord • Sealiha kvaliteeti mõjutavad tegurid • 3.1. Liha kvaliteet • 3.2. Grupikoosseis • 3.3. Toitumine • 3.4. Termoregulatsioon • 3.5. Feromoonid • 4. Kokkuvõte Täiendav materjal:WP1T5L1.pdf

3. 1. Sissejuhatus Avalikkus pöörab üha rohkem tähelepanu loomade elukvaliteedile. See peegeldub Euroopa seadusandluses, eriti Amsterdami lepingus, misiseloomustab loomi kuitajumisvõimelisi olendeid. Paljudes maades tuntakse muret selle üle, millist mõju avaldabtransportja transpordiaegne hooldusloomade heaolule. Nii sigade kui teiste loomade stressifaktoreid tuleb vähendada mitte ainult selleks, et tõsta loomade heaolu, vaid ka selleks, et parandada liha kvaliteeti.

4. 2. Heaolu hindamine transpordil ja tapaeelsel käitlemisel Keskkonnaga kohanemiseks kasutavad loomad paljusid erinevaid mehhanisme. Kohanemise ebaõnnestumise tagajärjed on erinevad, seega on ka heaolu hindamiseks võimalik kasutada mitmeid indikaatoreid. Käitumuslikud indikaatorid Füsioloogilised ja biokeemilised indikaatorid Suremus, vigastused ja rümba olukord

5. 2.1. Käitumuslikud indikaatorid Halva kohtlemise kõige ilmsemateks indikaatoriteks transpordilon muutused käitumises,mis näitavad, et olukord on loomale vastuvõetamatu. Loom võib keelduda edasi liikumast, kangestub, põrkab tagasi, püüab ära joosta, häälitseb või käitub mõnel muul moel tavapäratult (Grandin 1980, 1982, 1989). Transpordil püsti seisma jäänud loomade arvon üheks indikaatoriks, mis näitab teekonna raskusastet (Bradshaw jt, 1996).

6. 2.1. Käitumuslikud indikaatorid Loomade heaolu üheks indikaatoriks on ka konfliktide arv transpordil. Võttes arvesse selle, et loomadmäletavad neile vastumeelseid olukordi,on võimalik teha järeldusi loomade heaolu kohta nii minevikus kui tänapäeval.

7. 2.2. Füsioloogilised ja biokeemilised indikaatorid Enamik loomadega tehtud uuringuid näitab, et kiirenenud südame rütm on seotud häirivate olukordadega. Hingamise sagedus, lihaste värisemine ning vaht suunurgasiseloomustavad samuti loomade heaolu. Loomad, kel transpordil ja käitlemisel intensiivistub neerupealse ja ajukoore tegevus, tõuseb ka kehatemperatuur (Trunkfield jt, 1991).

8. 2.2. Füsioloogilised ja biokeemilised indikaatorid

9. 2.2. Füsioloogilised ja biokeemilised indikaatorid • Kõige lihtsam ning otsesem moodus veepuuduse mõõtmiseks transpordilon mõõta vere osmootset rõhku (Broom jt, 1996). • Seda, kui tõsise toidupuuduse all loom kannatab, saab mõõta uurides muutusi vere ainevahetuses,ntß-hüdroksübutüraate. • Loomade transpordil muutub hematokriti näit. Immunosuppressioonikutsub esile neerupealiste tegevuse aktiviseerumine ning see annab meile informatsiooni loomade heaolu kohta transpordil.

10. 2.3. Suremus, vigastused ja rümba olukord Termin “heaolu” kehtib ainult eluslooma puhul, ent kui loom surebtranspordil või käitlemise ajal,eelneb sellele halva “heaolu” periood. Luumurrudtranspordil on äärmiselt tõsised vigastused ning näitavad puudusi heaolus. Pärast tapmist tehtud mõõtmisedannavad samuti informatsiooni loomade heaolu kohta nende käitlemisel, transpordil ja tapmisel. Liha kvaliteetannabpalju informatsiooni looma tapaeelse käitlemise ja transpordi kohta.

11. 3. Sealiha kvaliteeti mõjutavad tegurid Liha kvaliteet sõltub loomade heaolust transpordil ning tapaeelsel käitlemisel. Loomade heaolu transpordil ning järelikult ka liha kvaliteeti mõjutavad paljud erinevad tegurid. Liha kvaliteeti mõjutavad: • Grupi koosseis • Termoregulatsioon • Toitumine • Feromonid

12. 3.1. Liha kvaliteet Liha kvaliteet oleneb geneetilistest faktoritest, toitumisest, pidamisest, transpordist, tapatehnoloogiast. Keskkonna stressifaktorid (näiteks transport) põhjustavad füsioloogilise reaktsiooni, mille tagajärjeks on kõrgenenud anaeroobne ainevahetus. Sellega kaasneb liha pH kiire langemine. Madal pH tasekoos kõrge liha temperatuuriga põhjustavad valkude denaturatsiooni,mille tagajärjeks on värvi muutus ja vee kaotus. Seda tüüpi liha (PSE liha)iseloomustab kahvatu värvus, pehme konsistents ning vedeliku eritumine lõikepinnalt (PSE – kahvatu, pehme, eksudatiivne) .

13. 3.2. Grupikoosseis Nuumsigade sulud, veoauto sektsioonid ja tapamaja ootesulud on harva sama mõõtu ning see teeb loomade ümbergrupeerimise möödapääsmatuks.Sotsiaalsete gruppide segunemisel toimub võitlusning mõned loomad võivad saada vigastada. Loomarühmi tuleb komplekteerida pealelaadimisel,mitte mahalaadimisel (Warriss, 1996). Sel moel jõuavad loomad transpordi ajal üksteisega harjuda ning tunnevad end enne tapmist lõõgastunult. Aeg,mil gruppe hoitakse segatuna, peaks olema võimalikult lühike (Geverink jt, 1996).

14. 3.3. Toitumine Kõrge hapniku taseveres tähendab, et aeroobne ainevahetus toimub kauem ning anaeroobne ainevahetus lükkub edasi. Hapniku taset lihastes (M. longissimus dorsi)saab toidulisandeid manustades tõsta. Alkoholmõjutab nii inimeste kui loomade närvisüsteemi. Väikestes doosides vähendab alkohol hirmutunnet ja spontaanset tegevust. Suurel alkoholidoosil on rahustav toime (Tseng Yi Tang, 1993).

15. 3.3. Toitumine Trüptofaanon asendamatu aminohape,samuti neurotransmitterite serotoniini ja melatoniini prekursor. Plasmas konkureerivad trüptofaan ja pikaahelalised neutraalsed aminohapped üksteisega albumiini pärast, mis on mõlema ühendi kandjaks. Sööt, mis sisaldab palju süsivesikuid ning vähe valke, tõstab trüptofaani/pikaahelaliste aminohapete suhet, tänu millele läbib vere-aju barjääri suurem hulk trüptofaani (Bellisle jt, 1998). Trüptofaani mõju on märgatav trüptofaani-vaese dieedi korral või pärast farmakoloogilise doosi manustamist (Meunier-Salaün jt, 1991).

16. 3.4. Termoregulatsioon Keskkonna kõrge temperatuuri korral on soojuse kadu ebapiisav (Yousef, 1985) ning kehatemperatuur tõuseb. Kuumastressigasuureneb PSE-liha osakaal. Keskkonna kõrge temperatuur toob kaasa loomade suremuse kasvu (Raj, 2000). Schütte jt, (1995b) leidsid, et keskkonna optimaalsel temperatuuril on arvestatav mõjutapasigadele füüsikalisele termoregulatsiooniletranspordi ajal ning pärast transporti . Kui keskkonna temperatuur on kõrge, püüavad sead suruda end võimalikult tihedalt vastu külma põrandat ning vähendavad omavahelist kontakti (Curtis, 1985).

17. 3.5. Feromoonid Feromoonid on hormoonitaolised ained,mida loomad eritavad keskkonda, et teavitada oma liigikaaslaste närvisüsteemi ja neid mõjutada. Olfaktoorse epiteeli retseptorid seovad feromoonide molekulid ning info edastatakse hüpotalamusele (Perry, 1992). Kui segatavatele sigade gruppidele manustatakse enne uute gruppide moodustamist selliseid feromoone nagu 5α-androst-16-ene-3,on uues rühmas sigade agressiivse sotsiaalse suhtlemise periood lühem.

18. 4. Kokkuvõte Loomade heaolu käitlemisel ja transpordil saab mõõta mitmete meetoditega. Liha kvaliteedist võib saada olulist infot loomade heaolu ja tapaeelse käitlemise kohta. Heaolu transpordil ning järelikult ka liha kvaliteeti mõjutavad mitmed erinevad tegurid.