Haigestumusstatistikast

1. Haigestumusstatistikast Liis Rooväli 8.-11. veebruar, 2005

2. Haigestumusega seotud aruandlus • haigestumiseandmed tervishoiuasutustest aruanded “Tervishoiuasutus”, “Haigla”, “Naha- jasuguhaigused”, “Psüühika- ja käitumishäired”, “Rasedad ja sünnitajad” • haigestumise andmed Vähiregistrist aruanne “Pahaloomulised kasvajad” • haigestumise andmed Tuberkuloosiregistrist aruanne “Tuberkuloos” • haigestumise andmed Tervisekaitseinspektsioonist aruanne “Nakkushaigused”

3. Aastaaruanne “Tervishoiuasutus” • Esitajad Haiglad ja ambulatoorset tervishoiuteenust osutavad asutused (k.a eraarstid), v.a kiirabi, vereteenistus, hambaravi- ja hambaproteesiasutused • Tabel 6 “Haigestumine, vigastused ja mürgistused” • Tabelid 6.1 ja 6.2 (mehed / naised) • RHK-10 haigusklassid + ligi 100 diagnoosi või diagnoosirühma • vanusrühmad • Tabelid 6.3 ja 6.4 “Esmasjuhtude välispõhjused” • sündmus • tegevus juhtumi toimumise ajal

4. SoM haigestumise aruandlus • Plussid: • andmed kogutakse kõikselt • andmekogumise pikaajaline trend • Miinused: • andmed agregeeritud (piiratud etteantud loeteluga), iga täiendamine aeglane • teenuse osutamise info on asutusejärgne, mitte patsiendi elukoha järgne • Võimalik üle-/alaregistreerimine • Algandmete õigsuse kontroll puudulik

5. Definitsioonid • Registreerimisele kuuluvad ainult lõplikud täpsustatud kliiniliste või patoanatoomiliste diagnoosidega haigusjuhud • Esmasjuht – esmakordselt elus lõplik, täpsustatud diagnoos • Statistilisse aastaaruandesse tuleb registreerida kõik esmasjuhud, nii põhidiagnoos kui ka kaasuvad diagnoosid. • Korduvjuht – patsiendi aasta jooksul esimene korduvpöördumine varem diagnoositud esmashaigusega • korduvjuhuna tuleb registreerida aasta jooksul sama diagnoosiga patsiendi korduvpöördumine ühekordselt Veerg esmasjuhud (raviteenuste arvel “+”) Veerg kõik haigusjuhud (esmas- ja korduvjuhtude summa)

8. Andmekogumise probleemid • Patsiendi info asutuste vahel ei liigu • patsient pöördub sama haigusega mitme arsti poole; ei tea/ei ütle, et haigus on juba diagnoositud • Pole täpselt määratletud, kes märgib haigusjuhu aruandesse (piirkonniti erinev) • haigla ei esita haigestumise aruandesse ise ühtegi juhtu, teavitab perearste; perearstid esitavad selle info SoM-le oma aruandes (pika staaziga statistikud lähtuvad ”vanast“ talongide saatmise metoodikast) • haigla/eriarst ei näita aruandes neid haigusjuhte, kus patsient on pöördunud ravile perearsti suunamiskirjaga • asutus esitab aruande kõigi selles asutuses diagnoositud esmasjuhtude kohta

10. Eesti Haigekassa andmekogu Plussid: • Lepingupartnerite poolt esitatud (isikustatud) raviarved (ravikindlustatuid on 93% elanikkonnast) • Mittekindlustatute vältimatu abi ja perearsti abi • Võimalik vältida topeltregistreerimist • Infotehnoloogilised lahendused head • Võimalik ravijuhte erinevalt grupeerida • Osaline andmete kvaliteedi kontroll Miinused: • Puudu mittekindlustatute plaaniline eriarstiabi • Puudu erakindlustuse poolt tasutud ravijuhud • Puudu isemaksjad, mitte lepingupartnerite ravijuhud • Puudu Liikluskindlustuse poolt tasutavad ravijuhud • Puudu vangide ravijuhud • Võimalik raha mõju

11. Sotsiaalministeeriumi esmahaigestumuse andmete võrdlus Haigekassa andmebaasiga • SoM 2002 a. esmashaigestumuse aruanded • EHK 2002 a. • raviarved, kus diagnoos (põhi või kaasuv) “+” • EHK poolt tasutud raviarved ja mittekindlustatute vältimatu abi arved • Võrdlus ainult RHK-10 peatükkide tasemel • Diagnoosi järgi grupeerimisel arvestatakse isik ühe RHK peatüki piires kõigi diagnoosi koodide alajaotuste (4-positsioon) järgi üheks juhuks (isikuks) • Suhteline erinevus (%) esitatakse SoM suhtes

12. EHK ja SoM võrdlus maakonniti

13. Leitud erinevuste võimalikud põhjused • Esmashaigestumuse definitsiooni ei teata / jälgita • Sama isiku haigestumust registreerivad mitmed asutused esmashaigestumusena. (samal isikul sama diagnoosiga ja “+”-ga raviarveid mitu) • Piirkonniti erinev haigestumuse info edastamine • EHK-le esitatud ebatäpselt kodeeritud diagnoos (diagnoosi kood ainult 3-kohaline) • SoM-le ei esitata kõiki EHK-le “+”ga tähistatud juhte (raviasutuste statistikud kontrollivad ja parandavad enne SoM aruande väljastamist) • Koodi alajaotuste kasutamisel eristatavus samaks või erinevaks juhuks ei ole ühesugune (agregeerimise reeglid puudulikud) • Kogu esmashaigestumuse infot ei registreerita EHK süsteemis.

14. Edasised plaanid • Eurostat’i grant “Pilot project on morbidity statistics”(2005-2006) • Euroopas rutiinselt kogutavahaigusspetsiifilise haigestumuse lühinimekirja täpsustamine • Võimalike alternatiivsete andmeallikate identifitseerimine (nt Haigekassa, registrid, Liikluskindlustus, küsitlusuuringud) • Haigestumusnäitajate analüüs eri andmekogude alusel