1 / 10

ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL

ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL. Absolutism. Jumal. teoreetiline põhjendaja Jean Bodin: vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu kuningavõim peab olema absoluutne ja jagamatu seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest

caesar
Download Presentation

ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL

  2. Absolutism Jumal teoreetiline põhjendaja Jean Bodin: • vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu • kuningavõim peab olema absoluutne ja jagamatu • seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest • ideaalne monarhia on harmooniline, õiglaselt koormisi ja kohustusi jagav Absolutismi toed: • alaline sõjavägi • ametnikkond • merkantilistlik majanduspoliitika • riiklikult kontrollitav rahvuskirik • seisuslikud esinduskogud KUNINGAS • MINISTRID • kantsler (õigus) • finantside peakontrolör • riigisekretärid (merendus, sõjandus, sise- ja välisasjad) • NÕUKOGUD • kõrgem nõukogu • riiginõukogu (õigus) • rahandusnõukogu • teadete nõukogu PROVINTSIDES INTENDANDID õigus, politsei, rahandus, üldised küsimused

  3. Henry IV (1594-1610) • Navarra kuningas, al. 1589 Prantsusmaa kuningas (Bourbon) • usulise ühtsuse loomine • kuningas ise algselt hugenott, al. 1594 katoliiklane • Nantes’i edikt 1598 (valitsev usk katoliiklus, hugenottidel oma privileegid - parlament, omavalitsused, sõjavägi jne) • majandusliku ühtsuse loomine (minister Sully) • kodumaise toodangu kaitsmine • manufaktuuride rajamine • teede ja kanalite ehitamine • rahva seas populaarne kuningas: “Igal mu alamal peab olema pühapäeval kana supipotis” • mõrvati 1610 katoliiklasest fanaatiku Francois Ravaillac’i poolt

  4. Louis XIII (1610-1643)/Armand Jean du Plessis de Richelieu(esimene minister 1624-1642): Louis XIII 1616. a. • tühistati hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused (usuvabadus säilitati) • välispoliitika suunatud katoliiklike Habsburgide vastu (toetas protestante nt. Kolmekümneaastases sõjas) • piirati vana lääniaadli õigusi (kindluste mahalõhkumine, duellide keelamine) • Kohalik valitsemine aadli asemel intendantide (riigiametnikud) kätte • lõpetati generaalstaatide kokkukutsumine (viimast korda 1614. a.) • kultuuri ühtlustamine (klassitsism ametlikuks ideoloogiaks) Kardinal Richelieu portree, 1637, Philippe de Champaigne

  5. Louis XIV “Päikesekuningas” (1643-1715) Sündis 1638. aastal Louis XIII ja Austria Anna pojana Troonile sai pärast oma isa surma 1643. aastal Võttis oma sümboliks PÄIKESE - nii nagu Antiik-Kreeka rahu ja kunstide jumal Apollon (kellega Louis XIV armastas ennast võrrelda) Louis XIV mängis ka nooruses ballettis Päikese rolli “Riik – see olen mina!” “Üks kuningas, üks seadus, üks usk”

  6. Louis XIV (1643/1661-1715) • kuni 1661 juhtis riigiasju kardinal Mazarin • 1648-1653 fronde’i mahasurumine • tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine • vaimne ühtlustamine (Nantes’i edikt tühistati 1685) • merkantilistlik majanduspoliitika (juhtis finantside peakontrolör Jean-Baptiste Colbert): • tööstuse sihipärane toetamine (riiklikud preemiad, monopoliõigused) • töö tootlikkuse tõstmine (manufaktuurid, odav tööjõud) • kaubanduse arendamine (väliskaubanduses sisseveotollid ja -keelud, sisetollide kaotamine, ekspordi kasvatamine, kaubakompaniide loomine kaugkaubanduse arendamiseks) • koloniaalsüsteemi rajamine Austria Anna ja kardinal Mazarin

  7. Louis XIV päevaplaan (I): 8.30 levee e. kuninglik äratus: Kuninga pesemine, kammimine, habemeajamine (üle päeva); hommikusöök (puljong); riietamine. Juures vaid “kõige lähedasemad sõbrad” ja tähtsamad ametnikud/teenrid - kokku ca 100 meest 10.00 missaKuningas ja tema saatjaskond liikus läbi Peeglisaali Kuninglikku Kabelisse, kus peeti u 30 minuti pikkune missa 11.00 Kuningas naases oma ruumidesse ja tegeles riigiasjadega (pühap. ja kolmap. - Riiginõukogu, teisip. ja laup. rahaasjad, esmasp. neljap. ja reedel muud asjad). Tavaliselt andsid kuningale nõu 5 ametnikku. Kuningas ise rääkis vähe, kuulas oma ametnikke nõuandeid ning langetas otsuseid 13.00 Lõuna kuningas lõunatas üksi oma magamistoas (mõistagi olid kohal kõige lähedasemad isikud ja teenijad, need kes hommikulgi)

  8. Louis XIV päevaplaan (II): 14.00 Jalutuskäik või jaht jalutuskäik - kas jala aias või tõllas koos daamidega jaht - ümberkaudsetes metsades ratsutades 18.00Seltskondlik tegevus või töö (nt. kirjutas alla kirjadele, mille oli valmis kirjutanud sekretär) 22.00 Õhtusöök Õhtusöök oli avalik, kus osales rohkesti ametnikke, õukondlasi ja kindlasti kuningliku perekonna liikmed. Pärast õhtusööki naases kuningas oma magamistuppa, kus teda ootasid lõbustamiseks daamid. Seejärel läks kuningas veel oma kabinetti sõpradega suhtlema. 11.30 couchee - avalik magama- minekutseremoonia

  9. Louis XV (1715-1774) Louis XIV pojapoja poeg Regendiks Orleans’i hertsog Philippe (kuni 1723) (riigiasjust ei huvitunud, nn “aadamapeod”) Kuningas ei sekkunud riigiaparaadi töösse Ametnike ja ametlike armukeste (nt. markiis de Pompadour) suur mõju valitsemises Kunstis nn Louis XV stiil (rokokoo) “Pärast mind tulgu või veeuputus”

  10. Louis XVI (1774-1791) Iseloomult usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd Abielus Marie Antoinette’iga (Austria printsess) Valitsemisasjades otsustusvõimetu, puudus autoriteet Suured majanduslikud probleemid: süvenev rahapuudus ja riigivõlg Välispoliitika ebaedukas (osalemine Ameerika Iseseisvussõjas -> uued võlad) 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid ; revolutsiooni algus Hukati 21. jaanuaril 1793

More Related