1 / 22

Järve maastikukaitseala Järve - Mändjala luited

Järve maastikukaitseala Järve - Mändjala luited. Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007. Asukoht. 8 km kaugusel Kuressaarest edela suunas l uited kulgevad piki Sääre maanteed, asuvad maantee ja mere vahel

cais
Download Presentation

Järve maastikukaitseala Järve - Mändjala luited

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Järve maastikukaitsealaJärve - Mändjala luited Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007

  2. Asukoht • 8 km kaugusel Kuressaarest edela suunas • luited kulgevad piki Sääre maanteed, asuvad maantee ja mere vahel • luidete ala on joonisel tähistatud punase joonega

  3. Luidete iseloomustus • Geoloogiliselt noor rannavöönd • luidestunud rannik 2-6 (8 m) kõrguse rannaastanguga • luited madalate küngastena • praeguseks luidete teke lakanud Järve rannaastang

  4. Ala iseloomustus • Järve - Mändjala luited on tuntud puhkeala ja suvituspiirkond, seetõttu on ala inimeste poolt suhteliselt palju mõjutatud • vaatamata sellele on ala üsna hästi säilinud

  5. Ala iseloomustus • Rannajoont muudavad tugevad tuuled ja tormid • eriti suurt mõju avaldas rannale 9. jaanuari 2005. a torm

  6. 9. jaanuari 2005. a tormi tagajärjed • Pärast liiva ärakannet on paljandunud settinud karpide “vööndid” • tekkinud järsaku kõrgus on kohati mitu meetrit

  7. 9. jaanuari 2005. a tormi tagajärjed • Mitmes paigus on pärast liiva ärakannet näha rannal kasvavate mändide juurte pikkust • paljandunud juurte pikkuseks on mõõdetud keskmiselt 5-6 m

  8. Luidetel kasvavad haruldasemad taimed Gmelini kilbirohi Nõmmnelk Aas-karukell Tumepunane neiuvaip jt

  9. Nõmmnelk(Dianthus arenariusL.) • Kuulub Natura 2000 loodusdirektiivi II lisasse, loodusdirektiivi IV lisasse • asub Eestis oma areaali loodepiiril, kokku 6 leiukohta • Järve luited-suurim leiukoht Eestis Liivanelk

  10. Nõmmnelgi levik

  11. Õitseb juunist augustini Eestis kasvab 2 alamliiki hemeradiafoor-inimtegevuse suhtes teatud piirini ükskõikne liiva kinnitaja endeem Biotoop: kuivad männimetsad, nõmmed, liivikud, luited,valgusküllased paigad, loopealsed ohustavad tegurid: tallamine, korjamine, ala võsastumine, metsastumine, liblikaröövikud, ümberistutamine Nõmmnelk

  12. Gmelini kilbirohi(Alyssum montanum L.) • LK -II kaitsekategooria • Eesti punane raamat-III kategooria • ainsad kasvukohad Saaremaal • Järve luited suurim leiukoht • Eestis oma areaali loodepiiril Rand-hullutõverohi,kivirohi

  13. Gmelini kilbirohu levik

  14. Õitseb mais-juunis edukas edasiviljeleja hemeradiafoor-inimtegevuse suhtes teatud piirini “ükskõikne” kohati ohtraim luitetaim Biotoop: neutraalse reaktsiooniga kuivad liivad, luited, kadakapõõsaste ümbrus, valgusküllased paigad ohustavad tegurid: tallamine, korjamine, ehitustegevus ümberistutamine Gmelini kilbirohi

  15. Aas-karukell (Pulsatilla pratensis L.) • LK-III kaitsekategooria • Eestis oma areaali põhjapiiril Karukäpad,karvalilled, kurjaelaja juur, piibutops

  16. Õitseb mais-juunis värvus muutub õite vananedes ühekojaline tuullevija mürgine (nahapõletused, villid) paljuneb aeglaselt Biotoop: kuivad, madala taimestikuga nõmmed, liivased metsaservad ohustavad tegurid: korjamine, tallamine, ehitustööd Aas-karukell

  17. Tumepunane neiuvaip(Epipactis palustris L.) • LK-III kaitsekategooria • hurmeline – tuleneb sõnast hurmav • kasvab peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis, eriti läänesaartel Hurmeline neiuvaip, liivaneiuvaip

  18. Õitseb juulis õite värvitoon erinev vanilli lõhnaga– nn”randvanill” Biotoop: hõredad, kuivad männikud, klibused rannavallid, lubjarikkad valgusküllased alad ohustavad tegurid: korjamine, tallamine, ehitustegevus Tumepunane neiuvaip

  19. Ohud taimedele • Tormid • Inimtegevus • Mitmete taimeliikide püsimiseks antud piirkonnas tuleks sisse seada maakasutuspiirangud • Mõnede taimeliikide püsimiseks oleks soovitatav teha seemnete külvi (gmelini kilbirohi)

  20. Järve - Mändjala luidete uurijad SÜG-st • Liisi Leis – 2002 - gmelini kilbirohi • Krista Takkis – 2002 - nõmmnelk

  21. Kodune ülesanne • Milliseid kahjustusi on viimaste aastate tormid Järve luidetele tekitanud? (oma vaatlused, Internet, ajakirjandus) • Uuri lähemalt paljandunud karpide“vööndeid” ja püüa määrata, milliseid karbiliike neis esineb. • Koosta ühest leitud karbiliigist lühiettekanne. • Milliseid hoiatavaid silte oleks Sinu arvates vaja Järve luidete piirkonda paigutada? Joonista üks vastava sildi näidis ja räägi, miks ja kuhu Sa selle paneksid.

  22. Kasutatud kirjandus • Leis, L. 2002. Gmelini kilbirohu (Alyssummontanum L.) bioloogiast ja levikust Mändjala – Järve luidetel. Uurimistöö. • Takkis, K. 2002. Nõmmnelgi (Dianthusarenarius L.) bioloogiast ja levikust Mändjala - Järve luidetel. Uurimistöö.

More Related