LAUAETIKETT

1. LAUAETIKETT “Kui laud on kaetud, kaovad ka erimeelsused” Heebria vanasõna

3. Laua katmine ja kaunistamine • Toolid asetatakse ümber laua nii, et istujatel oleks mugav. • Laua suurus sõltub sööjate arvust. Igale sööjale arvestatakse 60x70 cm istumisruumi. • Laudlina asetsetakse lauale nõnda, et laudlina servad jäävad mõlemalt poolt lauda ühepikkused ( u 20 cm)

4. Laudlina. • lauanõud peavad värvilt linaga sobima. • mustrilisele laudlinale sobivad ühevärvilised nõud ja vastupidi. • Valge laudlina rõhutab sündmuse pidulikkust ja ametlikkust. • Laudlina peab olema hoolikalt triigitud.

5. Lauakaunistused • Lilli • Taimi • Küünlaid • Peegleid • Lippe • Dekoratiivesemeid

6. SERVJETT • Kasutatakse pooleldi lahtivoldituna põlvedele. Suud pühitakse enne ja pärast igat joogilonksu. • Pärast sööki asetatakse servjett lauanurgale või leivataldrikule. Seda ei voldita vanade murdejoonte järgi kokku tagasi.

7. Servjeti suurus • Lõuna -kui ka õhtusöögilauas 40x40cm või 50x50 cm. • Väga pidulikel einetel 56x56 cm, 60x45 cm, 60x60 cm

8. Suurätik ehk servjett • võib olla nii riidest kui ka paberist • peab sobima laudlinaga • lõunalaual kasutatakse suuremaid, kohvilaual väiksemaid suurätikuid • lõunalauas asetatakse suurätik taldrikule, õhtusöögi serveerimisel praetaldrikust vasakule või leivataldrikule

9. Lauanõud • kõik laual olevad nõud peavad olema sirges reas • peatoidutaldriku äär, aga ka nugade ja kahvlite pidemete otsad ulatuvad kas laua ääreni või on umbes 2cm sellest eemal • varem tarvitatavad toidunõud asuvad väljaspool, st praetaldrikust kaugemal • leivataldrik asub vasakul, praetaldriku kõrval

10. Taldrikud. • Leivataldrik e. väike taldrik on leiva, salati, saiakeste, kookide ja tordi söömiseks ning joogikannude ja portsjonnõude alustaldrikuks • Eelroataldrik e. külmatoidutaldrik e. keskmine taldrik on eelroogade ja järelroogade söömiseks ning portsjonnõude ja supitaldrikute alustaldrikuks • Pearoataldrik e. praetaldrik e. suur taldrik on pearoogade söömiseks, katmistaldrikuks ning serveerimiskausside alustaldrikuks • Supitaldrik on suppide söömiseks. Supitaldrik pannakse alustaldrikule.

11. Noad, kahvlid • noad asetatakse praetaldrikust alati paremale lõiketeraga taldriku poole • kahvlid asetatakse alati taldrikust vasakule, harudega üles • üldise kombe kohaselt ei panda lauale kunagi üle kolme paari nuge-kahvleid

12. Noad, kahvlid ja kala • kalanuga ja-kahvlit kasutatakse ainult kala söömiseks; kalanuga pannakse praenoast paremale • kalanugade puudumisel süüakse kala kahe hariliku kahvliga, millest üks pannakse praenoast paremale, teine praekahvlist vasakule

13. Lusikad • lusikad asetatakse lauale õõnsusega ülespoole • taldriku taha paigutatakse lusikad laua äärega paralleelselt ning jälgitakse, et lusikavars oleks suunaga paremale • supilusika võib asetada taldrikust paremale noa kõrvale

14. Magusroa- ehk dessertlusikas • Asetatakse taldriku ülaserva, klaaside ja taldriku vahele. • Kui magusroa söömiseks kasutatakse lusikat ja kahvlit, siis lusika varreosa on paremal, kahvli varreosa vasemale poole.

15. Ameerikapäraselt kaetud laud

16. Prantsusepäraselt kaetud laud

17. Inglisepäraselt kaetud laud

19. Hea tava näeb ette, et korraga ei panda lauale üle kolme paari nuge- kahvleid. • Kui söögikordi on rohkem, tuuakse vajalikud söögiriistad hiljem juurde. • Söögiriistade kasutamist alustatakse väljastpoolt sissepoole.

36. Klaasid

39. Mõned põhitõed • Tänapäeva veiniklaas koosneb tallast, varrest ja anumast. • Veiniklaasi hoitakse käes varrest. • Üldjuhul veiniklaase kokku ei lööda, aga alati on erandeid. • Kokkulöömisel tuleks kokkulööjale silma vaadata. • Veiniklaas täidetakse mitte rohkem kui 1/3 ulatuses.

40. Veini lisatakse klaasi alles siis, kui pokaal on tühi. • Veini joomise puhul ei tohiks ära unustada, et maitse kõrval on väga tähtis aroom. • Juua väikeste lonksude kaupa. • Vein peaks harmoneeruma toidu maitsega ja veini maitse ei tohiks ületada toidu maitset. • Alati on võimalus viisakalt keelduda.

41. TOITUDE SÖÖMINE • SUPP Kui supp on söömiseks liiga kuum, tuleks seda ettevaatlikult lusikaga liigutada ja lasta jahutada.

42. PRAAD Lihatoitude söömisel kasutatakse nuga ja kahvlit. Pehme lihatoit (näiteks pikkpoiss) tükeldatakse kahvliga. • LINNUPRAAD Linnupraadi süüakse samuti nagu teisi lihatoite noa ja kahvliga. Ainult väikest lindu võib kondist kinni hoida. Sel juhul on serveerija kohuseks valmistada toit ette nii, et seda oleks võimalikult lihtne süüa.

43. Kala • Ideaalsel juhul peaks kala söömisel kasutama spetsiaalset kalanuga ja –kahvlit. • Nende puudumisel kasutatakse tavalist nuga ja kahvlit.

44. Merekarbid, molluskid ja vähilised • Põhjamaised köögid pakuvad neid harva. • Seetõttu satutakse sageli raskesse olukorda, sest ei teata, kuidas ja mis vahenditega ühte või teist tigu, austrit või vähilist süüa. • Enamasti on nende söömiseks nähtud ette spetsiaalsed vahendid. • Kui eelteadmised ja kogemused puuduvad, tuleks paluda õpetust kelneri käest.

46. Mõni soovitus, kuidas süüa enam levinud mereande: • Homaar, langus (merevähk), vähk, krabi lõigatakse pikuti pooleks, süüakse kalakahvli ja – noaga, sõrgade purustamiseks kasutatakse spetsiaalseid tange, mis paigutatakse taldrikust vasakule, kahvli kõrvale. Liha kättesaamiseks kasutatakse väikest kaheharulist kahvlit. Näppude loputamiseks on väike kauss sidruniveega.

47. Austrid ja meriteod serveeritakse lahtiste karpidena koos spetsiaalse austrikahvliga, mis paigutatakse taldrikust paremale, noa kõrvale. Tooreid austreid serveeritakse enamasti jäävaagnal, küpsetatud austreid aga soolavaagnal. Liha eemaldatakse karbi küljest austrikahvliga, hoides karpi vasakus ja kahvlit paremas käes. Toorele austrile pigistatakse sidrunimahla. Karpi jäävat vedelikku pole viisakas juua. Austritega koos serveeritakse täisteralist rukkileiba ja võid.

48. Keerd- ehk viinamäe tigusid serveeritakse ainult väiksematel vastuvõttudel ja perekonnaringis. Kuna keerdtigusid valmistatakse või ja rohke küüslauguga, pole nad suurtel vastuvõttudel eriti soositud. Keerdteo söömiseks hoitakse karpi spetsiaalsete tangidega vasakus käes, liha võetakse välja kaheharulise teokahvli või väiksemate maatigude puhul väikese metallist orgiga. Teokahvlit kasutatakse ainult liha karbist eemaldamiseks, süüakse väikese lusikaga.

49. KARTUL JA AEDVILI Nagu kõiki pehmeid toite ei lõigata kartulit ja aedvilja noaga. Noaga lõigatakse vaid praetud kartuleid. Koorega keedetud kartuleid võetakse kahvli otsa ja kooritakse paremas käes oleva noaga.

50. KASTE Liha toitude kastet ei valata kartulitele ja aedviljadele. • SALAT Väikestes kaussides serveeritud salatit süüakse praetaldrikule tõstmata. Suures nõus pakutav salat tõstetakse taldrikule serveerimislusika ja oma kahvliga.